) § 201 lg 1 järgi rahatrahviga 60 trahviühikut, s.o 240 (kakssada nelikümmend) eurot. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et mõistetud rahatrahvi summas 240 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 10 (kümne) kuu jooksul võrdsetes osades (24 eurot igas kuus) alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättesaamisest, teatades kassatsiooni esitamisest kirjalikult Harju Maakohtule 7 päeva jooksul samast päevast arvates. Vaidlustatud otsuse sisu 1 11.11.2016.a koostas Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs otsuse väärteoasjas nr 2315,16,010505, millises märgiti, et R.J 15.10.2016.a kella 14:15 ajal Avara tänaval maja 3 juures Maardus, Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Sõidukil puudus ees riiklik registreerimismärk ning taha oli paigutatud sellele mootorsõidukile mittekuuluv riiklik registreerimismärk (XXXX, VIN-XXXX). Samuti ei olnud menetlusalusel isikul esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti. Menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
lg 1 järgi, rikkus
76 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
järgi ning rikkus
lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, milline on kvalifitseeritud
Väärteoasja nr 2315,16,010505 otsuse kohaselt oli menetlusaluse isiku süü tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, sh tunnistaja ütluste, fotosalvestuste ja liiklusregistri andmete väljatrükiga. Menetlusalune isik pani teod toime tahtlikult. Karistust kergendava asjaoluna arvestas väärteomenetleja kahetsust, raskendavad asjaolusid ei tuvastatud. Menetlusalune isik ega tema seaduslik esindaja vastulauset esitanud ei ole. Väärteomenetleja asus seisukohale, et R.J on toime pannud temale inkrimineeritud väärteod, protokoll on koostatud õigesti ning alused väärteomenetluse lõpetamiseks puuduvad. Võttes arvesse eelpool märgitut ning juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1 määras kohtuväline menetleja R.J-ile
400.eurot. Kohtumenetluse poolte seisukohad 28.11.2016.a laekus Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale R.Jkoostatud kaebus eelpool märgitud kohtuvälise menetleja poolt koostatud väärteootsusele. Kohtule esitatud kaebuse kohaselt R.Jei nõustu väärteoasjas nr. 2315,16,010505 mõistetud karistuse määraga (rahatrahviga 400 eurot), kuivõrd ta on alaealine ning õpib TLMK esimesel kursusel. Seoses eeltooduga taotleb kaebuse esitaja karistuse vähendamist ning palub määrata rahatrahv tasumisele 10 kuu jooksul. Kaebuse esitaja nõustus kirjaliku menetlusega. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus arvamuses leiab, et alused karistuse kergendamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Kohtuväline menetleja on otsuse tegemisel hinnanud menetlusaluse isiku kahetsust ja leidnud, et see on tõsiseltvõetav ning arvestanud sellega, kui kergendava asjaoluga karistuse määramisel. Lisaks on menetleja arvestanud asjaoluga, et menetlusalusel isikul puuduvad liiklusalased väärteokaristused. Karistuse suuruse määramisel lähtus menetleja KarS § 56 sätestatust. Karistus on teopõhine ehk esmalt tuleb arvestada toimepandud süüteo asjaolusid ja seejärel alles süüdistatava isikut. Arvestades, et käesoleval juhul on sanktsiooni keskmiseks määraks 100 trahviühikut s.o. 400 eurot, siis kohtupraktikas kehtiva arusaama kohaselt peab ka kohtuväline menetleja just selle karistuse määra nö aluseks võtma. Riigikohus on öelnud, et kui tegu vastab mitmele (
1; § 205 ja § 242 lg 1) kvalifikatsiooni normile, siis on süü keskmisest suurem ja karistus määratakse üle keskmise määra. Kohtuväline menetleja leiab, et kuivõrd menetlusalust isikut on varasemalt väiksemate rahatrahvidega väärteokorras karistatud ning ta kahetseb juhtunut on põhjendatud tema karistamine KarS § 63 lõikest 1 lähtudes
Lähtudes eelpool toodust, palub kohtuväline menetleja jätta R.J karistus muutmata, kuid rahatrahvi ositi tasumisele määramisele menetleja vastu ei vaidle. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 2 Tuvastatud asjaolud ja kohtu järeldused Kohus, läbi vaadanud R.J esitatud kaebuse ja kohtuvälise menetleja kirjaliku seisukoha ning kontrollinud väärteoasja materjale leiab, et kaebuse saab vastavalt VTMS §-le 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, kuna nimetatud soovi on avaldanud nii kohtuväline menetleja kui ka kaebus esitaja. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile, kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli ja vaidlustatud otsuse kohaselt
lg-s 1,
ja
Kaebusest ja menetlusaluse isiku enda ütlustest nähtub, et R.J ei vaidlusta väärtegude toimepanemist kohtuvälise menetleja otsuses märgitud ajal ja kohas (tl 1-4, 11-12,13-14). R.J inkrimineeritud väärteod on tõendamist leidnud lisaks ka järgmiste tõenditega: väärteoprotokolliga nr 2315,16,010505, mille kohaselt R.J 15.10.2016.a kella 14:15 ajal Avara tänaval maja 3 juures Maardus, Harju maakonnas, juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, sõidukil puudus ees riiklik registreerimismärk ning taha oli paigutatud sellele mootorsõidukile mittekuuluv riiklik registreerimismärk ning menetlusalusel isikul ei olnud esitamiseks kaasas isikut tõendavat dokumenti (tl 9); tunnistajate Dmitri Budnikovi ja Roland Meritee riimuvate ütlustega, millest nähtuvalt 15.10.2016 kella 14:15 liikus Keemikute tänavalt Avara tänavale musta värvi Mercedes-Benz reg. numbriga XXXX ning peatus Avar tn maja nr 5 ees. Kontrollimisel selgus, et auto numbrimärk XXXXkuulus sõidukile Honda Civic. Sõidukist väljunud juht läks Ringi 60 maja trepikoja juurde ning seejärel suundus koos teise noormehega tagasi Avara tänavale maja nr 4 juurde, kus nad isiku kinni pidasid. Isikuks osutus R.J (tl 21-22); sõiduki Honda Civic registreerimistunnistus ning Maanteeameti väljavõtted, mille kohaselt reg. märk XXXX kuulub sõidukile Honda Civic (VIN: XXXX) ning sõiduki Mercedes-Benz (VIN:XXXX) registreerimis märk on XXXX (tl 27-28); Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, mille kohaselt R.J puudus kehtiv juhiluba (tl 29); karistusregistri väljavõttega, mille kohaselt on R.J varasemalt väärteokorras karistatud kahel korral: PPA Põhja prefektuuri IdaHarju politseijaoskonna 08.08.2016 otsusega NPALS § 151 lg 1 järgi ja PPA Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna 12.08.2016 otsusega TubS § 47 järgi (tl 33); fotodega sõidukist Mercedes-Benz, millest nähtuvalt oli sõiduki esiklaasi taha paigutatud paber kirjega XXXX 3 ning sõiduki taha kinnitatud registreerimismärk XXXX (tl 35-37); isikusamasuse tuvastamise protokolliga, mille kohaselt osutus menetlusaluseks isikuks R.J (tl 19); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtuvalt kõrvaldati Dmirti XXXX 15.10.2016.a sõiduki juhtimiselt
lg 2 p 3 alusel, kuna tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 17-18). Karistusseadustik (edaspidi KarS) § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 18 lg 1 sätestab, et ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus.
lg 1 ja § 205 järgi kvalifitseeritud teod s.o mootorsõiduki juhtimine omamata vastava kategooria juhtimisõigust ja registreerimismärgita või vale registreerimismärgiga sõiduki juhtimine, on tahtlikud teod.
lg 1 järgi kvalifitseeritava teo pani süüdistatav aga kohtu hinnangul toime hooletusest, kuivõrd ei kandnud kaasas isikut tõendavat dokumenti. Väärteoasjas kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, sõidukil puus esimene registreerimismärk, tagumine registreerimismärk ei kuulunud nimetatud sõidukile ning isikul puudus esitamiseks isikut tõendav dokument. Väärteoasjas puuduvad VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud teod on aset leidnud (§ 133 p 2) ning need on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärtegude koosseisutunnused, on väärteod õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Seega menetlusalune isik pani mootorsõidukit juhtides toime
lg 1 p 1 sätestatud keelu rikkumise, menetlusaluse isiku juhitud sõidukil puudus esimene registreerimismärk ning tagumine registreerimismärk oli vale, millega pani menetlusalune isik toime
lg-s 1 sätestatud rikkumise ning isikut tõendava dokumendi esitamata jätmisega
Seega kohtu hinnangul on selliselt käitudes R.J toime pannud
lg-s 1,
§ -is 205 ja
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Aivar Hirs, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Kohus ei pea põhjendatuks menetlus lõpetada VTMS § 30 lg 1 p 1 alusel, kuivõrd menetlusaluse isiku süü ei ole suur ja asjas puudub avalik menetlushuvi. Arvestades, et liiklusrikkumiste tõttu satub igapäevaselt ohtu, hukub või saab vigastada inimesi, siis on oluline rõhutada vajadust käituda liikluses vastavalt kehtestatud normidele. Karistuse määramine
lg 1 näeb põhikaristusena ette juhtimisõiguseta mootorsõiduki juhtimise eest rahatrahvi kuni 200 trahviühikut või aresti.
näeb põhikaristusena ette registreerimismärgita mootorsõiduki või sellele mootorsõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. 4
lg 1 näeb põhikaristusena liiklusnõuete rikkumise eest rahatrahvi kuni 20 trahviühikut. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut juhindudes KarS § 56 lg 1 ja § 63 lg 1 alusel
lg 1,
ja
S § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuna käesoleval juhul on menetlusalune isik
lg 1,
ja
S § 63 lõike 1 kohaselt määranud karistuse üksnes
Lähtudes, et R.J on alaealine tuleb kohtul kaaluda karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega KarS § 87 alusel. Lähtudes alaealise isikust ning arvesse võttes toimepandud süütegusid, ei pea kohus võimalikuks menetluse lõpetamist või R.J karistusest vabastamist seoses mõjutusvahendi kohaldamisega KarS § 87 alusel. Tema kõlbelise ja vaimse arengu tase ei takista tal oma teo keelatusest aru saada ja oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtida. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Märkida tuleb ka seda, et kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr, antud juhul 100 trahviühikut. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Kohtuväline menetleja on määranud R.J karistuse sanktsiooni keskmises määras, s.o rahatrahvi 100 trahviühikut. Hinnates R.J süü suurust talle inkrimineeritavate süütegude toimepanemisel peab kohus vajalikuks märkida, et R.J on toime pannud ühe teoga kolm väärtegu. Käesoleval juhul juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria juhtimisõigust, sõidukil oli puudu esimene registreemismärk ning sõiduki taha oli kinnitatud vale registreemismärk ning tal puudus politseile esitamiseks isikut tõendav dokument. Raskeima karistuse näeb ette
lg 1, mille alusel on võimalik määrata rahatrahv kuni 200 trahviühikut või arest. Keskmine rahatrahv oleks seega 100 trahviühikut. Hinnates d.XXXX süü suurust
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest peab kohus vajalikuks rõhutada, et tegemist on seadusandja mõttes raske liiklusrikkumisega ning sellised lõbusõidud võivad lõppeda fataalsete tagajärgedega. Käesoleval juhul on karistust kergendavaks asjaoluks puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvast karistusregistri väljavõttest nähtuvalt ei ole menetlusalust isikut varem samalaadsete süütegude eest karistatud. Seega arvestades menetlusaluse isiku süü suurust, mis on keskmine, kergendava asjaolu esinemist, raskendavate asjaolude puudumist, samalaatse süüteo eest kehtiva karistuse puudumist ning asjaolu, et menetlusalune isik pani ühe teoga toime kolm väärtegu, tuleks asuda seisukohale, et on olemas kõik eeldused karistuse määramiseks sanktsiooni keskmises määras. Lisaks eeltoodule tuleb aga arvestada, et R.J oli teo toimepanemisel alaealine, ta õpib ning on vanemate ülalpidamisel. Sellise isiku mõjutamiseks ei pea kohtu arvates isikut karistama tingimata 400 euro suuruse rahatrahviga. Kohus märgib, et alaealise karistamise eesmärgiks on esmajoones kasvatamine, aga mitte karistamine ise. Kohus märgib, et arutatavate väärtegude puhul on kohtuvälise menetleja viidatud Riigikohtu põhimõtetega samavõrra 5 olulised kohtupraktikas valitsevad arusaamad, mis puudutavad alaealisele karistuse mõistmist. Nii on Riigikohus mitmel korral rõhutanud (RKKKo 3-1-1-43-06 p 13.1; 3-1-1-77-11 p 10.1), et alaealise karistamisel on enam tähtis just täideviija isik(sus), mitte aga tema poolt toimepandud tegu ja selle raskus. Alaealiste poolt toimepandud süütegude korral on esmatähtsad just karistuse eripreventiivsed (kasvatuslikud) eesmärgid. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on keskmisest oluliselt väiksem ning kohtuvälise menetleja poolt määratud santsiooni kesmises määras karistust on liialt range. Arvestades, et menetlusalust isikut ei ole varem samalaadtsete tegude eest karistatud ning karistuse eesmärgiks on panna R.J toimepandu üle järele mõtlema, mõjutada teda mitte enam toime panema uusi süütegusid, siis kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku mõjutamiseks piisavaks karistuseks rahatrahv alla sanktsiooni keskmist määra. Rahatrahv 60 trahviühikut, s.o 240 eurot on kohtu arvates küllaldane, et süüdlasele meelde tuletada liiklusseadusest kinnipidamise kohustust ja selliste liiklusrikkumiste ohtlikkust ning seda, et reeglite rikkumise korral võib järgneda tema õigusi ja vabadusi ebameeldivalt piirav tagajärg. Selline karistus on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Karistades alaealist rahatrahviga 60 trahviühikut ehk 240 eurot, lähtub kohus R.J majanduslikust seisundist ning KarS § 66 lg 2 alusel määrab, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi, s.o 10 kuu jooksul otsuse jõustumisest, tasudes igas kuus 24 eurot. Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.