4-17-260/8

Väärteoasi nr. 4-17-260 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. veebruaril 2017.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-260 Kohtukoosseis Kohtunik Margot Mikler Väärteoasi P.J väärteoasi LS § 201 lg 2 järgi Menetlusalune isik P.J , isikukood: XXX, elukoht: XXXX, EV kodanik, töötab XXXX OÜ Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse esindaja Hannes Küünarpuu Kohtuvälise menetleja esindaja Süüdi tunnistada P.J LS § 201 lg 2 järgi ning karistada arestiga 10 päeva. RESOLUTSIOON Vastavalt KarS § 66 lg 1 määrata aresti kandmine ositi, kuid mittevähem kui 2 päeva korraga. Kohustada P.J kanda mõistetud arest Põhja Prefektuuri Korrakaitsebüroo Arestimajas (Tallinn, Rahumäe tee 6) hiljemalt 01.05.2017.a. Tähtaegselt aresti kandmata jätmisel kohaldada P.J-i suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Kristen Madissoo poolt on 26.12.2016.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1244140 selles, et P.J 26.12.2016.a. kella 14:48 ajal juhtis Harjumaal Tallinna linnas Tammsaare tee maja nr 55 juures suunaga Tuisu tänava suunas mootorsõidukit Honda Accord reg.nr XXXX 1 omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, kui juhtimisõigus on karistusena ära võetud 30.11.2016.a. kuni 29.03.2017.a. Sellise tegevusega P.J rikkus liiklusseadus § 90 lg 1 p 1 nõudeid ning pani toime liiklusseaduse § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Menetlusalune isik tunnistas end kohtuistungil süüdi ja andis ütlusi, et tal oli juhtimisõigus karistusena äravõetud, juhtis mootorsõidukit kuna oli haige ja soovis minna poodi. On nõus tegema üldkasulikku tööd. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et P.J tuleks karistada LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemise eest ning karistada 10 päevase arestiga. Kohus, hinnanud väärteoasjades kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on 26.12.2016.a. väärteos tõendamist leidnud järgmiste tõenditega: menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, milles P.J selgitas, et sõitis sõidukiga Honda Accord kodust elukaaslase poole kuna oli hädaolukord. Juhiload tal puuduvad. Ta kahetseb tegu ning selgitab, et enam seda ei juhtu (tl. 5 – 6); sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, mille kohaselt 26.12.2016.a. kell 14:48 kõrvaldati P.J sõiduki Honda Accord reg. XXXX roolist, kuna isikul puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus (tl. 7); tunnistaja XXXX ülekuulamise protokolliga, milles politseiametnik on andnud ütlusi, et 26.12.2016.a. kell 14:48 täites tööülesandeid peatasid Tallinnas Tammsaare tee 55 juures sõiduki Honda Accord reg.nr XXXX, mille roolis oli P.J (ik XXX) ja ta oli sõidukis üksi. Isikul oli juhtimisõigus karistusena ära võetud kuni 29.03.2017.a.. Juht tunnistas oma süüd (tl. 8); Maanteeameti Liiklusregistri väljavõttega, millest nähtub, et P.J kehtivaid juhilubasid ei oma seisuga 28.12.2016.a. (tl. 9 – 10); väärteoasjas nr 2316,16,011233 02.11.2016.a. otsusega, mille kohaselt võeti P.J-ilt LS § 227 lg 2 alusel karistusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 4 kuuks. Juhtimisõigus ära võetud 30.11.2016.a. kuni 29.03.2017.a. (tl. 11 – 13) ning toimiku teiste materjalidega. Vastavalt toimepandule tuleb isikut karistada. P.J-ile karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning õiguskorra kaitsmise huvisid ja samuti võimalust mõjutada P.J edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Isikut on varem väärteokorras karistatud 11-l korral (tl. 15 - 19) rahatrahvidega, mis on isikul kõik tasumata, kui ka arestiga. Isikule ei ole mõistlik määrata rahatrahvi, kuivõrd varasemad rahatrahvid on tasumata. Varasemalt määratud karistused ei ole avaldanud karistusena soovitud mõju ning isik jätkab õigusrikkumiste toimepanemist, seega leiab kohus, et isikule tuleb määrata arest. Kohus juhindus Karistusseadustiku § 48, Väärteomenetluse seadustiku 107- 111 sätetest. /allkirjastatud digitaalselt/ Margot Mikler Kohtunik 2