4-16-9205 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 06.02.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-16-9205 (2302,16,016667) Kohtunik Violetta Kõvask Väärteoasi K.I 30.12.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor’i 13.12.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,
- Kaebuse esitaja K.I XXXX; e-mail: XXXX Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Menetluse liik Kirjalik menetlus , isikukood: XXX; elukoht: RESOLUTSIOON Jätta K.I 30.12.2016.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor’i 13.12.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,016667 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor’i 13.12.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,016667 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor’i 13.12.2016.a otsuses väärteoasjas nr 2302,16,016667 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- 1 Kohtuotsuse ärakiri saata K.I-le ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. 4-16-9205 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 (viieteistkümne) päeva möödumisel alates kassatsiooniteate esitamisest. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati K.I Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 205 alusel rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et K.I juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele olid paigaldatud transiitnumbrid XXXX, mis olid kehtivuse kaotanud alates 13.08.2016.a. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h fotode ja videosalvestusega. Kohtuväline menetleja, olles tutvunud väärteoasjas kogutud materjalidega, asus seisukohale, et K.I süüline käitumine on aset leidnud, tema poolt toimepandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega ning väärtegu õigesti kvalifitseeritud. Oma sellise tegevusega rikkus K.I LS § 76 lg 1 /Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist/ ja § 76 lg 13 /Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja korra, sealhulgas registreerimisel nõutavate andmete ja dokumentide loetelu, registreerimiseelse tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbiviimise korra, registreerimistunnistuse vormi ning nõuded riiklike registreerimismärkide valmistamisele ja sõiduki tunnusmärkidele kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 203 /Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ järgi. Samuti rikkus K.I LS § 76 lg 1 /Mootorsõiduk ja selle haagis peavad olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Järelveetavale lisaseadmele võib paigaldada käesoleva seaduse § 73 lõikes 11 nimetatud nõuete kohaselt lisaseadet vedava mootorsõiduki registreerimismärgi. Liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis tuleb registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 205 /Riikliku registreerimismärgita 2 4-16-9205 mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut/ järgi. Väärteod on toimepandud ühe teoga, määrati karistus KarS § 63 lg 1 alusel LS § 205 järgi. Võttes arvesse ülaltoodu ja juhindudes KarS § 56 lg 1, § 63 lg 1, määras kohtuväline menetleja K.I-le karistuseks LS § 205 alusel rahatrahvi 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. KAEBUSE SISU 30.12.2016.a esitas K.I kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor’i 13.12.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,016667 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning kergema karistuse määramiseks. Kaebuse kohaselt tunnistab kaebaja, et rikkus liikluseeskirja, samas ei ole määratud karistus kooskõlas süü asjaoludega ja tema süü suurusega. Kaebaja ostis auto Leedu eraisikult, müüja ei maininud, et transiitnumbrid ja registreerimistunnistus on kehtetud. Heauskselt uskus, et auto dokumentidega on kõik korras ning seadusest tulenevad nõuded on täidetud. Puuduvad varasemad kehtivad karistused ning edaspidi hoidub süütegude toimepanemisest. Karistuse määramisel ei ole arvestatud, et ta on töötu ning vanemate ülalpidamisel, määratud rahatrahv on majanduslikult liialt koormav. Kaebaja soovib kaebuse lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtuvälise menetleja kirjalik seisukoht saabus Harju Maakohtusse 20.01.2017.a. Kohtuväline menetleja nõustub kaebuse lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja leiab, et alused otsuse tühistamiseks kaebuses toodud põhjendustel puuduvad. Menetlusalusel isikul oli reaalne võimalus kontrollida sõiduki dokumente ja registreerimisnumbrite kehtivust, kuivõrd sellist infot omavad dokumendid olid enne väärteo toimepanemist ja selle ajal tema käes. Videosalvestuselt nähtub, et kaebaja esitab kontrollimiseks muuhulgas dokumendi, mille üks nurk on ära lõigatud ning millest nähtuvalt on riiklik registreerimismärgid nr XXXX kehtivad kuni 12.08.2016.a. Sellise märkega dokument ei saanud jääda isikule märkamata. Karistuse määramisel on arvestatud, et isikul varasemad karistused puuduvad. Isik pani ühe teoga toime kaks liiklusalast väärtegu, seega määrati karistus tulenevalt KarS § 63 lg 1 rangema paragrahvi ehk § 205 alusel. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et karistus on põhjendatud ning palub jätta otsus muutmata ning kaebus rahuldamata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et K.I kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Triinu Riigor’i 13.12.2016.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,016667 tuleb jätta rahuldamata ning seda järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. 3 4-16-9205 V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 9) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile. Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, kas K.I juhtis mootorsõidukit, millele paigaldatud transiitnumbrid XXXX olid kehtivuse kaotanud. Samuti tunnistab K.I oma süüd. Väärteotoimikus olevast dokumendist nähtub, et riiklikud registreerimismärgid kehtivad kuni 12.08.2016.a. Seega väärteo toimepanemise hetkel (22.11.2016.a), need ei kehtinud. Samuti nähtub toimikusse lisatud videosalvestuselt, et kaebaja esitab kontrollijale registreerimistunnistuse, millelt on üks nurk ära lõigatud ning millelt nähtub, et numbrid on kehtivad kuni 12.08.2016.a. Kuivõrd selles asjas puudub vaidlus riiklikke registreerimismärkide kehtivuse üle ning asjaolu üle, et kaebaja on rikkunud liiklusseadust, ei hakka kohus üksikasjalikult väärteotoimikus olevaid tõendeid lahti kirjutama, kuivõrd see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Antud seisukohta kinnitab ka Riigikohus 26.05.2010.a otsuses kriminaalasjas nr 3-1-1-22-10, mille kohaselt kohtuliku uurimise esemeks olnud tõendite sisu üksikasjaliku kordamise järele kohtuotsuses puudub vajadus, sest see ei ole käsitletav tõendite analüüsina. Väärteotoimiku materjalidest nähtuvalt, lõppes mootorsõiduki registrikanne 17.08.2016.a. LS § 77 lg 84 kohaselt mootorsõiduk või selle haagis, mis on liiklusregistrist ajutiselt kustutatud või mille registrikanne on peatatud, loetakse registreerimata sõidukiks ning sellise sõiduki kasutamine liikluses on keelatud. Erandkorras võib mootorsõidukit või selle haagist, mille registrikanne on peatatud, kasutada liikluses käesoleva seaduse § 73 lõikes 5 nimetatud juhtudel. Käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et K.I oleks võinud juhtida mootorsõidukit LS § 73 lg 5 kohaselt. Kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et K.I juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele paigaldatud transiitnumbrid XXXX, olid kehtivuse kaotanud alates 13.08.2016.a. Kohus on seisukohal, et K.I poolt toimepandud väärteod on tuvastamist leidnud ning tema teod vastavad LS § 203 ja § 205 sätestatud väärtegude objektiivsetele tunnustele /Kehtestatud korras registreerimata või ümberregistreerimata mootorsõiduki või maastikusõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut/ ning /Riikliku registreerimismärgita mootorsõiduki või maastikusõiduki või sellele mootorsõidukile või maastikusõidukile mittekuuluva riikliku registreerimismärgiga sõiduki juhtimise eest – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut/ järgi. Kohus leiab, et K.I juhtis registreerimata mootorsõidukit, millele paigaldatud transiitnumbrid XXXX, olid kehtetud, hooletusest, kuivõrd tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta pidanud kontrollima tema käsutuses olevaid dokumente ning saama aru, et autol olevad transiitnumbrid on kehtetud ning mitte sõitma mootorsõidukiga, mille numbrid ei ole enam kehtivad. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 4 4-16-9205 Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et tema heauskselt uskus, et mootorsõiduki dokumendid on kõik korras. Kohus sellise väitega ei nõustu. Väärteotoimikus olevatest materjalidest ning samuti videosalvestuselt nähtuvalt, omas kaebaja sõiduki dokumente nii enne väärteo toimepanemist kui ka väärteo toimepanemise ajal, näidates neid kontrollijale. Seega kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et kaebajal oli reaalne võimalus kontrollida dokumentide kui ka registreerimistunnistuse kehtivust varem. Kaebaja seda ei teinud, seega rikkus ta hoolsuskohustust. Hoolsuskohustuse kohaselt peab isik teo toime panema seoses hooletu käitumisega, kusjuures hooletu teo tagajärg peab olema objektiivselt ettenähtav ehk üldiselt äratuntav. Kaebaja oli mootorsõidukit ostes tähelepanematu, ta ei märganud, et temale müüja poolt antud dokumendil (numbrite registreerimistunnistusel) oli üks nurk ära lõigatud, üldtunnustatud põhimõtte kohaselt tähendab, et antud dokument on kehtetu ning mootorsõidukil olevad numbrid on kehtetud. Kaebaja ostis mootorsõiduki 20.11.2016.a, seega juba selleks hetkeks oli autol olevad numbrimärgid kehtetud. Objektiivselt hinnates, oleks kaebaja pidanud müüjalt koheselt küsima, miks on dokumendil nurk ära lõigatud ning kas see tähendab, et dokument ja numbrid on kehtetud. Kaebaja seda ei teinud (ei märganud), kuigi hoolsa ja tähelepaneliku suhtumise korral, oleks ta pidanud antud asjaolu täheldama. Seega kohtu hinnangul, on kaebaja väide paljasõnaline ning ennastõigustav. Kaebaja on selgitanud, et määratud karistus ei ole kooskõlas tema süü suurusega. Kohus sellise väitega ei nõustu. Riigikohus on öelnud, et kui tegu vastab mitmele kvalifikatsiooni normile, siis on süü keskmisest suurem ja karistus määratakse üle keskmise määra. K.I pani ühe teoga toime kaks liiklusalast väärtegu, n.o LS § 203 ja LS § 205 nõuete rikkumise, seega on isiku süü üle keskmise. . K.I ei ole kahetsenud oma tegu, ei kohtueelses ega ka kohtusse esitatud kaebuses. Isiku teos puuduvad karistus kergendavad ja raskendavad asjaolud. Oluline on ka see, et kaebaja poolt toimepandud teod pandi toime ühe teoga. KarS § 63 lg 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Raskeima karistuse näeb ette LS § 205, mille alusel on võimalik karistuseks määrata rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Keskmine rahatrahv oleks seega 100 trahviühikut, arvestades, et K.I süü on üle keskmise, peab ka rahatrahv olema üle keskmise. Samas arvestas kohtuväline menetleja, et K.I pole varasemalt karistatud ning ei määranud karistust üle keskmise määra. Karistuseks määrati K.I 100 trahviühikut, mis on täpselt sanktsiooni keskmine. Kuivõrd kaebaja ei kahetsenud oma tegu, ei olnud kohtuvälisel menetlejal ka alust määrata karistust alla keskmise määra, seega määratud karistus ei ole kohtu hinnangul arvestades tegu liialt karm ning vastab K.I süü suurusele. Mis puudutab kaebaja väidet, et ta on töötu, vanemate ülalpidamisel ning määratud karistus on majanduslikult koormav, siis kohtu hinnangul on antud väited paljasõnaline. Kaebaja pole esitanud kohtule ega ka kohtuvälisele menetlejale ühtegi tõendit, mis kinnitaksid antud väiteid, lihtsalt paljasõnaliselt on märkinud, et ta ei tööta ning karistus on koormav. Kui määratud karistus oleks sedavõrd koormav, siis oli kaebajal võimalik nii esitatud kaebuses kui ka kohtueelses menetluses taotleda maksegraafikut, kaebaja seda ei teinud. Kohus selgitab, et ilma vastava sisulise taotluseta (tasuda rahatrahv ositi), ei ole kohtul ega kohtuvälisel menetlejal võimalik kohaldada pikemat maksetähtaega. Samuti arvestades, et kaebaja on noor meesterahvas, kes on võimeline tööd tegema, ei esine tal kohtu hinnangul ühtegi takistust töö saamiseks ning määratud rahatrahvi tasumiseks. Seega on esitatud väited paljasõnalised ning ei anna alust määrata kergemat karistust, mis ei vastaks ilmselgelt isiku süüle. Kohus on seisukohal, et K.I-le mõistetud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, 5 4-16-9205 millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine lisakaristuse kohaldamise osas. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, § 155, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6