lg 2 järgi Vaidlustatud otsus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.11.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,014986 Kaebuse esitaja Z.A, isikukood: XXX; elukoht: XXXX; kodakondsus: Eesti kodakondsus; töökoht: XXXX OÜ Vabariigi Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS-i §-st 132 p 1 ja §-st 120 lg 1 kohus otsustas: 1. Jätta Z.A kaebus rahuldamata. 2. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 07.11.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,014986 muutmata. 3. Z.A loovutada juhiluba Maanteeameti liiklusregistri büroole 5 (viie) tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest (
). Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetluse käik ja asjaolud Kohtuvälise menetleja 07.11.2016 otsusega väärteoasjas nr 2302,16,014986 karistati Z.A liiklusseaduse (edaspidi
) § 227 lg 2 järgi mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selle eest, et tema 17.10.2016 kella 15.14 ajal Harju maakonnas Tallinnas Paldiski maantee juures juhtis mootorsõidukit Jeep Commander (registreerimismärk: XXXX) kiirusega 80 (+/-3) km/h teelõigul, mille lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, rikkudes liiklusseaduse § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kaebuse kohaselt on Z.A igapäevane töö ja pere sissetulek seotud auto juhtimisega, mistõttu ta taotleb juhtimisõiguse allesjätmist ja võimalusel muu karistusliigi kohaldamist. Z.A on väljendanud kaebuses õigusrikkumise pärast kahetsust. Kohtuväline menetleja leiab, et puuduvad alused kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel. Kui isik paneb süstemaatiliselt tahtlikult toime ohtlikke väärteorikkumisi, on ilmselge, et teda ei ole võimalik kergema karistusega mõjutada, kuivõrd selline karistus ei avalda vajalikku eripreventiivset mõju ega sunni rikkumise üle mõtlema. Karistuse määramisel on menetleja arvestanud toimepandud teo ohtlikkust ja isiku karistusregistri andmeid. Z.A väärteoasja materjalidest ei nähtu, et ta oleks aru saanud, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega kaasneb suur oht nii temale kui ka kaasliiklejate elule ja tervisele. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et kaebaja puhul eksisteerib reaalne oht, et ta võib jätkata samalaadsete õigusrikkumiste toimepanemist. Määratud põhikaristuse kohaldamine on vajalik ka üldpreventiivses mõttes. Kohtu põhjendused ja seisukoht Kohus, tulenevalt VTMS §-st 120 lg 1, peab võimalikuks kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses, kuna kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja on nõus kirjaliku menetlusega. Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.
lg 2 koosseis näeb ette vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Z.A poolt 17.10.2016 kella 15.14 ajal Harju maakonnas Tallinnas Paldiski maanteel mootorsõiduki Jeep Commander (registreerimismärk: XXXX) juhtimine kiirusega 80 (+/-3) km/h, teelõigul, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, on tõendatud järgmiste tõenditega. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus õigusrikkumise osas. Kohtuvälise menetleja poolt seadme LaserCam 4 LE0205 (salvestuse ID: 000954) salvestuse andmetest nähtub, et 17.10.2016 kell 15.14.44 on 50 km/h kiiruspiirangu alal Paldiski maanteel mootorsõidukil mõõdetud kiiruseks 80 km/h. Samal lehel esitatud tõestuspiltidelt nähtub, et seadme poolt tehtud fotole on jäädvustunud mootorsõiduk Jeep, mille registreerimisnumber on XXXX. Seega on tõendatud Z.A poolt 17.10.2016 kella 15.14 ajal mootorsõiduki juhtimine kiirusega 80 (+/-3) km/h teel, millel lubatud suurim sõidukiirus oli 50 km/h, s.o
Kohus nõustub kohtuvälise menetleja poolt väljendatud seisukohaga, mille kohaselt pani Z.A väärteo toime tahtlikult. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolli kohaselt sõitis tema ees sõiduk kiirusega 40 km/h ning seda juhtiv isik tegeles söömisega – Z.A soovis nimetatud sõidukist mööduda. KarS § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav 2 nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lõike 2 järgi paneb isik teo toime kavatsetult siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Z.A häiris tema ees aeglaselt liikuv sõiduk. Isiku eesmärgiks oli nimetatud sõidukist selle tõttu mööda sõita. Z.A pidas manöövri tegemiseks kiiruse ületamist hädavajalikuks tingimuseks, mistõttu pani ta teo toime otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab Z.A
Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
lg 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on põhikaristusena kohaldanud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 4 kuuks.
lg 2 järgi karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis. Kuna Z.A juhtis mootorsõidukit 50 km/h alas kiirusega 80 (+/-3) km/h, ületas ta sõidukiirust mitte vähem kui 27 km/h, mistõttu hindab kohus isiku süüd keskmisest väiksemaks . Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebusest nähtuvalt kahetseb isik sooritatud rikkumist ning kaebusele on lisatud viis maksekorraldust eelmiste väärtegude toimepanemise eest määratud rahatrahvide tasumise kohta kohtutäituritele. Maksekorraldustest nähtub, et varasemad rahatrahvid on tasutud 14.11.2016, st pärast käesolevas väärteoasjas otsuse tegemist ning enne kaebuse saatmist kohtusse. Kohus leiab, et Z.A ei kahetse väärtegu puhtsüdamlikult, mida saaks arvestada karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 mõttes. Kahetsus näitab, et süüteo toimepanija mõistab ka ise oma käitumise hukka. Eelpool kirjeldatu aktualiseerub aga üksnes siis, kui kahetsuse väljendus on siiras, mitte pole kahetsust väljendatud üksnes formaalselt – kalkuleerides, et see toob kaasa kergema karistuse mõistmise. Z.A on järjepidevalt toime pannud samalaadseid rikkumisi ning jätnud määratud karistused õigeaegselt täitmata. Käesolevalt jääb kohtule mulje, et rahatrahvid on enne kaebuse kohtusse esitamist tasutud üksnes kergema karistuse saamiseks, vastasel korral oleks need tasutud juba varem. Kohus arvestab karistuse mõistmisel, et süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elule, tervisele, varale ega looduskeskkonnale reaalset kahju ei tekkinud. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada üld- ja eripreventsiooniga. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt on isik varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, sealhulgas 4-l korral on teda aasta jooksul karistatud lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Määratud karistused pole suutnud isikut seaduskuulekalt käituma panna – rahatrahvid on ettenähtud tähtaja jooksul jäetud tasumata ning isik jätkas uute õigusrikkumiste toimepanemist. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kuna rahatrahvid pole Z.A õiguspärasele käitumisele suunanud, tuleb põhikaristusena kohaldada raskemat karistuse liiki – sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. 3 Lubatud sõidukiiruse ületamise puhul on tegemist enamohtliku süüteoga, milles isik seab ohtu nii enda kui ka teiste isikute tervise ja vara. On üldteada, et liiklusõnnetuse põhjustamise peamiseks põhjuseks on suurima lubatud sõidukiiruse ületamine, samuti on üldteada, et taolised liiklusõnnetused lõppevad reeglina sõitjate surmaga või raske tervisekahjustusega. Seda kinnitab ka Maanteeameti avalik statistika, mille kohaselt seisuga 28.12.2016 on liiklusõnnetustes hukkunud 71 inimest ning käesoleva aasta septembri seisuga on vigastatute arv 1415. Seega peab karistamisel arvestama õiguskorra kaitsmise huvidega. Kaebuse kohaselt taotleb Z.A sõiduki juhtimisõiguse allesjätmist, kuna tema igapäevane töö ja kogu pere sissetulek on seotud auto juhtimisega. Kohus on seisukohal, et kui sissetulek on seotud mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasoluga, siis tulnuks Z.A pere heaolule varem mõelda, mitte vastutustundetult järjest liiklusrikkumisi toime panna. Juhtimisõigus on eriõigus, mille omandamiseks tuleb järgida liiklusreegleid. Kuna mootorsõiduki juht on läbinud koolituse, on ta teadlik liiklusreeglitest ja liiklusseadusega sätestatud sanktsioonidest, mistõttu on tal võimalik ette näha, millised tagajärjed tema õigusvastase käitumisega kaasnevad ning kohusetundliku käitumisega on tal võimalik tagajärgedest hoiduda. 2015. aastal on Z.A karistatud aprillis, mais, juulis, septembris (neist kolmel korral
2016. aastal on karistatud
lg 1 järgi jaanuaris ja juba oktoobris pani ta toime uue
Z.A ükskõikse suhtumise tõttu liikluskorda on kohtu hinnangul suur tõenäosus, et isik võib ka edaspidi toime panna uusi liiklusrikkumisi. Seetõttu nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et nii enda kui kaasliiklejate kaitseks tuleb isikult mootorsõiduki juhtimisõigus ära võtta. Seega leiab kohus, et arvestades isiku süü suurust ja tema isikut, on Z.A-le
lg 2 alusel määratud karistus mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise näol 4 kuuks õigustatud, see on proportsionaalne tema süü astmele ning põhineb karistuse mõistmise põhimõtetel. Seega jätab kohus Z.A kaebuse rahuldamata ning kohtuvälise menetleja 07.11.2016 otsuse väärteoasjas nr 2302,16,014986 muutmata. Julia Vernikova kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.