1-14-10017/45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2016, Tartu kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-10017 Kohtunik Rutt Teeveer Kohtuistungi sekretär Helju Rebane Prokurör kirjaliku arvamuse esitas Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Meelis Juursoo Kriminaalasi J.T (J.T) süüdistuses KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 121 järgi kokkuleppemenetluses Menetlustoiming süüdimõistetu J.T tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest otsustamine Süüdimõistetu J.T (isikukood xxx; elukoht vabanemisel pole teada ) Kaitsja ei soovinud Tõlk Alla Lašmanova vabastamise RESOLUTSIOON Jätta J.T temale Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 27.11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10017 mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse koopia saata kinnipeetavale, Tartu vanglale ja prokurörile. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja
2. 11.2014 otsusega kriminaalasjas nr 1-14-10017 tunnistati J.T süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 121 järgi ja talle mõisteti liitkaristuseks 11 kuud 27 päeva vangistust. Kohus määras, et KarS § 74 lg-te 1,3 alusel jäetakse mõistetud vangistus tingimisi kohaldamata ja ei pöörata täielikult täitmisele kui Gennadi J.T 2 aasta pikkuse katseaja jooksul täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja ei pane toime uut kuritegu. Kohtuotsus jõustus 13.12.
3. Tartu Maakohtu 01.06.2016 kohtumäärusega kuulutati J.T tagaotsitavaks ja kohaldati tema suhtes tõkend vahistamine, sest kriminaalhooldusametnik ei saanud teostada kriminaalhooldust põhjusel, et isiku elu- ja asukoht olid teadmata ning J.T ei järginud kriminaalhoolduse nõudeid. Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 13.06.2016 kohtumäärusega tühistas kohus eespool kajastatud kohtuotsusega mõistetud vangistuse tingimisi kohaldamata jätmise ja pööras vangistuse täitmisele alates J.T tagaotsitavana kinnipidamisest 08.
5. 19.12.2016 edastas Tartu vangla J.T tingimisi ennetähtaegse vabastamise materjalid Tartu Maakohtusse. Tartu vangla ei toeta J.T vabanemist tingimisi ennetähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Prokurör esitas kohtule kirjaliku arvamuse, milles nõustub vangla antud seisukohaga J.T ennetähtaegse vabastamise küsimuses. Süüdimõistetu selgitas 28.12.2016 kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaegselt vabaneda. KOHTU SEISUKOHT KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on J.T temale mõistetud karistusajast kandnud enam kui poole karistusest ja mitte vähem kui neli kuud. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks koos elektroonilise valve kohaldamisega. Tartu Vangla iseloomustuse kohaselt on J.T mittevägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul 22% ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 40 %. Vangla ei toeta J.T tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtule esitatud materjalidest ilmneb, et J.T ei ole vabanedes kindlat elukohta. J.T elatus vabaduses töövõimetuspensionist. Töövõimetus kehtib hetkel kuini veebruarini
6. KarS § 76 lg 4 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus materiaalse alusena kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. J.T on kriminaalkorras karistatud korduvalt, hetkel on tal kaks kehtivat kriminaalkaristust. J.T kuritegelik aktiivsus on enne 27.11.2014 Tartu Maakohtu kohtuotsust olnud suur. Süüdimõistetu tegevust iseloomustavad korduvad vägivallaga seotud kuritegude toimepanemised, muuhulgas eluvastased kuriteod aga ka varavastaste kuritegude toimepanemine. J.T on korduvalt ka enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid ta pole olnud suuteline täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi ja ta on sel põhjusel saadetud tagasi kandmata karistusosa lõpuni kandma. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et J.T kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud pikaaegne alkoholi liigtarvitamine. Korduv kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad impulsiivsusele, empaatiavõime puudumisele ja suutmatusele lahendada oma probleeme seaduskuulekalt. Positiivne on asjaolu, et käesoleva vangistuse kandmise ajal pole olnud põhjust J.T distsiplinaarkorras karistada. Kuna materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu kuritegelik käitumine olla kantud ka majandusliku kasu teenimise eesmärgist, siis tuleb tema oluliseks uue kuriteo riskiteguriks lugeda tema vabastamisjärgset majanduslikku olukorda. J.T-le ei ole vabaduses esialgu garanteeritud töökohta ja seega peab ta elatuma invaliidsuspensionist. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, seega puudub tal ka motivatsioon järgida ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et J.T ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud. /allkirjastatud digitaalselt/ Rutt Teeveer Kohtunik