Obsah (7)

§ 22§ 198§ 118§ 114§ 70§ 38§ 194

4-17-1120 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 20. märts 2017.a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1120 (2316,16,001319) Kohtuni

§ 22lg 2 alusel jätta rahuldamata G.S-i määramiseks.

taotlus kaitsja EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus koostas

1. veebruaril 2016 väärteoprotokolli AB1469339 menetlusaluse isiku G.S-i kohta, mille kohaselt rikkus G.S LS § 16 lg-t 1, § 169 lg-t 5, pannes toime LS § 223 lg 1, § 236 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo.
3. märtsil 2016 koostas eelnimetatud liiklusmenetlustalitus otsuse väärteoasjas 2316,16,001319, millega määrati G.S-ile KarS § 63 lg 3 järgi LS § 223 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot ja LS § 236 lg 1 alusel rahatrahv 100 trahviühiku ulatuses summas 400 eurot, s.o kokku rahatrahv summas 800 eurot.
5. veebruaril 2017 esitas menetlusalune isik Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti
6. märtsi 2016 otsusele ning taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Kaebetähtaja ennistamise osas märkis G.S , et hilise esitamise põhjuseks on tervislik seisund. G.S on 2017.a. algusest tunnistatud X % töövõimetuks, tervis on heitlik ja kunagi ei tea ta, kas on vajalikul hetkel rivis. MAAKOHTU MÄÄRUS 1
7. Harju Maakohus jättis
8. märtsi 2017 määrusega menetlusaluse isiku tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata ning kaebuse
9. märtsi 2016 väärteootsusele läbi vaatamata

§ 118lg 2 p 1 alusel.

Maakohtu määruse põhjendused olid järgmised. 4.1.

§ 114

lg 4 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja üldmenetluses tehtud otsuse peale 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

1. veebruari 2016 väärteoprotokollist nähtuvalt oli lahend kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates
2. märtsist
3. Väärteoprotokolli kohaselt on kaebuse esitaja protokolliga tutvunud
4. veebruaril 2016 ning kinnituseks selle kohta on ta andnud allkirja. See tõendab, et isikule tehti teatavaks kuupäev, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Nähtuvalt väärteoprotokollist on menetlusalune isik esitanud isikut tõendava dokumendina EV isikutunnistuse nr XXXXXXXX. Järelikult oli isik menetlustoimingute tegemise juures, teadlik tema suhtes algatatud väärteomenetlusest, temale koostatud väärteoprotokollist ning sellest tulenevalt ka kuupäevast, millal kohtuvälise menetleja lahend oli kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. 4.
5. Maakohtu hinnangul järeldub

§ 114

lg-st 4 ühemõtteliselt, et kohtuvälise menetleja otsuse teatavakstegemisel eeldatakse menetlusaluse isiku aktiivset rolli, s.o seda, et menetlusalune isik läheks väärteoprotokollis teatavaks tehtud ajal ise kohtuvälise menetleja juurde otsusega tutvuma (RKL 3-1-1-83-08). Kaebuse on G.S esitanud Harju Maakohtule

1. veebruaril 2017, seega peale kaebuse esitamiseks seaduses ettenähtud tähtaja möödumist, kuivõrd kaebuse esitamise tähtpäevaks oli
2. aprill
3. Kohtuvälise menetleja otsusel oleva märke kohaselt on kaebajale otsus saadetud juba
4. märtsil
5. Kaebaja poolt kohtule kaebuse lisana edastatud Tallinna linnavalitsusele esitatud kirjast nähtuvalt on kaebaja märkinud „sain eile politsei otsuse, milles on mulle määratud rahatrahv 200 trahviühiku ulatuses“. Digitaalallkirjade kinnituslehe kohaselt on kõnealune kiri allkirjastatud
6. veebruaril
7. Maakohtu hinnangul võib arvata seetõttu, et kaebaja sai kohtuvälise menetleja otsuse kätte
8. veebruaril
9. Esitatud kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses ei ole G.S selgitanud, mis põhjusel ei läinud ta kohtuvälise menetleja juurde üldmenetluse otsusega tutvuma selleks ettenähtud ajal. Kaebajal ei saanud olla mingit ebaselgust selles, mis kuupäeval on tal võimalik väärteoasjas tehtud otsusega tutvuda. Kaebaja pidi ise üles näitama aktiivsust ning tutvuma väärteoasjas tehtud otsusega ettenähtud kuupäeval kohtuvälise menetleja juures. Teades kuu aega varem kohtuvälise menetleja poolt otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva, oleks kaebuse esitaja pidanud üles näitama vajalikku hoolsust kindlustamaks otsuse õigeaegne kättesaamine ning sellest tulenevalt oleks kaebuse esitajal olnud võimalus realiseerida oma kaebeõigus seaduses sätestatud ajal ning korras. Kooskõlas

§ 70

lg 5 peab kohtuväline menetleja tegema väärteoprotokollile märke kuupäeva kohta, millal kohtuvälise menetleja lahend on kättesaadav menetleja juures, mis tähendab, et G.S pidi ise hoolitsema selle eest, et saaks õigeaegselt tema kohta tehtud otsuse kätte. 4.3. Vastavalt

§ 38

lg-le 1 järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses on kriminaalasi. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvateks põhjusteks äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigikohus on asunud seisukohale, et kaebetähtaja ennistamisel mõistetakse mõjuva põhjusena sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia 2 kuuluvad nii isikuvälised asjaolud – loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud – raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus väärteoasjas nr 3 -1-1-144-03 – RT III 2004, 2, 20 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-98 – RT III 1998,21,211). 4.4. Kohtule esitatud kaebuses ja tähtaja ennistamise taotluses on G.S selgitanud vaid üldsõnaliselt, et kaebuse esitamise hilinemise põhjuseks on tervislik seisund. Ühtegi tõendit oma väite kinnituseks ta kohtule esitanud ei ole. Nähtuvalt väärteomaterjalidest ei ole kaebaja tundnud ligi 12 kuu jooksul huvi enda väärteoasja vastu. Ennistamise taotluses ega kaebuses ei ole isik toonud välja ühtegi objektiivset asjaolu, mis takistas tal menetluse vastu varem huvi tundmast ning seeläbi tingis kaebetähtaja möödalaskmise. Viide tervislikule seisundile on paljasõnaline ning kaebetähtaja möödalaskmise objektiivse asjaoluna ei ole see käsitatav, kuna kooskõlas

§-dega 16, 19, 21, 114 oli kaebuse esitajal õigus kasutada kaitsja abi oma seadusest tulenevate õiguste kasutamiseks, mis tähendab, et G.S ei pidanud isiklikult vaidlustatavale otsusele järele minema ning isiklikult kohtusse pöörduma. Lisaks ei oleks G.S pidanud isiklikult kaebuse esitamiseks kohtusse pöörduma, vaid kaebust oleks olnud võimalik edastada kohtule ka tavaposti teel või digitaalsena e-posti kaudu. MÄÄRUSKAEBUS

2. märtsil 2017 esitas menetlusalune isik maakohtu määrusele kaebuse, milles taotleb selle tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ja
3. märtsi 2016 väärteootsuse tühistamist. G.S märgib kaebuses, et soovib osaleda kohtuistungil ning vajab kaitsjat, kuna tema juriidilised teadmised on olematud. Kaebusele on lisatud kirjalik dokument, milles on kopeeritud e-kiri kohtuvälisele menetlejale, sisuks väärteo asjaolude selgitamine. Samuti on kaebusele lisatud dokument, milles on kopeeritud e-kirjavahetus Tallinna linnavalitsusele, sisuks parkimiskorraldus Tallinna Ülikooli juures, täiendav G.S-i kirjeldus väärteo toimepanemise asjaoludest. Tähtaja ennistamise osas leiab G.S jätkuvalt, et tähtaegne kaebuse esitamine ei olnud võimalik tema tervisliku seisundi tõttu, kuna G.S on X % töövõimetu, mida kinnitab vastav dokumentatsioon. G.S on diagnoositud sklerosis multipleks, mis on väga raske ja ravimatu. G.S selgitab, et suutis pärast otsuse teadasaamist suhelda Tallinna linnavalitsusega, kuid seda mitte vaidlustada. Koomas ei ole ta olnud, vaid on pidanud tegelema logistikaga. G.S selgitab, et probleem on olnud ka selles, et tema õppis õpetajaks, mitte juristiks. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohtunik peab esmalt vajalikuks selgitada kaebajale, et kuigi G.S taotleb jätkuvalt kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist, ei ole ringkonnakohtul pädevust võtta seisukohta kohtuvälise menetleja
5. märtsi 2016 otsuse suhtes. Seda põhjusel, et maakohus ei ole eelnevalt nimetatud otsusele sisulist hinnangut andnud, kuivõrd maakohus jättis G.S-i kaebuse kohtuvälise menetleja otsusele läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Apellatsioonikohtul on võimalik tuvastada üksnes, kas kaebuse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane või mitte. Sel põhjusel jäävad tähelepanuta kõik need G.S-i väited, milles ta eitab väärteo toimepanemist ning väljendab vajadust anda kohtuvälise menetleja väärteootsuse aluseks olnud tõenditele teistsugune õiguslik hinnang.
6. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus tuginenud õigetele õigusnormidele G.S-i kaebetähtaja ennistamata jätmisel ja tema kaebuse läbi vaatamata jätmisel. Lisaks on 3 maakohtu seisukohad kooskõlas toimiku materjalidega, milleks on eelkõige
7. veebruari 2016 väärteoprotokoll. Nimetatud protokollist nähtub ka ringkonnakohtule, et sellel oli märgitud aeg, millal kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav. Sealsamas on G.S oma allkirjaga kinnitanud väärteoprotokolliga tutvumist ja protokolli ärakirja kättesaamist ning palunud edastada otsus e-postile. Kuna maakohtu seisukohad on asjakohased ja ammendavad, siis ringkonnakohtunik nende ülekordamist siinkohal vajalikuks ei pea. Vastuseks määruskaebusele märgib apellatsioonikohus üksnes järgnevat.
8. Määruskaebuses ringkonnakohtule märgib G.S, et soovib osaleda istungil ning vajab kaitsja abi. Ringkonnakohus jätab need taotlused rahuldamata. Ringkonnakohtunik selgitab istungil osalemise soovi osas, et apellatsioonikohtus vaadatakse arutataval juhul läbi G.S-i määruskaebust Harju Maakohtu määrusele. Tulenevalt

§ 194

lg-st 2 toimub määruskaebuse läbivaatamine kirjalikus menetluses, s.o ilma istungita, kohtumenetluse poolte osavõtuta. Seetõttu ei korraldata G.S-i määruskaebuse läbivaatamiseks ringkonnakohtus istungit. G.S on avaldanud veel, et vajab kaitsjat, kuna tema õigusalased teadmised on olematud. Ringkonnakohtul pole andmeid, et G.S oleks valitud kaitsja. Ringkonnakohus selgitab, et

§ 22

lg-st 2 tulenevalt on kohtul võimalik määrata isikule kaitsja riigi õigusabi korras, kui menetlusalune isik ei ole võimeline ise kaitsma oma õigusi ning tema olulised huvid võiksid advokaadi vahendusel jääda kaitseta. G.S-ile ei ole kaitsja määramine nõutav maakohtu määrusele määruskaebuse esitamiseks, kuna seadus ei näe ette määruskaebuse esitamise võimalust üksnes kaitsja vahendusel. Seejuures ei ole ringkonnakohtul esitatud andmete pinnalt põhjust kahelda, et G.S on olnud kaebetähtaja ennistamise küsimuse osas võimeline ise enda õigusi piisaval määral kaitsma. Võttes arvesse G.S-i poolt ringkonnakohtule esitatud materjale, samuti maakohtu poolt esitatud ammendavaid põhjendusi, ei teki ringkonnakohtunikul veendumust selleski, nagu võiks eeldada kaitsja määramata jätmisel G.S-i oluliste huvide kaitseta jäämist. Maakohus on käsitlenud ammendavalt asjaolusid, mille tõttu võiks kaebetähtaja ennistamine tulla kõne alla. Selle mõistmine ja põhjendamine, miks ei esitanud G.S kaebust seaduses ettenähtud tähtaja jooksul ei ole nõudnud temalt mitte mingisuguseid õigusalaseid teadmisi. G.S on tulnud kõigest viidata konkreetsele objektiivsele takistusele, mille tõttu viibis kaebuse õigeaegne esitamine enne

1. aprilli 2016 ning sellele järgnevalt veel ligi 10 kuu jooksul. G.S on seda omalt poolt motiveerinud temal tuvastatud piiratud töövõime ja haigusega. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata esitatud dokumentatsioonile ei saa neid asjaolusid pidada arutataval juhul mõjuvateks põhjusteks KrMS § 172 lg 1 tähenduses.
2. Määruskaebuses leiab G.S jätkuvalt, et tal takistas esitada kaebust väärteootsusele õigeaegselt tema tervislik seisund. Selle kinnituseks on ta esitanud püsiva töövõimetuse tuvastamise otsuse nr 1419255
3. detsembrist
4. Nimetatud otsusest ei nähtu ringkonnakohtule, et G.S oleks olnud tema tahtest olenematust põhjusest tulenevalt välistatud minna kohtuvälise menetleja otsusega tutvuma
5. märtsil 2016 ning esitama kaebust 15 päeva jooksul, s.o enne
6. aprilli
7. Isikul tuvastatud töövõime kaotus ei kujuta endast niisugust objektiivset takistust. Seejuures ei nähtu otsusest, et G.S oleks tuvastatud töövõime kaotus X % nagu ta väidab kaebuses, vaid X % ulatuses. Maakohus on asjakohase kohtupraktika pinnalt selgitanud G.S-ile , et kaebetähtaja ennistamise mõjuvaks põhjuseks võib olla isiku raske haigus või ajutine vaimutegevuse rike. Samas tuleb siinkohal toonitada, et raske haigus võib vaid siis kujutada objektiivset takistust, kui see tegi G.S kaebuse tähtaegse esitamise võimatuks (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
8. novembri 2010 otsuse p 9.2). Asjaolu, et G.S on tuvastatud püsiv töövõimetus X % ulatuses, tal on diagnoositud haigus, ei tähenda veel, et G.S oli kaebuse esitamine tähtaegselt võimatu. Seda ei võimalda eeldada ka G.S-i esitatud dokumentatsioon. Maakohus on 4 järeldanud nagu sai G.S väärteootsuse kätte alles
9. veebruaril
10. Ringkonnakohus märgib, et see asjaolu ei oma

§ 114lg 4 osas tegelikult tähendust.

Samas, tutvudes väärteotoimiku materjalidega, leiab ringkonnakohus, et G.S oli eelduslikult teadlik väärteootsusest 2016 märtsis, suhtles sellega seoses Tallinna Linnavalitsusega, kuid hoolimata sellest ei esitanud kaebust enne

1. aprilli
2. Kaebuses ringkonnakohtule on ta selgitanud, et suutis pärast otsuse teadasaamist Tallinna linnavalitsusega suhelda, aga mitte otsust vaidlustada (tl 34). Kaebusele on lisatud G.S-i poolt kopeeritud e-kirjavahetus Tallinna linnavalitsusega (tl 10-12). Kuigi nimetatud dokument on G.S-i poolt digitaalselt allkirjastatud
3. veebruaril 2017, tuleb märkida, et tegemist on G.S-i poolt originaaldokumentidest kopeeritud andmetega, mitte originaaldokumentidega. Seetõttu asjaolu, et G.S on ühes e-kirjavahetuse kirjas märkinud, et sai väärteootsusest teada eelneval päeval (tl 11) ei tähenda, et selleks oleks olnud alles
4. veebruar 2017 nagu maakohus leidis. E-kirjavahetusest nähtuvalt on linnavalituselt edastatud vastuskiri
5. märtsil 2016 (tl 10-pö). Sellele on G.S vastanud e-kirjaga, milles on tänanud põhjaliku vastuse eest ja selgitanud, et sai väärteootsuse eelmisel päeval. Nimetatud kopeeritud kirja andmetest ei ole sedastatav, millal see saadeti G.S-i poolt, kuid võib mõistlikult eeldada, et mõne päeva jooksul pärast
6. märtsi 2016 vastuskirja. Niisugust käsitlust võimaldab kinnitada G.S-i enda selgitus, mille kohaselt suutis ta pärast otsuse teadasaamist suhelda sel teemal linnavalitsusega, kuid mitte esitada kaebust tähtaegselt. Eelnevat arvestades jättis maakohus põhjendatult G.S-i kaebetähtaja ennistamata, kuna selleks puudus mõjuv põhjus. Seetõttu jättis maakohus ka õigustatult G.S-i kaebuse läbi vaatamata

§ 118lg 2 p 1 alusel.

10. Lähtudes ülaltoodust ja juhindudes

§-st 194 ja § 147 lg 1 p 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 5