KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-10017 Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)
- detsembri 2016 määrus B.E (ik xxx) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu B.E, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2016 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
- Tartu Maakohtu 27.11.2014 otsusega mõisteti B.E-le KarS § 199 lg 2 p 9 - § 25 lg 2 ja § 121 järgi liitkaristuseks 11 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jäeti mõistetud karistus tingimisi kohaldamata ja seda ei pööratud täitmisele, kui B.E täidab kahe aastase katseaja jooksul KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollkohustusi ja ei pane toime uut kuritegu. Kohtuotsus jõustus 13.12.
- Tartu Maakohtu 01.06.2016 määrusega kuulutati B.E tagaotsitavaks ja tema suhtes kohaldati tõkendina vahistamist, kuna B.E rikkus kontrollnõudeid- ja kohustusi ning tema elu- ja asukoht oli teadmata. Tartu Maakohtu 13.06.2016 määruse alusel pöörati B.E-le tingimisi mõistetud karistus täitmisele. Kinnipeetava karistusaeg algas tema tagaotsitavana kinnipidamisest 08.06.
- Tartu Vangla esitas 06.12.2016 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava B.E vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
- Tartu Maakohtu 28.12.2016 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. B.E ei ole vabanedes kindlat elukohta. B.E elatus vabaduses töövõimetuspensionist. Töövõimetus kehtib hetkel kuni veebruarini
- B.E on kriminaalkorras karistatud korduvalt. Hetkel on tal kaks kehtivat kriminaalkaristust. B.E kuritegelik aktiivsus on enne 27.11.2014 Tartu Maakohtu otsust olnud suur. Süüdimõistetu tegevust iseloomustavad korduvad vägivallaga seotud kuritegude toimepanemised, muuhulgas eluvastased kuriteod aga ka varavastaste kuritegude toimepanemine. B.E on korduvalt ka enne tähtaega vangistusest vabastatud, kuid ta pole olnud suuteline täitma ennetähtaegse vabastamisega kaasnevaid kohustusi ja ta on sel põhjusel saadetud tagasi kandmata karistusosa lõpuni kandma. B.E kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud pikaaegne alkoholi liigtarvitamine. Korduv kriminaalkorras karistatus ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad impulsiivsusele, empaatiavõime puudumisele ja suutmatusele lahendada oma probleeme seaduskuulekalt. Kuna materjalidest nähtuvalt võib süüdimõistetu kuritegelik käitumine olla kantud ka majandusliku kasu teenimise eesmärgist, siis tuleb tema oluliseks uue kuriteo riskiteguriks lugeda tema vabastamisjärgset majanduslikku olukorda. G. Tsetkovile ei ole vabaduses esialgu garanteeritud töökohta ja seega peab ta elatuma invaliidsuspensionist. Süüdimõistetu ise ei soovi ennetähtaegselt vabaneda, seega puudub tal ka motivatsioon järgida ennetähtaegse vabanemisega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi. Määruskaebus
- Maakohtu määruse peale esitas kaebuse B.E, kes palub kinnitada, et tema poolt toime pandud kuriteod on tingitud impulsiivsusest, empaatiavõime puudumisest ja suutmatusest lahendada probleeme seaduskuulekalt.
- Lisaks esitas B.E ringkonnakohtule taotluse, milles palub, et ringkonnakohus edastaks talle kohtuasja materjalide koopiad, millest nähtuks, et
- aastal taotles prokurör B.E karistamist surmanuhtlusega, kuid kohus mõistis talle karistuseks 15 aastat vangistust. Samuti palub ta kohtuasja materjalide koopiaid, millest nähtuks, et
- aastal taotles prokurör B.E-le eluaegset vanglakaristust, mille kohus talle ka mõistis. Ringkonnakohtu järeldused
- B.E on avaldanud, et ta ei soovi enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Sellest tulenevalt, kuna määruskaebuse esitaja ei vaidlusta enda vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist, vaid üksnes soovib, et ringkonnakohus selgitaks talle konkreetseid maakohtu määruse põhistusi, siis märgib ringkonnakohus määruskaebusele vastusena üksnes järgmist.
- Esmalt märgib ringkonnakohus, et jätab B.E taotluse talle 1996 ja 1997 aasta kohtuasjade materjalidest koopiate edastamiseks rahuldamata, kuna B.E poolt esitatud taotlus ei puuduta tema ennetähtaegse vabastamisega seotud küsimusi ning käesolevat määruskaebemenetlust. Kui B.E soovib taotluses märgitud materjalidest koopiaid, tuleb tal vastav taotlus esitada Tartu Maakohtule.
- B.E on kriminaalkorras korduvalt karistatud ning käesoleval hetkel kannab kolmandat reaalset vanglakaristust. Vägivaldsete kuritegude toimepanemise eest on B.E karistatud kahel korral ning isik on toime pannud valdavalt isikuvastaseid ja varavastaseid kuritegusid. B.E on toime pannud tahtliku tapmise, mis on toime pandud eriti piinaval ja julmal viisil. B.E poolt toime pandud kuriteod on olnud oma iseloomult rasked. Kuritegude soodusteguriks on olnud alkoholi liigtarvitamine ning hoolimatu ja riskeeriv elustiil. B.E suhtes on teostatud ka kohtuekspertiis, millest selgus, et isikul esineb düssotsiaalsele isiksusehäirele omaseid tunnuseid. Düssotsiaalsele isiksusehäirele on omane hoolimatus teiste tunnete suhtes, tugev ja püsiv vastutustundetu hoiak ning sotsiaalsete normide, reeglite ja kohustuste eiramine, madal agressiooni vallandumise lävi ja võimetus tunda süüd ning õppida kogemusest, eriti karistustest. B.E isikut, korduvaid karistusi ja tema poolt toime pandud kuritegude asjaolusid arvesse võttes on maakohus jõudnud seisukohale, et B.E kuriteod on tingitud impulsiivsusest, empaatiavõime puudumisest ja suutmatusest lahendada probleeme seaduskuulekalt, milliste järeldustega nõustub ka ringkonnakohus.
- Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu
- detsembri 2016 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus /allkiri/ Maarika Kuusk
🔗 Ametlikule allikale
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.