lg.2 kohaselt määrata, et määratud rahatrahvi võib tasuda ositi võrdsetes osades 6 kuu jooksul (igakuiselt 30 eurot) alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB Pangas või a/a nr EE932200221023778606 Swedbank pangas või a/a nr EE403300333416110002 Danske pangas või a/a EE701700017001577198 viitenumber 4100081886. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonkaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, mil kohtuotsus on tervikuna kohtus tutvumiseks kättesaadav, teatades kassatsiooni esitamisest maakohtule 7 päeva jooksul kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kohtuotsuse lõpposa on kuulutatud 19.01.2017.a. Kassatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus tervikuna kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav 17.02.2017.a. Asjaolud PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 30.11.2016 otsusega nr 2302,16,015722 karistati I.Z LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. 01.11.2016 koostatud väärteoprotokolli nr 20161101375503 kohaselt 01.11.2016 kell 15:20 Harju maakonnas, Tallinnas, Paldiski maanteel, Ehitajate tee ja Tuleveski tänavate vahel liikudes Tuuleveski tänava suunas I.Z juhtis mootorsõidukit Audi A6 reg.nr.xxxx kiirusega 74 +3km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21km/h, rikkudes LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid ning pannes sellega toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kaebuse sisu 08.12.2016 esitas I.Z kohtule kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus talle määratud karistuse osas ning teha uus otsus, millega mõista karistuseks rahatrahv alla LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. LS § 227 lg 2 kohase väärteo toimepanemise fakti osas menetlusalune isik otsust ei vaidlusta. Kaebuse esitaja leiab, et temalt juhtimisõiguse äravõtmine oli vastuolus
Kaebaja on liikumispuudega invaliid ning oma kaebuses viitab
lg 2 ning § 50 lg 2 sätetele, mille kohaselt ei tohi juhtimisõigust ära võtta isikult, kes kasutab seda liikumispuude tõttu. Põhjendusi, miks kohtuväline menetleja ei ole arvestanud menetlusaluse isiku liikumispuudega otsuses esitatud ei ole. Kaebaja on
lg 2 nimetatud subjekt, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu ning juhtimisõiguse äravõtmine on seega õigusvastane. Samuti määratud karistus ei vasta
lg 1 sätestatud alustele, mille tõttu LS § 227 lg 2 sanktsiooni keskmisena määratud karistus ei ole proportsionaalne toimepandud teo tehiolude ega süü suurusega. Kohtumenetlus 19.01.2017 toimunud kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde, taotles otsuse tühistamist talle määratud karistuse osas. Kaebaja palus temalt mitte juhtimisõigust ära võtta, vaid asendada see rahatrahviga. Ta on alates 2014 aastast invaliid, kukkus 8-ndalt korruselt alla. Ta liigub ja teenib raha oma mootorsõidukiga, igakuiselt umbes 280 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et on tehtud õige ja õiglane otsus.
toodud keeld ei ole mitte absoluutne keeld ning antud juhul suudab isik elutähtsad asjad ära teha ilma autota. Auto kasutamine seoses puudega ei ole antud juhul vajalik, sest I.Z-ile kõik vajalikud teenused on kättesaadavad ilma sõidukita. I.Z ise väidab, et poodi jõudmine ei ole tema jaoks võimatu, mistõttu antud juhul juhtimisõiguse äravõtmine ei muuda isiku elu võimatuks, vaid ainult raskendab seda. Kohtuväline menetleja leidis, et kui rahatrahvid ei mõjuta ja need on tasumata, tuleb teda liiklusest kõrvaldada, selleks et kõigil oleks ohutum liikuda. Kohtuistungil kuulas kohus ära kaebuse esitaja, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja ning uuris järgmisi väärteotoimikus asuvaid kirjalikke tõendeid: - Menetlusaluse isiku I.Z 01.11.2016 antud ütluste kohaselt talle helistasid tuttavad ja palusid kiiresti neid ära viia lennujaama. Ta ei märganud, et ületas kiirust nii rämedalt. Ta tunnistab oma süüd täielikult ja palub mitte juhtimisõigust ära võtta, ta ei tule oma pensioniga toime, elab üksinda. - Salvestuse andmed, millest nähtuvalt 01.11.2016 kell 15:20 teostas patrullpolitseinik Dmitri Kalinin mootorsõiduki Audi reg.nr xxxx sõidukiiruse mõõtmist Paldiski mnt 102 vastas - maksimaalne kiirus 74 km/h, kiiruse piirang 50 km/h. - 03.11.2016 Harju Maakohtu otsus väärteoasjas nr 4-16-7416 (jõustunud 29.12.2016), millest nähtuvalt kohus rahuldas I.Z kaebust ja tühistas Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo 2 liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsus nr 2316,16,009151 määratud karistuse osas, millega vähendas rahatrahvi suurust ning jättis LS § 224 lg 3 p 1 järgi lisakaristusena ettenähtud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise I.Z suhtes
- 27.11.2016 väärteoprotokollile nr 20161101375503 esitatud vastulausest nähtub, et menetlusalusele isikule on sõiduk liikumispuude tõttu vajalik, kuivõrd kasutab seda kodunt eemal liikumiseks ning ka lisasissetuleku saamiseks. Menetlusalune isik palub LS § 227 lg 2 kohase väärteo eest kohaldada rahatrahvi, mille tasumine ajatada 6-kuule. Kaebuses märgitakse, et vastulause esitamise tähtaeg on juba möödunud, kuid menetlusökonoomilistel kaalutlustel palutakse sellega siiski arvestada juhul, kui väärteoasjas ei ole veel otsust vastu võetud. Vastulausele on lisatud Sotsiaalkindlustusameti 25.02.2014 otsuse koopia puude raskusastme ja lisakulude tuvastamise kohta ja liikumispuudega isiku parkimiskaardi nr xxxxkoopia. - Heli- ja videosalvestus CD-plaadil, mis vastab V™S § 31 lõike 1 1 punktides 1–3 sätestatud nõuetele: see on seotud väärteoasjaga nr 2302,16,015722, salvestistest nähtub millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud. Samuti salvestisest nähtuvad väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud – mootorsõiduki registrimärgiga xxxx sõidukiiruseks oli 74 km/h. - Karistusregistri väljavõttest nähtub, et I.Z on üks kehtiv kriminaalkaristus ja kuus kehtivat väärteokaristust, kolm rahatrahvi (sh kaks kiiruse ületamise eest) on tasumata. Kohtuliku arutamise järeldused V™S §-st 87 on kohus väärteoasja arutamisel seotud väärteoprotokolli piiridega, mis tähendab kohtu seotust protokollis toodud teokirjeldusega. Vastavalt V™S § 31 lg-le 2 ja § 123 lg-le 2 peab kohus väärteoasja uurima igakülgselt. Muuhulgas tähendab väärteoasja igakülgne uurimine sedagi, et sõltumata esitatud kaebuse piiridest maakohtul tuleb selgitada välja kõik menetlusalust isikut süüstavad ja õigustavad asjaolud. V™S § 123 lg 2 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Samuti kohus peab lahendama V™S § 133 loetletud küsimused: kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku § 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9). V™S § 2 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses kriminaalmenetluse seadustiku sätteid, arvestades väärteomenetluse erisusi. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kaebuse esitaja süü on kinnitamist leidnud väärteoasjas olemasolevate tõenditega nende kogumis. Liiklusjärelvalvet teostanud politseiametniku Dmitri Kalinini poolt tehtud ning kiirusmõõturi kasutamise protokolli asendanud heli- ja videosalvestustest nähtub, et 01.11.2016 kell 15:20 Paldiski mnt 102 vastas (Rocca-al-Mare’s asuva restorani McDonald’si asukoht) toimus Tuleveski tänava suunas liikuvate mootorsõidukite sõidukiiruse mõõtmine ning I.Z poolt juhitud tumeda värvi mootorsõiduki Audi A6 reg.nr.xxxx sõidukiiruseks oli mõõdetud 74 km/h. Videosalvestisest LE0047_161101_152020_010193 on selgelt näha, et I.Z poolt juhitud Audi A6 oli ainuke universaalkerega mootorsõiduk, mis liigub kolmerealise tee keskel kiirusega 74 km/h. Videosalvestisest nähtub, et kiirusmõõturi sihik on suunatud otse Audi esiklaasile (hetkeks mõõtmist katkestab tänavavalgustuspost), Audi kiirendades möödub vasakult poolt välismaa registreerimisnumbriga Toyotat. Samad asjaolud nähtuvad ka kiirusmõõturi LaserCam 4 LE 0047 salvestuse andmete väljatrükkist, millest nähtuvad kiiruse mõõtmise asjaolud ja see, et lubatud sõidukiiruse ületamine oli fikseeritud distantsilt 269,50 meetrit. Kui kohtuvälise menetleja ametnik toimetab liiklusjärelevalvet (järelevalvetoimingut) üksinda, peab ta koguma täiendavaid objektiivseid tõendeid (nt salvestama toimingu), et tagada nii toimingu 3 tegemise asjaolude kui ka selle tulemuste usaldusväärsuse kontroll (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-89-14). Seega antud juhul videosalvestis on selline täiendav objektiivne tõend, mis võimaldab tuvastada rikkumise toimepanemist. Vaidlus puudub asjaolus, et I.Z 01.11.2016 kell 15:20 Paldiski maanteel, Ehitajate tee ja Tuleveski tänavate vahel liikudes Tuuleveski tänava suunas juhtis mootorsõidukit kiirusel, mis ületas lubatud sõidukiirust. Vaidlust ei ole ka asjaolus, et kiirust mõõdeti asulasisesel teel, kus lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Menetlusalune isik on ise kohtuistungil kinnitanud, et ületas lubatud kiirust. Selgitas, et teenib raha oma mootorsõidukiga, seega ta peab teadma, et lubatud sõidukiiruse ületamine on lubamatu. Nähtuvalt kohtule esitatud videosalvestuse andmete väljatrükkist oli mõõtmisel kasutatud kiirusmõõtur LaserCam4 LE010193, rikkumine on fikseeritud videosalvestisel nr LE0047_161101_152020_010193 ja saadud mõõtetulemus on kasutatav tõendina. Väärteoprotokollis on täpselt kirjeldatud I.Z-ile süüks arvatud süütegu – ta juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 +-3km/h, lubatud suurim kiirus sellel teelõigul 50km/h, ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21km/t. Kohus leiab, et väärteoprotokolli koostamisel ei ole rikutud V™S § 19 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, millist väärteoasja tema suhtes menetletakse. Kohus ei tuvastanud menetlusaluse isiku kaitseõiguse rikkumist. Kaevatav otsus sisaldab sama teokirjeldust, mis on väärteoprotokollis. Kohtuvälise menetleja otsuses on menetleja seisukohad jälgitavad. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt on suurim lubatud sõidukiirus asulasisesel teel 50 km/h. Sõites asulasisesel teel kiirusega 74 km/h +/- 3 km /h rikkus I.Z LS § 15 lg 1 p 2 nõudeid. Kuna I.Z on ületanud lubatud suurimat sõidukiirust 21 km/h, on ta toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo.
lg 3 kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus; isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Kohus asub seisukohale, et LS § 15 lg 1 p 2 kirjeldatud rikkumise pani I.Z toime tahtlikult, sest tema enda ütluste kohaselt ta kiirustas lennujaama. Väärteoasja arutamisel ja otsuse tegemisel on otsuse teinud ametiisik välja selgitanud kõik asjaolud, mida oli võimalik asjas kogutud materjalidega välja selgitada, menetlusõigust otsuse tegemisel rikutud ei ole: menetlusalusele isikule õigusi selgitati, menetlusaluse isikuna oli ta üle kuulatud, V™S § 150 loetletud väärteomenetlusõiguse olulisi rikkumisi ei ole tuvastatud. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud, selle on toime pannud menetlusalune isik I.Z , õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei ole tuvastatud. Menetlusaluse isiku kaebuse korral arutab maakohus väärteoasja igal juhul tervikuna uuesti, seega maakohtu otsus asendab kohtuvälise menetleja otsuse isegi olukorras, kus maakohus jätab kohtuvälise menetleja otsuse osaliselt või tervikuna muutmata (Riigikohtu lahend 3-1-1-46-13). Seega on kohtu pädevuses hinnata menetlusaluse isiku poolt vastulauses ja kaebuses esitatud seisukohti ning otsustada, kas tema tegu on väärtegu ning kas selle toimepanemine on tõendatud. Kohus ei nõustu kaebuses väljendatuga, et vaidlustatud kohtuvälise menetleja otsuses ei ole vastulauset, millega on rikutud V™S § 74 lg 1 p 8. Kohtuväline menetleja arvestas menetlusaluse isiku vastuväites avaldatuga, et kaebaja on
lg 2 nimetatud subjekt: kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja selgitas, miks otsustati I.Z karistada just juhtimisõiguse äravõtmisega – kohtuvälise menetleja hinnangul juhtimisõiguse äravõtmise juhul kaebajal on võimalus tagada enda igapäevane toimetulek olemasolevate vahenditega: ta saab jõuda poodi, bussi peale, vajadusel võib kasutada puudega inimestele mõeldud takso teenust. LS 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21– 40 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati I.Z LS § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt karistust kergendavad või raskendavad asjaolud puuduvad. 4 Karistuse määramisel peab juhinduma
, mille lõike 1 kohaselt on karistamise aluseks süü ning karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb
kohaselt isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o. võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-52-13, p 19). Kohus nõustub kaebuses esitatud seisukohtadega ning leiab, et põhikaristuse liik ja määr ei vasta I.Z isikule ja tema süü suurusele. LS § 227 lg 2 puhul süü suuruse määrab lubatud sõidukiiruse ületamise määr. Kaebaja juhtis mootorsõidukit kiirusega 74 +-3km/h asulasisesel teel – Paldiski maanteel (põhimaantee nr 8), mis asub Tallinna linnas. Suurim lubatud kiirus sellel teelõigul on 50 km/h. Seega ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 21 km/h, ohustades olulisel määral teiste liiklejate turvalisust. Kiiruse ületamine 21 km/h on LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise alammäär. Lisaks süü suurusele saab karistuse kohaldamisel täiendavalt arvestada üksnes teoga lahutamatult seotud isikulisi asjaolusid (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-06, p 15 ja 15.1). I.Z-ile makstav pension 356,49 eurot on alla kehtestatud kuupalga alammäära (2016 aastal 460 eurot), Sotsiaalkindlustusameti 25.02.2014 otsusega isikul on tuvastatud sügav puue. I.Z majanduslik olukord ja tema invaliidsusest tingivad asjaolu, et isik peab tegema lisatööd. Lähtudes eeltoodust ja arvestades kiiruse ületamise suurust (21 km/h) ning kergendava asjaolu esinemist kohus leiab, et I.Z-ile on võimalik mõista karistus alla sanktsiooni keskmise määra. Igatpidi on mõistetav kohtuvälise menetleja tahe karistada I.Z juhtimisõiguse äravõtmisega, sest I.Z on kuus kehtivat väärteokaristust ja on üldteada, et mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla rasked tagajärjed. Kuid siiski kiiruse ületamine 21 km/h on LS § 227 lg-s 2 sätestatud rikkumise alammäär, LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemisel on võimalik kiirust ületada ka palju suuremas määras. Tegemist ei olnud joobeseisundis sõiduki juhtimisega.
lg 2 kohaselt ei või mootorsõiduki juhtimise õigust ära võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Riigikohus leidis, et
lg 2 kohaldamiseks kohtul tuleb välja selgitada, kas isikul on tuvastatud liikumispuue kooskõlas asjakohaste õigusaktidega, milleks on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) ja selle alusel kehtestatud õigusaktid. Seejärel peab kohus tuvastama, kas isiku jaoks on liikumispuudest tingitult hädavajalik mootorsõiduki juhtimisõiguse olemasolu. Selle kindlakstegemisel tuleb lähtuda muu hulgas menetlusaluse isiku puude olemusest ja raskusest, vajadusest käia ravi- või rehabilitatsiooniasutuses, samuti isiku töö ning õpingute asukohast. Kohus peab hindama ka isikule kättesaadavaid alternatiivseid liiklemisvõimalusi, sh ühistranspordiühendust. Selleks on võimalik kasutada kõiki väärteomenetluses lubatud tõendeid. Seejuures kehtib V™S § 31 lg 1 ja KrMS § 61 kohaselt ka väärteomenetluses tõendite vaba hindamise põhimõte (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-90-13, p-d 8.2-8.3). Kaaludes karistusliigi valikut kohus arvestab seda, et tulenevalt kaebusele lisatud dokumentidest I.Z on sügava liikumispuudega isik, ta liigub ratastoolis, mistõttu peab olema välistatud temalt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine, kuna seda keelab
Sotsiaalkindlustusameti 25.02.2014 otsus kinnitab puude olemasolu ja seega esinevad alused, mis keelavad I.Z-ilt mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist. I.Z 25.02.2014 puude tuvastamise ajal kehtiva PISTS § 22 lg 1 kohaselt puude raskusastme ja lisakulud tuvastas Sotsiaalkindlustusamet, kaasates ekspertarste. Ekspertarste kaasati riikliku pensionikindlustuse seaduse § 16 kohaselt. PISTS § 2 kohaselt puue on inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise 5 struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle, mis koostoimes erinevate suhtumuslike ja keskkondlike takistustega tõkestab ühiskonnaelus osalemist teistega võrdsetel alustel. Kaebusele on lisatud I.Z nimele väljastatud kaart liikumispuudega juhile ja liikumispuudega või pimedat isikut teenindava sõiduki juhile, mis on kehtiv kuni
Kõike eelnevat arvesse võttes ei ole põhjendatud kohtuvälise menetleja loobumine kergema karistusliigi kohaldamisest. Rahatrahv karistusliigina ei ole menetlusaluse isiku suhtes end ammendanud. Arvestades rikkumise suurust ja menetlusaluse isiku isikuandmeid, leiab kohus, et kohtuvälise menetleja kohaldatud 3-kuuline mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole proportsionaalne toimepandud rikkumisega. Seega leiab kohus, et I.Z kaebus tuleb rahuldada osaliselt, kaevatav otsus tühistada, teha uus otsus ja karistada menetlusalust isikut LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast veidi madalama rahatrahviga, arvestades asjaolu, et I.Z on kehtivad väärteokaristused kiiruse ületamise eest, s.o. 45 trahviühikut, ehk 180 eurot mida võib
kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.