lg 1 järgi Menetlusosalised Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur; esindaja Aulis Vahula Menetlusalune isik: E.I (ik xxx, viibimiskoht xxxx; varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral; väärteokorras karistatud 7-l korral) Kaitsja Monica Meristo-Dmitrijev Asja läbivaatamise aeg 20.09.2016 videokohtuistung RESOLUTSIOON Tunnistada E.I süüdi
Arest kuulub kandmisele koheselt peale Viru Maakohtu 21.07.2016 otsusega 1-16-6273 mõistetud karistuse ärakandmist. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, millal kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Viru Maakohtus tutvumiseks kättesaadav. Asjaolud ja menetluse käik 27.07.2016 saatis Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur VTMS § 84 alusel Viru Maakohtule väärteoasjade nr 2590,16,003244 ja 2315,16,003527 materjalid E.I kohta. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx I O koostas 07.07.2016 E.I suhtes väärteoasjas nr 2590,16,003244 väärteoprotokolli nr AB1461530, mille kohaselt E.I 07.03.2016 xxxx lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mis seisnes selles, et internetileheküljel www.soov.ee avaldas E.I kuulutuse, milles pakkus müüa Samsung Galaxy S5, luues sellega teadvalt ebaõige ettekujutuse L K, kui viimane avaldas e-posti teel soovi osta kuulutuses müügiks pakutud mobiiltelefoni. L K jäi uskuma müüja valeväiteid ja kandis 07.03.2016 M E.I nr xxxx 120 eurot, kusjuures kauba müüjal polnud kavatsustki mobiiltelefoni saata, tekitades L K varalist kahju 120 eurot. Antud teoga pani toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik rikkus
lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti
Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli ning koopiaga kriminaalasja nr 15230106268 toimikust. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna xxxx I O koostas 07.07.2016 E.I suhtes väärteoasjas nr 2315,16,003527 väärteoprotokolli nr AB1461529, mille kohaselt E.I 13.03.2016 kell 19.48 xxxx pöördudes avalikkuse poole, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, avaldades internetiportaalis www.okidoki.ee kasutajanime xxxx all kuulutuse tolmuimeja müügi kohta. Tolmuimeja ostuks avaldas soovi A L, kes kandis 13.03.2016 M E arveldusarvele 175 eurot, kuid müüja ei saatnud kokkulepitud kaupa, ega tagastatud raha. Antud teoga pani E.I toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik rikkus
lg 1 ning väärtegu kvalifitseeriti
Väärteoprotokolli kohaselt on väärteo toimepanemine tõendatud menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli, tunnistaja ülekuulamise protokolli (2 tk), okidoki OÜ vastusega päringutele, selgitustaotluse, xxxx maksekorralduse nr. 1564 väljatrüki ja menetlusalluvuse muutmise määrusega. Viru Maakohtu 31.08.2016 määrusega liitis kohus väärteoasjad ühiseks menetluseks. Viru Maakohtus 20.09.2016 toimunud videokohtuistungil tunnistas menetlusalune isik E.I end süüdi. 07.07.2016 toimunud episoodi kohta selgitas menetlusalune isik, et tal oli plaanis osta telefon alla omahinna ning see edasi müüa. Vaatamata sellele, et E.I telefoni ei olnud, pani ta soov.ee internetiportaali kuulutuse telefoni müümiseks ning leidis ostja, kes tasus telefoni eest tema elukaaslase M E arvele. E.I ei õnnestunud saada endale odavalt soovitud telefoni ning ta kulutas telefoni müügist saadud raha ära. Kuna raha oli lõpuks otsas, siis ei saanud ta telefoni ostjale raha tagasi saata. 13.03.2016 toimunud episoodi kohta selgitas menetlusalune isik, et ta plaanis osta Kuldsest Börsist odavalt tolmuimeja ning selle edasi müüa. Enne tolmuimeja ostmist pani ta ülesse tolmuimeja müügikuulutuse ning leidis ostja, kes tasus E.I kasutuses olevale elukaaslase arvele tolmuimeja raha. E.I ei õnnestunud osta odavalt tolmuimejat ning ta kasutas tolmuimeja müügist saadud raha ära oma otstarbeks, mistõttu ei olnud tal võimalik ostjale raha tagasi kanda. 2 Kohtuväline menetleja avaldas videokohtuistungil, et menetlusalune isik pani talle inkrimineeritavad väärteod toime teadlikult ja tahtlikult. E.I on varasemalt karistatud samaliigilise rikkumise eest ning talle määrati karistuseks 7 päeva aresti. Kuna isik on pannud selliseid tegusid toime süstemaatiliselt, asus kohtuväline menetleja seisukohale, et varasem karistus ei ole pannud E.I seaduskuulekalt käituma. Kohtuväline menetleja avaldas, et isiku suhtes tuleks kohaldada aresti sanktsiooni maksimummääras ning, et aresti ei tohiks asendada ÜKT-ga, sest episoode on meeletult palju ning samu asju ka kriminaalmenetluses. Kaitsja leidis, et menetlusalusele isikule oleks kasulikum määrata ÜKT, sest aresti määramine ei annaks mingit tulemust. Aresti asendamisel ÜKT-ga saaks isik teha tööd ning tal tuleks järgida kontrollnõudeid. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku, menetlusaluse isiku kaitsja ja kohtuvälise menetleja seisukoha, leiab, et E.I on süüdi
lg 1 järgi.
lg 1 sätestab vastutuse kui varavastane süütegu on toime pandud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu. Tegemist on viitelise paragrahviga, mis tähendab, et isik paneb toime
lg 1 järgi kvalifitseeritava koosseisu kui tema tegu vastab mõnele karistusseadustiku 13. peatükis (varavastased süüteod) ettenähtud süüteokoosseisule, välja arvatud
Lisaks on oluline eeldus see, et kuriteoga tekitatud kahju jääb alla seaduses sätestatud piiri. Kohtuväline menetleja on väärteoprotokollis viidanud
Seega tuleb esmalt analüüsida
lg 1 koosseisu, mis näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil ehk kelmuse eest.
lg 1 järgi vastutaks õiguse subjekt juhul, kui kelmusega tekitatakse teisele isikule varaline kahju.
lg 1 kohaldatakse aga juhul, kui varavastane süütegu, antud juhul kelmus, on toime pandud väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu.
lg 4 kohaselt loetakse väheväärtuslikuks asjaks või väheoluliseks varaliseks õiguseks asja või õigust, mille rahaline väärtus ei ületa kahtekümmend miinimumpäevamäära või mille kahjustamisel käesoleva seadustiku §-des 203 ja 204 sätestatud juhtudel ei põhjustatud olulist kahju.
Objektiivne koosseis on seega täidetud, kui teisele isikule on tekitatud varaline kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, kui varalise kahju suurus ei ületa 200 eurot. 07.03.2016 episoodi kohta koostatud väärteoprotokollist nr AB1461530 nähtuvalt avaldas E.I 07.03.2016 xxxx internetilehekülje www.soov.ee kaudu kuulutuse, milles pakkus müüa Samsung Galaxy S5. L K avaldas e-posti teel soovi osta kuulutuses müügiks pakutud mobiiltelefoni ning kandis 07.03.2016 M E.I pangakontole nr xxxx 120 eurot, kusjuures kauba müüjal polnud kavatsustki mobiiltelefoni saata, tekitades L K varalist kahju 120 eurot. Kohus loeb 07.03.2016 episoodis
lg 1 objektiivse süüteokoosseisu tõendatuks ekirjavahetusega L K ja E.I vahel, pangakonto väljavõttega ning videokohtuistungil E.I poolt avaldatuga. L K ja E.I vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et L K saatis 05.03.2016 E.I-le kirja, mis sisaldas erinevaid küsimusi telefoni kohta (sh küsimused telefoni vanuse, aku, kohaletoimetamise ja dokumentatsiooni kohta). E.I andis kirjavahetuses teada, et 3 müüb kuulutuses oleva telefoni maha, sest tal on silmapiiril uus Galaxy S7 ning et telefonil probleeme ei esine (telefon ainult mõned kuud vana, aku kestab nagu uuel telefonil, dokumendid ja ostutšekk on olemas). 07.03.2016 andis E.I L Kle arvelduskontonumbri (E.I elukaaslase M E arvelduskonto nr), kuhu L K peaks ülekande tegema ning L K andis teada, et talle sobib, kui E.I saadaks telefoni SmartPostiga Tallinna Kristiine keskuse pakiautomaati. Seejärel andis E.I teada, et viib telefoni posti siis, kui raha laekub. 11.03.2016 andis L K E.I-le kirjavahetuses teada, et tänaseks (11.03.2016) pole telefoni posti pandud. Ülekande tegemist L K poolt E.I-le summas 120 eurot kinnitab M E pangatehingute väljavõte perioodil 01.01.2015-30.03.2016. Pangakonto väljavõttest nähtub, et M Ele laekus 07.03.2016 120 eurot ning selgituseks oli märgitud „L K Makse“. E.I tunnistas end videokohtuistungil süüdi. Menetlusalune isik väitis, et tal oli plaanis osta alla oma hinna telefon ning see edasi müüa. Vaatamata sellele, et soovitud telefoni tal ei olnud, pani ta müügikuulutuse www.soov.ee internetileheküljele ülesse ning müüs telefoni L Kle. L K kandis raha E.I soovil menetlusaluse isiku elukaaslase M E arvelduskonto numbrile. Kuna E.I ei olnud telefoni, mida L Kle saata, siis kulutas E.I raha ära isiklikuks otstarbeks ning selle tulemusena polnud tal võimalik L Kle enam ka raha tagasi kanda.
lg 1 sätestatud kelmuse objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb isik varakäsutuse, saades seeläbi varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Petmise all mõistetakse tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomist, mis viib teise inimese eksimusse. E.I lõi internetileheküljel www.soov.ee avaldatud mobiiltelefoni müügikuulutusega L Kle teadlikult ebaõige ettekujutuse, et E.I soovib mobiiltelefoni müüa ja saata seda L Kle Smartpostiga Tallinna Kristiine keskuse pakiautomaati. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegi L K 07.03.2016 varakäsutuse s.o kandis oma pangakonto kaudu E.I elukaaslase M E pangakontole 120 eurot ja kuna menetlusalune isik E.I mobiiltelefoni vastu ei saatnud (sh ei tagastanud ka raha), sai L K seeläbi varalist kahju summas 120 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne süüteokoosseis on täidetud. Subjektiivsest küljest eeldab kelmus vähemalt kaudset tahtlust kõigi süüteo asjaolude suhtes. Kohtu hinnangul on täidetud eelnimetatud kvalifikatsiooni subjektiivne süüteokoosseis. E.I tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et L K eksimusse viia. E.I pani ülesse mobiiltelefoni kuulutuse internetileheküljele www.soov.ee, vaatamata sellele, et tal tegelikult telefoni olemas ei olnud ning ka kirjeldas e-kirjavahetuses L Kle seda mobiiltelefoni (nt telefoni vanust, aku kestvust). Lisaks andis menetlusalune isik E.I L Kle arvelduskonto numbri, kuhu ülekanne teha ning lubas saata telefoni SmartPostiga Tallinna Kristiine keskuse pakiautomaati. Seega tegutses E.I varalise kasu saamise eesmärgil ning pidas võimalikuks, et L K teeb talle ülekande. Eeltoodust võib järeldada, et E.I teadis, et ta paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu ning pani
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. 07.07.2016 episoodi kohta koostatud väärteoprotokollist nr AB1461529 nähtuvalt E.I 13.03.2016 kell 19.48 xxxx pöördudes avalikkuse poole, lõi varalise kasu saamise eesmärgil tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, avaldades internetiportaalis 4 www.okidoki.ee kasutajanime xxxx all kuulutuse tolmuimeja müügi kohta. Tolmuimeja ostuks avaldas soovi A L, kes kandis 13.03.2016 M E arveldusarvele 175 eurot, kuid müüja ei saatnud kokkulepitud kaupa, ega tagastatud raha. Kohus loeb 07.07.2016 episoodis
lg 1 objektiivse süüteokoosseisu tõendatuks Okidoki keskkonna kirjavahetusega ning videokohtuistungil E.I poolt avaldatuga. Okidoki keskkonna kirjavahetusest nähtub, et A L tundis 13.03.2016 huvi E.I poolt 13.03.2016 lisatud kuulutusest „UUS Tolmuimeja Lux“ ning andis teada, et on huvitatud tolmuimejast. E.I ja A Li vahelisest kirjavahetusest nähtub, et E.I pani kuulutuses oleva tolmuimeja müüki, sest talle kingiti see ning tal on endal teine tolmuimeja olemas. Samuti lisas E.I, et ta saadaks tolmuimeja hea meelega DPD kulleriga, mis toimetab kauba otse koju ning A L andis menetlusalusele isikule teada, et soovib tolmuimejat saada xxxx. E.I andis kirjavahetuse käigus teada, et soovib saada tolmuimeja eest 175 eurot ning peale tolmuimeja kättesaamist veel 75 eurot (raha tolmuimeja eest soovis saada enda elukaaslase M E arvelduskontole). Ühtlasi palus menetlusalune isik, et A L annaks talle teada, kui ta on ülekande ära teinud, et ta teaks ajastada tolmuimeja teele panemist. Vaatamata sellelele, et A L avaldas E.I-le , et on varemgi Okidokis petta saanud, kinnitas menetlusalune isik 13.03.2016 kell 18:46, et tema poolt ei tule ühtki viivitust ning et ostja saab oma kauba nagu lubatud. 13.03.2016 kell 19.50 andis A L teada, et ülekanne tolmuimeja eest on tehtud ning ta soovib saada teada, et kui palju talle läheb maksma tolmuimeja saatmine. 14.03.2016 kirjutas E.I, et homme hommikul kell 9 läheb tolmuimeja tema poolt teele. 15.03.2016 lisas menetlusalune isik, et ta ei jõudnud kahjuks hommikul tolmuimejat posti panna, aga lubas, et maksimaalselt paari päeva jooksul on masin ostja käes. Menetlusalune isik tunnistas end videokohtuistungil süüdi. E.I plaanis osta odavalt tolmuimeja ning see hiljem edasi müüa. Enne tolmuimeja ostmist avaldas menetlusalune isik internetileheküljel www.okitoki.ee tolmuimeja müügikuulutuse. Vaatamata sellele, et E.I jäi tolmuimeja ostmata, lasi ta kuulutuse peale reageerinud tolmuimeja ostjal teha ülekande tolmuimeja eest oma elukaaslase arvele. E.I kulutas raha ära ning tolmuimeja ostjale raha ei tagastanud. Kohus leiab, et E.I on varalise kasu saamise eesmärgil loonud A Lile ebaõige ettekujutuse tegelike asjaolude kohta. E.I pani internetileheküljele www.okidoki.ee 13.03.2016 ülesse tolmuimeja müügikuulutuse „UUS Tolmuimeja Lux“ ajal, mil tal tegelikult tolmuimejat olemas ei olnud. Okidoki keskkonna kirjavahetusest nähtuvalt on E.I varalise kasu saamise eesmärgil esitanud A Lile teadvalt ebaõiget informatsiooni – menetlusalune isik väidab, et sai kuulutuses oleva tolmuimeja kingituseks (tegelikult tal ei olnud tolmuimejat) ning lubab 15.03.2016 kirjutatud sõnumiga tolmuimeja ostjale, et viimane saab masina kätte paari päeva jooksul. Omades ebaõiget ettekujutust tegelike asjaolude kohta tegi A L 13.03.2016 varakäsutuse s.o kandis oma pangakonto kaudu E.I elukaaslase M E pangakontole 175 eurot ja kuna menetlusalune isik E.I tolmuimejat vastu ei saatnud (sh ei tagastanud ka raha), sai A L seeläbi varalist kahju summas 175 eurot. Seega leiab kohus, et kelmuse objektiivne süüteokoosseis on täidetud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et
Samuti on kohtu hinnangul täidetud eelnimetatud kvalifikatsiooni subjektiivne süüteokoosseis. E.I tegi kõik endast oleneva, mida pidas vajalikuks, et A Li eksimusse viia. E.I avaldas teadlikult eksitava kuulutuse ning kirjeldas tolmuimejat, mida olemas 5 ei olnud. Samuti lubas ta A Lile saata DPD kulleriga tolmuimeja pärast ülekande laekumist olukorras, kus tal tegelikult tolmuimejat olemas ei olnud ning hiljem kulutas ta raha ära, teades, et tal ei ole võimalik A Lile raha tagastada. Seega tegutses E.I varalise kasu saamise eesmärgil ning pidas võimalikuks, et A L teeb talle ülekande. Eeltoodust võib järeldada, et E.I teadis, et ta paneb toime süüteokoosseisule vastava asjaolu ning pani
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Kohus on seisukohal, et ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid, samuti ei kuulu väärteomenetlus lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel.
lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. Tõendamist leidis, et
lg 1 sätestatud väärteo on süüliselt ja õigusvastaselt toime pannud menetlusalune isik.
lg 1 kohaselt karistatakse varavastase süüteo eest väheväärtusliku asja või väheolulise varalise õiguse vastu, välja arvatud arvutisüsteemile ebaseaduslikult juurdepääsu hankimine, arvutiandmetesse sekkumine, arvutisüsteemi toimimise takistamine, arvutikuriteo ettevalmistamine, röövimine, väljapressimine ja asja omavoliline kasutamine vägivalla abil ning tulirelva, laskemoona, lõhkeaine, kiirgusallika, narkootilise või psühhotroopse aine või nende lähteaine, suure teadusliku, kultuuri- või ajalooväärtusega eseme vargus või süstemaatiline vargus, rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga.
kohaselt kohus võib väärteo eest mõista aresti kuni kolmkümmend päeva.
lg 1 sätestab, et karistamise aluseks on isiku süü, karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Menetlusaluse isiku karistust kergendavaks asjaoluks on süü tunnistamine, raskendavaid asjaolusid väärteomenetluses ei tuvastatud. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et menetlusalusel isikul on 7 kehtivat väärteokaristust, millest neljal korral on teda karistatud
Lisaks on isikut karistatud
lg 2 p 1, 5 järgi (
lg 2 p 1 tähendatud isikuna, tekitades teistele isikutele varalist kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, avalikkuse poole pöördudes). Kuivõrd
lg 1 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada, kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Karistusregistri andmetel on isikut
lg 1 järgi karistatud neljal korral ning ühel korral on mõistetud karistuseks arest. Lisaks on isikut kriminaalkorras karistatud
Kohus asub seisukohale, et kuna varasemad karistused ei ole avaldanud isikule positiivset eripreventiivset mõju ning ta on jätkanud väärtegude toimepanemist, siis ei ole käesoleval juhul põhjendatud kergemaliigilise karistuse kohaldamine menetlusaluse isiku suhtes. Kohus leiab, et menetlusalust isikut tuleb karistada väärteo toimepanemise eest arestiga sanktsiooni keskmist ületaval määral. Kohus ei pea võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga. Kohtul puudub veendumus,et E.I isikuna, kes enne vahistamist ei omanud töökohta ja kel puudub töökogemus, on võimeline end mobiliseerima üldkasuliku töö tegemiseks. Varasemad korduvad rahatrahvid on tal tasumata, mis samuti viitab temapoolse valmisoleku puudumisele karistust vabatahtlikult täita. 6 Juhindudes eeltoodust ja VTMS § 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 tuleb menetlusalune isik E.I
Arest kuulub ärakandmisele koheselt peale Viru Maakohtu 21.07.2016 otsusega nr 1-16-6273 mõistetud aresti ärakandmist. Kohtunik (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Kullerkupp Tartu Ringkonnakohtu 09.11.2016 kohtuotsuse RESOLUTSIOON
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.