← Eesti

4-17-1322/11

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. märts 2017, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 4-17-1322 Kohtukoosseis Ivi Kesküla Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. märtsi 2017 määrus, millega jäeti S.D (ik xxx) taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse
  3. detsembri 2015 otsusele väärteoasjas nr 2315,15,010776 läbi vaatamata Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusalune isik S.D, määruskaebus RESOLUTSIOON Harju Maakohtu
  4. märtsi 2017 määrus jätta muutmata ja menetlusaluse isiku S.D määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. märtsil 2017 esitas S.D Harju Maakohtule kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse
  7. detsembri 2015 otsusele väärteoasjas nr 2315,15,
  8. Vaidlustatud otsusega karistati S.D KarS § 218 lg 1 alusel rahatrahviga 70 trahviühiku ulatuses, s.o. 280 eurot. Kaebuse esitaja taotles kaebetähtaja ennistamist, kuivõrd menetlusaluse isiku hinnangul on väärteoasja vaidlustamise tähtaeg möödas isikust mitteolenevatel põhjustel. Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse täielikku tühistamist, kuivõrd kohtuväline menetleja on tegelikke fakte moonutanud ning neid valesti tõlgendanud, samuti esineb menetlusaluse isiku hinnangul väärteoasjas vasturääkivusi. Otsus on kallutatud kaebaja kahjuks ning tehtud erapoolikult.
  9. Harju Maakohtu
  10. märtsi 2017 määrusega jäeti S.D taotlus kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata seoses ennistamistaotluse esitamise tähtaja möödalaskmisega. Samuti jättis maakohus S.D kaebuse läbi vaatamata, seoses kaebetähtaja möödalaskmisega. Maakohus leidis, et S.D esitatud taotlus kaebetähtaja ennistamiseks tuleb jätta läbi vaatama, kuivõrd S.D ei ole esitanud ennistamistaotlust 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Samuti ei ole S.D esitanud mõjuvat põhjust ennistamistähtaja möödalaskmiseks. 1

(3)Maakohtu kohaselt tugines S.D ennistamistaotluses sellele, et ta ei saanud varem väärteootsust vaidlustada põhjusel, et ta ei olnud väärteootsust kätte saanud. Maakohtule esitatud ennistamistaotlusest ja kaebusest nähtuvalt sai S.D kohtuvälise menetleja otsuse kätte 08.08.2016, mil selle saatis talle täitemenetluses kohtutäitur. Sealjuures on karistusregistri väljavõtte kohaselt S.D nimetatud väärteo eest kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi 28.08.2016 ära tasunud. Seega isegi kui S.D esines mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks kuni selle hetkeni, mil ta sai reaalselt kohtuvälise menetleja otsuse kätte ehk kuni 08.08.2016, siis ei ole S.D esitanud ennistamistaotlust 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 22.08.2016, vaid on ennistamistaotluse koos kaebusega esitanud maakohtule alles 02.03.2017 ehk üle poole aasta hiljem. Siinjuures ei ole S.D esitanud maakohtule ühtegi mõjuvat põhjust, miks ei olnud tal võimalik tema suhtes tehtud väärteootsuse reaalsest kättesaamisest (08.08.2016) 14 päeva jooksul esitada kaebetähtaja ennistamise taotlust maakohtule ning miks on ennistamistaotlus esitatud kohtule alles 02.03.
  1. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus S.D esitatud taotluse kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata seoses ennistamistaotluse esitamise tähtaja möödalaskmisega. Kaebetähtaja möödalaskmise tõttu jättis maakohus läbi vaatamata ka S.D kaebuse väärteoasjas nr 2315,15,010776 kohtuvälise menetleja 23.12.2015 otsusele.
  2. Harju Maakohtu
  3. märtsi 2017 määrusele esitas määruskaebuse S.D , kes taotleb maakohtu määruse tühistamist, kaebetähtaja ennistamist ning 02.03.2017 esitatud taotluse uut läbivaatamist. Kaebuse esitaja märgib, et väärteoasja otsusega sai tutvuda esmakordselt 08.08.2016 ning ei osanud siis arvata, et nimetatud kuupäevast võib alata uus edasikaebetähtaeg. 02.03.2017 esitatud kaebuse läbivaatamise mõjuvateks põhjusteks on S.D hinnangul väärteoasja menetlenud isiku ilmne kallutatus ehk erapoolikus, väärate andmete kasutamine, seadusest tulenevate õiguste moonutamine jne, mis on nähtav ka taotlusele lisatud selgitustest. Kaebuse esitaja lisab, et mõnes riigis on nii, et menetlus-juriidilised eksimused on aegumatud – nt puuduvad allkirjad. S.D leiab, et allkirja puudumise põhjus väärteootsuselt on selge, sest dokumenti peideti ning sellega tutvumise korral oleks menetlusalune isik kohe aru saanud, mis otsuses valesti on tehtud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  4. Ringkonnakohus, olles tutvunud väärteoasja materjalide ja esitatud määruskaebusega, leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ning Harju Maakohtu määrus
  5. märtsi 2017 määrus muutmata. Ringkonnakohus selgitab, et määruskaebemenetluses on ringkonnakohtu pädevuses kontrollida maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust, seega anda hinnang sellele, kas maakohus jättis põhjendatult ennistamistaotluse läbi vaatamata seoses ennistamistaotluse tähtaja möödalaskmisega ja sellest tulenevalt S.D kaebuse läbi vaatamata seoses kaebetähtaja möödalaskmisega.
  6. Maakohus on oma määruses ammendavalt põhjendanud, miks tuli arutataval juhul jätta S.D taotlus kaebetähtaja ennistamiseks läbi vaatamata seoses ennistamistaotluse tähtaja möödalaskmisega. Ringkonnakohus leiab niisamuti, et S.D taotlus kaebetähtaja ennistamiseks on esitatud kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise tähtaega rikkudes, kuivõrd KrMS § 172 lg 3 kohaselt võib ennistamist taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, millal takistus ära langes. Ringkonnakohtule esitatud kaebuses märgib S.D muuhulgas, et tema suhtes tehtud väärteootsust sai ta esmakordselt lugeda 08.08.2016 ning ei osanud arvatagi, et sellest kuupäevast algab või võis alata uus tähtaeg kaebuse esitamiseks. 2
(3)5.
  1. Siinkohal selgitab ringkonnakohus, et S.D on maakohtu määruses märgitust mõnevõrra teisiti aru saanud. Maakohtu kohaselt isegi kui S.D esines mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks kuni selle hetkeni, mil ta sai reaalselt kohtuvälise menetleja otsuse kätte ehk kuni 08.08.2016, siis ei ole S.D esitanud ennistamistaotlust 14 päeva jooksul ehk hiljemalt 22.08.2016, vaid on ennistamistaotluse koos kaebusega esitanud maakohtule alles 02.03.2017 ehk üle poole aasta hiljem. Maakohus ei ole menetlusalusele isikule andnud eeltoodust tulenevalt infot, et uus kaebetähtaeg oleks hakanud kulgema 08.08.2016, sest S.D ei olnud mõjuvat põhjust, miks isik lasi kohtuvälise menetleja 23.12.2015 väärteootsusele kaebuse esitamise tähtaja mööda. Seega ei saa käesoleval hetkel väita, et S.D oli 08.08.2016 mõjuv põhjus ennistamise taotlemiseks, kuivõrd seda ei nähtu väärteoasja materjalidest, sh 02.03.2017 taotlusest ja maakohtu määrusele esitatud kaebusest. Maakohtule esitatud taotluse kohaselt sai S.D väärteootsusega tutvuda 08.08.2016, kui selle edastas talle kohtutäitur koos täitemenetluse alustamise teatisega. Siinkohal on maakohus põhjendatult viidanud asjaolule, et kaebetähtaja ennistamist saab KrMS § 172 lg 3 kohaselt taotleda 14 päeva jooksul alates päevast, mil takistus ära langes. Mõjuva põhjusena on S.D ringkonnakohtule esitatud kaebuses märkinud kohtuvälise menetleja kallutatust ja erapoolikust, andmete väära kasutamist ning seadusest tulenevate õiguste moonutamist. Ringkonnakohus selgitab, et nimetatud asjaolud ei ole mõjuvateks põhjusteks kaebetähtaja ennistamiseks. Eriti veel olukorras, kus S.D tutvus väärteoasjas tehtud otsusega 08.08.2016, kuid esitas taotluse kaebetähtaja ennistamiseks maakohtule alles 02.03.2017, rikkudes sellega ka ennistamistaotluse esitamise tähtaega. Ringkonnakohus lisab, et mõjuvaks põhjuseks on KrMS § 172 lg 2 kohaselt äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega ja muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. S.D poolt esitatud põhjendused ei ole KrMS § 172 lg 2 mõttes mõjuvateks, mis võiksid tähtaegse ennistamistaotluse puhul anda aluse tähtaja ennistamiseks. 5.
  2. Ringkonnakohus leiab samaselt maakohtuga, et 27.11.2015 väärteoprotokollist nähtuvalt oli S.D teadlik, millal kohtuvälise menetleja otsus on kättesaadav. Siinjuures on S.D väärteoprotokollis märkinud, et lahendi koopiat ta e-postile ei soovi, tuleb ise lahendile järele. Ringkonnakohus selgitab veelkord, et väärteoasjas on menetlusalusele isikule teada kuupäev, millal väärteootsus on menetleja juures kättesaadav, sealjuures on lisatud väärteootsusega tutvumise koha aadress ning kaebetähtaeg hakkab kulgema alates otsuse menetleja juures tutvumiseks kättesaadavaks tegemisest, mitte alates kuupäevast, millal isik otsusega tegelikult tutvus. Sellest tulenevalt lasub väärteomenetluses menetlusalusel isikul kohustus minna ise väärteootsusega tutvuma. Ringkonnakohtu hinnangul ei esine ennistamistaotluse kaebetähtaja ennistamiseks ka ringkonnakohtule esitatud määruskaebusest tulenevalt mõjuvat põhjust. S.D-le oli juba 27.11.2015 väärteoprotokolli koostamisel teada, mis nähtub ka väärteoprotokollist, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.12.
  3. Samuti nähtub väärteoasja materjalidest, et isik sai väärteootsusega tutvuda 08.08.2016, kuid kaebetähtaja ennistamise taotlus esitati tähtaega rikkudes alles 02.03.
  5. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194, § 196 lg-st 2 ja §-st 198 jätab ringkonnakohus vaidlustatud Harju Maakohtu
  6. märtsi 2017 määruse muutmata ja S.D määruskaebuse rahuldamata. 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.