,
lg 1,
; Väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1 (kui muutmata) p 2 (osaliselt), § 133-135 kohus otsustas Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse vanemliiklusametniku Ivo Haav 14.09.2016.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,011718 osaliselt ning teha uus otsus karistuse osas, karistades O.J Liiklusseaduse (
) § 214,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 50 (viiskümmend) trahviühikut, so 200 (kakssada) eurot. Jätta rahuldamata O.J-i kaebus taotluses tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Menetluskulud – kaebaja lepingulise kaitsja tasu – jätta kaebaja O.J-i kanda. Rahatrahv 200 eurot tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le EE 891010220034796011 AS SEB Pank või a/a-le EE 932200221023778606 Swedbank (viitenumber 10220165165391. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega. Lk 1 / 11 4-16-7098 Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 07.02.2017.a. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 21.02.2017.a. Asjaolud ja menetluskäik x.x.x.a on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakatsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Ivan Moskaljov`i poolt väärteoprotokoll selle kohta, et x.x.x.a kell xx.xx X Maakonnas X vallas, X-X-X mnt 21 km suunaga X poole O.J juhtis mootorsõidukit, milles oli kohustatud kasutama sõidumeerikut, kontrollimise hetkel ei kasutanudsõidumeerikut, kontrollimisel ei esitanud juhikaarti, salvestuslehti või digitaalse sõidumeeriku väljatrükke või neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuste kohta vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele nr 561/2006 x.x.x.a kell 00:00 kuni x.x.x.a kell x.x perioodi kohta, rikkudes salvestuslehtede või juhikaardi ja nende lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid. Mootorsõidukijuhil ei ole veose veol kaasas veodokumendid. Oma teoga rikkus menetlusalune isik
131 lg 1, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 nõudeid ja artikkel 36 nõudeid,
lg 6 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav
,
lg 1 ja
14.09.2016.a üldmenetluse otsusega nr 2303,16,011718 on määratud O.J-ile kohtuvälise menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, juhindudes KarS § 56 lg 1, KarS § 63 lg 1,
Kaebuse sisu 29.09.2016.a esitas O.J-i kaitsja vandeadvokaat Kristiina Lee Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas tehtud otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kaebuse esitaja ei nõustu tema suhtes koostatud Otsusega, palub Otsus tühistada ning lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel seoses väärteo tunnuste puudumisega.
, mille järgi on kaebuse esitajat karistatud, näeb ette karistuse mootorsõidukile paigaldatud sõidumeeriku ettenähtud juhtudel kasutamata jätmise või sõidumeeriku või selle plommi tahtliku rikkumise eest. Kaebuse esitaja on seisukohal, et käesoleval juhul puudus kohustus, s.o ettenähtud juht, sõidumeeriku kasutamiseks.
lg 1, mille eiramist Kaebuse esitajatele ette heidetakse, sätestab, et mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr Lk 2 / 11 4-16-7098 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku mällu salvestatud andmete järgi. Sarnaselt sätestavad Otsuses viidatud
lg 6, § 217 lg 1 ning § 238 kohustused, vastutuse mootorsõiduki juhile sõitjate- või veoseveol. Nõukogu 20.12.1985 määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta (ELT L 370, 31.12.1985, lk 8), mida on muuhulgas muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15.03.2006 määrusega (EÜ) nr 561/2006 (ELT L 102 1 11.4.2006), artikli 3 kohaselt paigaldatakse ja kasutatakse sõidumeerikut liikmesriigis registreeritud sõidukites, mida kasutatakse reisijate või kauba autoveol ja mis on registreeritud ühes liikmesriigis, välja arvatud määruse nr 561/2006 artiklis 3 osutatud sõidukid. Määruse nr 561/2006 artikli 13 lõike 1 p-st h tuleneb, et tingimusel, et artiklis 1 sätestatud eesmärkide saavutamist ei seata ohtu, võib iga liikmesriik lubada erandeid artiklite 5–9 osas, sätestades oma territooriumil või kokkuleppel asjaomaste liikmesriikidega mõne teise liikmesriigi territooriumil eranditele individuaalsed tingimused, mida kohaldatakse vedudele ühte või mitmesse järgmisesse kategooriasse kuuluvate sõidukitega: sõidukitega, mida kasutatakse seoses kanalisatsiooniga, üleujutuste vastu kindlustamisega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenusega, teedehoolduse- ja kontrolliga, olmejäätmete kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi- ja telefoniteenusega, raadio- ja teleleviga ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Eesti Vabariik on võtnud Määruse nr 561/2006 artikli 13 lõike 1 p-s h sisalduva erandi üksühele üle ning
lg 12 p-st 8 tuleneb, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses /…/ teehoolduse või kontrolliga, /…/.
lg 4 p 2 sätestab, et sõidumeerik ei ole kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel. Seega arvestades, et mootorsõiduki Xxx xxx, registreerimismärk xxx xxx puhul on tegemist eritalituse sõidukiga, mida kasutatakse teehoolduses, ei rakendata selle juhi suhtes Määrusest nr 561/2006 tulenevaid nõudeid ning seadusest tulenevalt puudub kohustus sõidumeeriku kasutamiseks. Asjaolu, et O.J-i poolt x.x kell x.x x maakonnas, x vallas, x.x.x x. kilomeetril juhitud mootorsõiduk Xxx xxx, registreerimismärk xxx xxx, mis kuulub AS-le Xxx xxx, on kasutusel teede hoolduses, lisaseadmeteks sahaplaat, alusahk, külgsahk, puisturi hüdraulika, nähtub kohtuvälise menetleja ametnikule sõiduki peatamisel esitatud sõiduki registreerimistunnistuselt (lisa 2 – mootorsõiduk xxx xxx, registreerimismärk xxx xxx registreerimistunnistus). Kaebuse esitaja selgitab, et kõnealune sõiduk tegeleb suveperioodil kruusa teele planeerimisega, teede harjamisega, aukude lappimisega, kastmisega, talveperioodil lume- ja libedusetõrjega, millised teehooldetööd eeldavad viidatud lisaseadmete kasutamist. X.x.x on AS xxxx X-X teehooldeosakonna juhataja X.X väljastanud tõendi, mille kohaselt on sõiduk registreerimismärgiga xxxx x
lg 1 p 2 mõistes eritalituse sõiduk (hooldussõiduk), millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid. Sõidukit kasutatakse
lg 12 p 8 kohaselt seoses teehoolduse või –kontrolliga (sõiduk teeb töid, mis on seotud teede hooldusega ja hooldusremondiga) ja sõiduki juhi suhtes ei rakendu riigisisesel maanteeveol Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõuded (lisa 3 – AS x Lk 3 / 11 4-16-7098 xxx xxx tõend). On oluline osundada, et nimetatud tõendi esitas O.J kohtuvälisele menetlejale tema kinnipidamisel, kuid teadmata põhjusel ei ole seda arvestatud, sellele isegi Otsuses viidatud. O.J-i kui menetlusaluse isiku x.x.x ülekuulamise protokollist tuleneb, et tegemist on AS-i xxxx hooldesõiduki juhi-teetöölisega, kes vedas x.x.x kruusakoormat X- X-le ning sõidumeerikut ei kasutatud seetõttu, et koorem oli mõeldud teehoolduse jaoks aukude parandamiseks. Teehoiu mõiste sätestab Majandus- ja Taristuministri 03.08.2015 määruse nr 102 Tee ehitamise ja korrashoiu terminid § 2, mille kohaselt teehoiuna käsitletakse tee ehitamist, korrashoidu, kavandamist, teekasutuse korraldamist, tee kaitsevööndi hooldamist, tee projekteerimist ning haldamisega seotud muud tegevust. Kaebuse esitaja selgitab täiendavalt, et O.J-i poolt mootorsõidukiga xxx xxxx xxx veetud koorma võttis O.J peale xxxx karjäärist ning see oli planeeritud riigimaanteele nr 19218 (xxx -xxx), kus sama sõiduk – xxx xxx, registreerimismärk xxx xxx – pidi koormaks olevat kruusa teele planeerima (s.o täiendama kruusateede kulumiskihti purustatud kruusaga seda alussaha abil teele laotades) Xxxx ja AS-i xxx vahel sõlmitud Riigimaanteede hoolde- ja säilitusremondilepingu nr 1-10/12-00301/064 lisa 4.2.2. p-st 1.5 . tulenevate kohustuste täitmiseks, s.o teehooldaja koristab prahi teelt ja teemaalt, täiendab kruusateede kulumiskihti purustatud kruusaga keskmiselt 30 tonni/km kogu kruusateede võrgu kohta aastas (lohud, läbilöögikohad jm), teeb kruusateede regulaarset hööveldamist, olemasolevate höövlikraavide puhastamist. Muutunud ilmastikuolude – vihmasadu – tõttu ei olnud võimalik kruusa kvaliteetne planeerimine ning seetõttu viis O.J koorma kruusa riigimaantee nr xxx vahetus läheduses (xxx, x-x alev, xxx vald, xxx) asuvale, AS-le xxxx kuuluvale laoplatsile, et ilmastikuolude paranedes vastava materjaliga tee planeerimist jätkata. Marsruudi pikkus oli x km. Euroopa Kohus on 13.03.2014 kohtuasjas C-222/1 X.X AS vs Politsei- ja Piirivalveamet teinud otsuse Tartu Ringkonnakohtu eelotsusetaotluses küsimuses, kas määruse nr 561/2006 artikli 13 lõike 1 punktiga h toodud mõistet „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid“, mida võib sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastada, tuleb tõlgendada selliselt, et see hõlmab laadimiskohast teehooldustööde paika kruusa vedavat sõidukit. Euroopa Kohtu otsus vastavas küsimuses oli järgmine – mõistet „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid“, mida võib sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastada, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab materjali teehooldustööde paika vedavat sõidukit tingimusel, et vedu on täielikult ja eranditult seotud nende tööde teostamisega ning kujutab endast neid töid täiendavat tegevust. Jõustunud, 29.08.2014 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsuses haldusasjas nr 3-09-1885, leidis kohus, viitega eelkirjeldatud Euroopa Kohtu 13.03.2014 otsusele, et veok vedas materjali teehooldustööde paika ja see vedu oli täielikult ja eranditult seotud tööde teostamisega ning kujutas endast neid töid täiendavat tegevust. Viidatud kaasuses tegi kohus küll kaebaja suhtes negatiivse lahendi, kuid seda põhjendusel, et kaebajal puudus tegevusluba vastavate teehoiutööde tegemiseks. AS-le xxx, millise ettevõtte töötaja on O.J , on väljastatud (alates 16.04.2012) kehtiv majandustegevusteade nr xxx tegevusalale „avalikult kasutatavate teede korrashoid“, mille alaliigid on silla korrashoid ning tee korrashoid (lisa 4 – väljatrükk mtr.mkm.ee AS xxx majandustegevusteadete kohta). Seega saab käesoleval juhul asuda seisukohale, et O.J juhtis x.x.x seoses teehooldusega AS-le xxx kui ettevõttele, millele on väljastatud avalikult kasutatavate teede korrashoiu majandustegevusteade, kuuluvat eritalituse sõidukit xxx xxx, registreerimismärk xxx xxx, ning vedas sellega tee planeerimiseks ettenähtud materjali (kruusa), milline vedu oli eranditult ja täielikult seotud teetööde teostamisega ning kujutas endast teehooldustöid täiendavat tegevust. Eeltoodust Lk 4 / 11 4-16-7098 tulenevalt on väär ning põhjendamatu heita O.J-ile ette
lg-s 1 ning
lg-s 6 sätestatud nõuete rikkumist ning seeläbi teda karistada
Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrulli- ja liiklusjärelvalvetalituse vanemliiklusametnik Ivo Haav oma 26.10.2017.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja O.J` kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja ei nõustu esitatud kaebusega ja seda järgmistel põhjustel. x.x.x teostasid politseiametnikud liiklusjärelevalve käigus suur- ja raskeveokite kontrolli x maakonnas x vallas x-x-x mnt x km-l. Kell x.x peatasid politseinikud veoauto xxxx reg nr xxx xxx, millel oli koormaks kruus. Kuna veoautoga (hooldussõiduk) ei tehtud nähtavalt teehooldustöid ning juhil ei olnud esitada veose kohta veodokumente, millest nähtuks veose sihtkoht, siis ei laienenud juhile sõidumeeriku kasutamise kohustuse vabastus. Sellega rikkus O.J liiklusseaduse §§ 88 lg 6, 131 lg 1 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 165/2014 artikkel 34 ja artikkel 36 nõudeid, pannes sellega toime liiklusseaduse §§ 214, 217 lg 1, 238 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja leiab, et väärteo toimepanemine O.J-i poolt on tõendatud. Käesoleva ajani ei ole tõendatud, et O.J tegeles sõiduki peatamise hetkel teehoolduse või –kontrolliga. Sõidukit ei vabasta sõidumeeriku kasutamise kohustusest mitte hooldussõidukina registreerimine, vaid töö iseloom millega hetkel tegeletakse. O.J vedas sõidukiga veost, mille kohta puudusid veosedokumendid ehk faktiliselt on tõendamata veose pealelaadimise koht ning veose sihtkoht. Antud asjaolude kohta on vaid suusõnalised ütlused. Kaebaja poolt on täitmata pööratud tõendamiskoormis (Riigikohus
lg 1 p 2 mõistes eritalituse sõiduk (hooldussõiduk), millega täidetakse teehooldusülesandeid ja teel möödapääsematuid ülesandeid. Sõidukit kasutatakse
lg 12 p 8 kohaselt seoses teehoolduse või –kontrolliga (sõiduk teeb töid, mis on seotud teede hooldusega ja hooldusremondiga) ja sõiduki juhi suhtes ei rakendu riigisisesel maanteeveol Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõuded. Lk 6 / 11 4-16-7098 Kohtu hinnangul on käesolevas väärteoasjas vaidluse raskuspunkt selles, kas eritalituse sõiduki juhil peavad veose veol olema kaasas
lg 6 viidatud veodokumendid ning kas nimetatud dokumentide puudumisel võib asuda seisukohale, et juht on rikkunud sõidumeeriku kasutamise kohustust ja nõudeid, mis toob kaasa vastutuse
ja
Käesolevas väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et x.x.x.a peeti raskeveokite kontrolli käigus kinni O.J-i juhitud veoauto xxx registreerimismärgiga xxx xxx. Kaebaja poolt esitatud sõiduki xxx registreerimismärgiga xxx xxx registreerimistunnistuse koopia (tl. 9), aga ka AS xxx xxx tõend (kohtuvälise menetleja toimik lk 5, esitatud ka kaebaja poolt koos kaebusega, tl 11) kinnitavad, et O.J-i poolt juhitud sõiduki näol oli tegemist eritalituse sõidukiga, millega täidetakse teehoiuülesandeid ja teel möödapääsmatuid tööülesandeid. x.x.x.a kontrollimiseks kinni pidamisel oli veoauto xxx koormaks kruus. Faktiliselt ei ole vaidlust ka selles, et kuigi veokil xxx oli koormaks kruus, puudusid sõiduki juhil veodokumendid. Nimetatut kinnitasid oma ütlustes nii tunnistaja kui ka kaebuse esitaja. Kaebuse kohaselt sõidukil olev kruus oli veoki koormaks ja see oli planeeritud riigimaanteele nr (xxx), kus sama sõiduk – xxx xxx, registreerimismärk xxxxx – pidi koormaks olevat kruusa teele planeerima (s.o täiendama kruusateede kulumiskihti purustatud kruusaga seda alussaha abil teele laotades) xx ja AS-ixxxx vahel sõlmitud Riigimaanteede hoolde- ja säilitusremondilepingu nr 1-10/12-00301/064 lisa 4.2.
lg 6 sätestab vastuvaidlematult, et veose veol peavad juhil lisaks muudele dokumentidele kaasas olema veodokumendid. Asjaolust, et O.J nimetatud dokumente kaasas ei olnud, saab kohtu hinnangul ainult järeldada, et O.J on rikkunud
lg 6 sätestatud kohustust, mille eest on ette nähtud vastutus
Kohus on seisukohal, et
lg 6 sätestatud selgelt viitab, et menetlusaluse isiku ütlused ei asenda veodokumente, kuigi võivad olla abistava iseloomuga. Kohus märgib, et kaebuses toodud ja kohtuistungil antud seletused, miks veokil oli peal kruusakoorem, on sisulises vastuolus. Esimesel juhul on veetav materjal seotud teehoolduse tööde tegemisega, teisel juhul aga materjalil otsene seos hooldustöödega puudub, paljasõnalised on menetlusaluse isiku väited, et sõiduk vajab Lk 7 / 11 4-16-7098 teehooldustööde tegemiseks lisamassi. Eelnev oma vastuolulisuses ei ole abistav sõiduki veose sihtkoha ega eesmärgi tuvastamisel. Kohtuväline menetleja on veodokumentide puudumisest tulenevalt leidnud, et lisaks
lg 6 sätestatule, on sõiduki juht rikkunud
131 lg 1 sätestatut. O.J-i tegu on kvalifitseeritud
,
lg 1 ja
järgi.
lg 1 kohaselt mootorsõidukijuhi sõidu- ja puhkeaja arvestus toimub nõukogu määruse (EMÜ) nr 3821/85 autovedudel kasutatavate sõidumeerikute kohta lisa I kohase mehaanilise sõidumeeriku salvestuslehtede või lisa IB kohase digitaalse andmesalvestusega sõidumeeriku (edaspidi digitaalne sõidumeerik) mällu salvestatud andmete järgi. Autovedudel kastutatavate sõidumeerikute kasutamine on reguleeritud Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 165/2014 ning mille artikkel 3 lg 2 lubab kehtestada erandeid määruses (EÜ) nr 561/2006 artikli 13 lõigetes 1 ja 3 osutatud sõidukitele. Euroopa parlamendi ja nõukogu määrus EÜ) nr 561/2006 artikkel 13 lõige 1 punkt h) lubab kohaldada erandit muuhulgas sõidukitele, mida kasutatakse seoses teehoolduse- ja kontrolliga.
lg 4 p 2 kohaselt ei ole sõidumeerik kohustuslik sõidukil, mida kasutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 561/2006 artikli 3 ja käesoleva seaduse § 130 lõike 12 alusel nõuete täitmisest vabastatud vedudel.
lg 12 p 8 sätestab, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 561/2006 sätestatud nõudeid ei rakendata juhtide suhtes riigisisesel maanteeveol, kui sõidukit kasutatakse seoses kanalisatsioonitöödega, üleujutuste vastu kindlustamise töödega, vee-, gaasi- ja elektrihooldusteenuse osutamisega, teehoolduse või -kontrolliga, olmejäätmete ukselt uksele kogumise ja kõrvaldamisega, telegraafi-, telefoni-, raadio- või televisiooniteenuse osutamisega ning raadio- või telesaatjate või vastuvõtjate asukoha määramisega. Kaebaja on viidanud Euroopa Kohtu 13.03.2014.a otsusele kohtuasjas C-222/12, kus kohus on otsustanud, et mõistet „seoses teehooldusega kasutatavad sõidukid“ mille võib sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastada, tuleb tõlgendada nii, et see hõlmab materjali teehooldustööde paika vedavat sõidukit tingimusel, et vedu on täielikult ja eranditult seotud nende tööde teostamisega ning kujutab endast neid töid täiendavat tegevust. Siseriikliku kohtu ülesanne on hinnata, kas see on nii, võttes arvesse kõiki põhikohtuasjas tähtsust omavad asjaolud (Euroopa Kohtu 13.03.2014.a otsus kohtuasjas C-222/12, p 49). O.J , sõiduki kinnipidamise ajal, ei teostanud teehooldustöid selle sõna kõige otsesemas tähenduses, st ei hööveldanud teed, ega planeerinud teele kruusa jmt. Seega tuleb kindlaks teha, kas O.J-i poolt juhitud sõidukiga teostatud vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ja kujutas endast neid töid täiendavat tegevust. Kuigi iseenesest on veoki xx registreerimismärgiga xxxx näol tegemist teehooldussõidukiga, ei tähenda see, et nimetatud sõiduki juht on igal hetkel sõidumeeriku kasutamise kohustuse täitmisest automaatselt vabastatud. Vabastus on seotud konkreetse sõidukiga teostatava ülesande sisust. Seda, millist ülesannet konkreetsel ajahetkel sõidukiga täideti, saab tõendada sõiduki juht, st tegemist on pööratud tõendamiskoormisega. Käesoleval juhul on kohus seisukohal, et Lk 8 / 11 4-16-7098 menetlusalune isik ei ole suutnud tõendada, et x.x.x.a teostatud vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ja kujutas endast neid töid täiendavat tegevust. Arvestades kaebuses avaldatut, et kuna ilmastikuolud halvenesid, viis kaebuse esitaja „ /…/ koorma kruusa riigimaantee nr xx vahetus läheduses /…/ asuvale, AS xxx kuuluvale laoplatsile /…/“ on kohtu hinnangul ilmne, et x.x.x.a O.J-i poolt juhitud veokit on lisaseadmete olemasolust hoolimata võimalik kasutada ka ainult materjalide veol, isegi, kui kaebuse esitaja oma sõnade kohaselt seda kunagi teinud ei ole. Eelnevat kinnitab ka kohtuistungil tunnistaja ja kaebaja poolt avaldatud asjaolu, et sõidukile xxx xxx registreerimismärgiga xxx xxx on paigaldatud digimeerik (tunnistaja ütlused, tl 30, kaebuse esitaja ütlused, tl 31), kuigi kaebuse esitaja ei ole seda oma sõnul kunagi kasutanud (tl. 32). Seega saab käesolevas olukorras ainult läbi
lg 6 sätestatud kohustuslike veodokumentide tuvastada, kas x.x.x.a O.J-i poolt juhitud sõidukit kasutati
lg 12 p 8 sätestatud eesmärgil, mis toob endaga kaasa sõidumeeriku kasutamise kohutusest vabastamise. Seda, et x.x.x.a teostatud ja käesoleva menetluse kaasa toonud vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ning kujutas endast neid töid täiendavat tegevust saab tõendada ainult kaebuse esitaja, kuivõrd siinkohal rakendub pööratud tõendamiskoormis. X.x.x.a O.J ei olnud kohtuvälisele menetlejale esitada veodokumente, ka ei ole hilisemas menetluses esitatud dokumente, mis kinnitaks, et x.x.x.a xxxx koormaks olnud veose vedu oli täielikult ja eranditult seotud teehooldustööde teostamisega ja kujutas endast neid töid täiendavat tegevust. Kohtu hinnangul jõudis kohtuväline menetleja käesoleval juhul korrektselt järeldusele, et
lg 6 sätestatud veodokumentide puudumisest tulenevalt on O.J jätnud ettenähtud juhtudel sõidumeeriku kasutamata ja rikkunud mehaanilise või digitaalse sõidumeeriku või juhi kaardi kasutamise nõudeid. x.x.x.a ei olnud O.J-i poolt täidetud
lg 4 sätestatud sõidumeeriku kasutamise kohustusest vabastamise eeldused ning O.J rikkus
lg 1 ning pani toime
ja
Kuna O.J ei olnud veose veol kaasas
lg 6 sätestatud veodokumente, on ta toime pannud
Karistus VTMS § 133 p 7 kohaselt selgitab kohus kaebuse lahendamiseks kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus ei tuvastanud süüd ning õigusvastasust välistavaid asjaolusid. O.J on täisealine ja süüvõimeline isik. Karistust kergendava asjaoluna on väärteo otsuses toodud puhtsüdamlik kahetsus. Karistus raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt isikul kehtivad karistused puuduvad (kohtuvälise menetleja toimik, lk 9,10). Lk 9 / 11 4-16-7098 Töötades töökohal, kus isikul tuleb tööülesannete käigus teostada materjali vedu ja omades pikaajalist kogemust autojuhina töötamisel, pidi O.J olema teadlik sellest, et veose veol peavad sõiduki juhil alati kaasas olema veodokumendid, ehk pani veodokumentide puudumise etteheites teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Arvestades isiku poolt antud ütlustega, on kohus seisukohal, et O.J ei teadnud, et seeläbi teostab
ja väärteokoosseisudele vastava asjaolu, s.o ei järgi sõidumeerikute kasutamise nõudeid (ei kasuta sõidumeerikut, säilita esitanud salvestuslehti, neid asendavaid käsikirjalisi kandeid või tõendit tegevuse kohta, rikkudes salvestuslehtede lugemise võimalusele kehtestatud nõudeid), kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema ehk pani teod toime hooletusest. Kuna O.J on ühe teoga toime pannud mitu väärtegu, mõistetakse talle karistus KarS § 63 lg 1 kohaselt.
, 217 lg 1 ja 238 näevad kõik maksimaalse karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut, ehk kõigil juhtudel on karistuste raskus sama. Kohtuväline menetleja on O.J x.x.x .a väärteootsuse nr 2670,16,011718 resolutsiooni kohaselt karistanud
26.10.2016.a seisukohas avaldas kohtuväline menetleja, et O.J-ile määrati rahatrahv 50 trahviühikut. 24.01.2017.a kohtuistungil kohtuväline menetleja selgitas, et määras O.J-ile rahatrahvi 50 trahviühikut, kuid tekkinud tehnilise vea tõttu on 14.09.2016.a otsuse resolutsioonis isikule määratud rahatrahvi suurusena kirjas 100 trahviühikut ehk 400 eurot. 14.09.2016.a väärteootsus tõepoolest sisaldab ülalviidatud vastuolu. Nimelt on otsuse esimesel lehel resolutsioonis märgitud isikule määratud rahatrahvi suuruseks „100 trahviühiku ulatuses s.o 400.00 EUR“ ning otsuse teine lehekülg algab lausega „Määratud rahatrahv 200.00 EUR …“ Siiski nõustub kohus kaebuse esitajaga, et siduvaks tuleb pidada otsuse resolutsioonis sisalduv. Kohtuväline menetleja ei ole koostanud otsuse parandamise määrust, seega oli kaebuse esitaja õigustatult arusaamisel, et teda on karistatud rahatrahviga 400 eurot, isegi, kui kohtuvälise menetleja andmebaasi kohaselt määrati isikule rahatrahv summas 200 eurot. Kohus, hinnates, kas karistus on kooskõlas karistuse määramise alustega, lähtub väärteootsuse resolutsioonis kajastatud karistusest ning on seisukohal, et väärteootsus tuleb karistuse osas tühistada ja teha uus otsus. Karistuse mõistmisel kohus lähtub sanktsiooni keskmisest määrast, arvestades, et esineb karistust kergendav asjaolu (kahetsus), karistust raskendavad asjaolud puuduvad, samuti annab isiku karistusregistri väljatrükk alust pidada isikut õiguskuulekaks, kellel ei ole harjumuseks liiklusnorme eirata. Kohus leiab, et kohane on mõista O.J-ile
,
lg 1 ja
S § 63 lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 50 trahviühiku ulatuses ehk 200 eurot. Kohtu hinnangul rahatrahv nimetatud summas vastab menetlusaluse isiku süü suurusele ning karistuse üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. O.J taotles tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 14.09.2016 väärteootsus väärteoasjas nr 2302,16,011718 ja lõpetada tema suhtes väärteomenetlus väärteoasjas nr 2302,16,011718 VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohus on seisukohal, et puuduvad alused väärteootsuse tühistamiseks ja asjas menetluse lõpetamiseks VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel ning selles osas jätab Lk 10 / 11 4-16-7098 kohus O.J-i kaebuse rahuldamata. Menetluskulud – kaebaja lepingulise kaitsja tasu – jätta kaebaja O.J-i kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik Lk 11 / 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.