4-16-7656/16

(10220142876292)Kohtumenetluse pooled Kaebuse esitaja (menetlusalune isik): G.E (isikukood: xxx, elukoht: Xxxx; xxxx) Kohtuväline menetleja: Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskond (asukoht: Rahumäe tee 6/1, 11316 Tallinn) Kohtuistungi toimumise aeg 12.01.2017 Istungil osalenud isikud Menetlusalune isik: G.E Kohtuväline menetleja: PPA Põhja prefektuuri LääneHarju politseijaoskonna esindaja Oleg Klok RESOLUTSIOON 1. Tühistada PPA Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse 09.10.2016 otsus G.E-le mõistetud rahatrahvi suuruse osas. Karistada G.E liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 35 trahviühikut, s.o 140 (ükssada nelikümmend) eurot. 1 2. KarS § 66 lg 2 alusel määrata, et rahatrahvi summas 140 eurot on võimalik tasuda ositi, s.o 5 (viie) kuu jooksul võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest ehk 28 eurot kuus. Trahv tuleb tasuda kohtuvälise menetleja otsuses näidatud Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedpank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 №rdea pangas, märkida tuleb viitenumber 10220142876292. Edasikaebamise kord Väärteomenetluse seadustiku (V™S) §-de 155 ja 156 alusel on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule 30 päeva jooksul, arvates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb maakohtule teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja kohtumenetluse poolte seisukohad 1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 09.10.2016 otsusega karistati G.E liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. Otsuse kohaselt juhtis G.E 09.10.2016 kell 08.19 Tallinnas Kadaka pst-l mootorsõidukit kiirusega 70 km/h +/- 3 km/h, millega ületas antud teelõigul lubatud suurimat sõidukiirust (40 km/

1. h)mitte vähem kui 27 km/h. Sellega rikkus G.E LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid. 2. Oma kaebuses taotleb G.E otsuse tühistamist. Kaebaja väitel on otsus tema suhtes tehtud seepärast, et ta käis politseiametniku peale Põhja Prefektuuri juhtkonnale kaebamas. Otsus on täiesti vale sisuga. Väärteoprotokolli teinud isik kasutas töönäitajate saamiseks kiiruse mõõtmisel ebaseaduslikke võtteid, peites oma nn kaaslase võõrastesse õuedesse, põiktänavatesse jne. Ka kaebaja auto peatamine on kohatu, sest ta sõitis mööda Kadaka pst-d, kui äkki vilkuritega auto teetööliste autode sekka tormas. Politseinik tuli tema juurde ja ütles, et ta on kiirust ületanud, kuid keeldus näitamast kontrolltemplit kiirusmõõturil ning ei suvatsenud selgitusi anda, millal oli mõõturil jäädvustatud 70 km/h. Kaebaja väitel on otsusega määratud karistus 300 eurot kättemaks tema kriitika eest kiirust mõõtnud politseiametniku aadressil ja määratud trahv on pensionäri kolme kuu söögiraha. Tema oma autoga kiirust ei ületanud ning kohas, kus talle koostati protokoll, oli liiklus üldse ummikus. Kohtuistungil kaebaja jäi oma taotluse juurde trahv tühistada. Väitis, et kiirusmõõteseadmel fikseeritud kiirust talle üldse ei näidatud Tunnistajatena kohtuistungil üle kuulatud liikluspolitseinik I. Inno ja abipolitseinik K. Kripašov ei ole üldsegi samad isikud, kes viibisid sündmuskohal ja dokumendid koostasid. Lisaks väitis ta, et kiirmenetluse otsusel 3 allkirja (õiguste selgitamise ja kiirmenetlusega nõustumises kohta), samuti allkiri kiirusmõõturi kasutamise protokollil ei ole tema kirjutatud. 3. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et väärteoasjas koostatud otsus on põhjendatud ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Liiklusseadus sätestab lubatud sõidukiirused erinevates teeoludes ning juhil ei ole lubatud sõidukiirust ületada, sest see seab ohtu nii tema 2 enda kui kõigi kaasliiklejate elu- ja tervise. Menetlusaluse isiku suhtes kohaldati tema nõusolekul kiirmenetlust, talle määrati rahatrahv, sest sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist ei peetud vajalikuks. Isikut karistati 2/3 ulatuses LS § 227 lg-s 2 sätestatud sanktsiooni ülemmäärast, mis vastab tema süü suurusele ning on kooskõlas õiguskorra tagamise huvidega ja vajalik isiku mõjutamiseks mitte toime panna uusi süütegusid. Väärteoasjas tehtud otsus tugineb kogutud tõenditel, s.h ka G.E enda ütlustel, kes omakäeliselt on protokolli kirjutanud, et ta ei jälginud kiirust, sõitis kodust välja ja tee oli sõidukitest vaba. Karistuse määramisel on arvestatud isiku puhtsüdamliku kahetsusega. Kohtu põhjendused ja järeldused 4. Vaidlust ei ole selles, et 09.oktoobril 2016 hommikul peale kella 8 juhtis G.E oma sõiduautot Volvo 940 (registreerimismärgiga xxxx) Kadaka puiesteel, kus lubatud kiirus oli 40 km/h. Sõitu oli ta alustanud oma kodust Pääskülast, tee pealt peale võtnud oma tuttava Sinaida Kaiboneni, kellel oli vaja jõuda Saku suurhalli üritusele, mis algas kell 9.00. Kaassõitja istus autos tagaistmel. Nii G.E kui S.Kaibonen on väitnud, et Kadaka pst-l oli lubatud sõidukiirus 40 km/h. 5. Kadaka puiesteel Hommiku tn ristmikul mõõtis sõidukiirust patrullpolitseinik Inrek Inno, koos temaga oli liiklusjärelevalves ka abipolitseinik Krislin Kripašov. Nende auto oli pargitud Hommiku tänavale, suunaga Kadaka pst poole. Mõõtmine toimus paigal seistes ja kiirusmõõturit hoidis I. Inno oma käes. Volvo kiirust mõõdeti kell 08.19, hetkel, kui ta eemaldus patrullautost. Mõõtevahend oli taadeldud (08.08.16) ja selle seadme töökorras olekut oli testitud samal hommikul, tööpäeva alguses kell 7.00. Seda kinnitab nii kiirusmõõturi kasutamise protokoll, mõõtevahendi taatlustunnistus, samuti kohtuistungil üle kuulatud I. Inno ja K. Kripašovi ütlused. I. Inno ei mõõtnud kiirust esimest korda, tema staaž politseis on 15 aastat ning ta on läbinud koolituse, mis lubab tal liikluses osalevate sõidukite kiirust mõõta. Seega tegemist oli ka pädeva mõõtjaga. Taadeldud ja töökorras mõõtevahend ning pädev mõõtja kinnitavad kohtu arvates asjaolu, et saadud mõõtetulemuses pole alust kahelda. 6. Kiiruse ületamine on fikseeritud kiirusmõõturi kasutamise protokollis (väärteotoimiku lk.4), mille kohaselt mõõtevahendiga Stalker II MDR AS008354 mõõdeti 09.10.2016.a. kell 08.19 Tallinnas Kadaka puisteel Hommiku tn ristmikul mootorsõiduki Volvo 940 (registreerimismärgiga xxxx) kiiruseks 70 km/h; lõplik sõidukiirus 67 km/h, kuna mõõtmise laiendmääramatus oli +/-3. Sõidukit juhtis G.E. Seega lubatud sõidukiirust ületas G.E mitte vähem kui 27 km/h. Lisaks mõõtjale I. Innole ja tunnistajale K.Kripašovile on selle protokolli allkirjastanud ka G.E . Sellega on ümber lükatud kaebaja väited kohtuistungil, et kohapeal mingeid dokumente ei vormistatud ja need fabritseeriti hiljem kuskil politseijaoskonnas kättemaksuks selle eest, et ta on käinud nende isikute kohta ülemustele kaebamas. 7. Kiirmenetluse otsusest (väärteotoimiku lk 1-2) nähtub, et G.E-le selgitati tema õigusi ja kohustusi. Selgitati, et kiirmenetlusega nõustumise korral on tal kohustus anda väärteo toimepanemise kohta ütlusi ning ütluste ja allkirja andmisest keeldumise korral loetakse seda kiirmenetlusega mittenõustumiseks ja alustatakse üldmenetlust. 3 Õiguste selgitamise kohta on ta andnud allkirja. Samuti on ta oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub kiirmenetlusega ning omakäeliselt on ta väärteo kohta andnud järgmised ütlused „ Ei jälginud kiirust, sest sõitsin kodust välja ja tee oli sõidukitest vaba“. Et sel kellaajal oli liiklus Kadaka pst. hõre ja mõõtmise ajal sel teelõigul teisi sõidukeid ei olnud, on oma ütlustes kinnitanud ka I. Inno ja K. Kripašov. Sellega on kohtu arvates välistatud võimalus, et mõõdeti mõne teise auto kiirust. Need G.E omakäelised ütlused ja allkirjad kiirmenetluse otsuses lükkavad samuti ümber kaebaja väited dokumentide hilisemast koostamisest politseijaoskonnas, aga ka tema ütlused kohtuistungil, et ta jälgis pidevalt spidomeetrit ega sõitnud kiiremini kui 42-43 km/h. 8. Tunnistaja Sinaida Kaibonen väitis kohtus, et G.E sõitis tema arvates sujuvalt, rahulikult ega ületanud kiirust. Tunnistaja istus aga Volvo tagaistmel ning juhul, kui ta oli nõuetekohaselt turvavööga kinnitatud, on kohtu arvates väheusutav, et ta nägi või suutis kogu tee Rohula peatusest alates jälgida spidomeetri näitu. Ei ole ka eluliselt usutav, et kaasreisija auto tagaistmel suunab oma tähelepanu vaid spidomeetrile. Seda oleks ehk põhjust teha siis, kui tegemist on kihutajaga, keda kaasreisija on otsustanud kontrollida ja vajadusel ka korrale kutsuda. Selle tunnistaja ütluste usaldusväärsuses on kohtul alust kahelda ka seetõttu, et ta kasutas ütlusi andes paberilehte (kohus palus selle endale esitada ja liitis protokolli juurde - tl. 27), millel toodud tekst on trükitud või dikteeritud G.E poolt, sest nii teksti paigutus, kirjaviis kui viited politseinike kättemaksule on sarnased kaebuse, avalduste ja teadetega, mida kohtule on esitanud. G.E. G.E ja Xxxxütlused on erinevad selles osas, kus nende auto peatati. G.E kirjeldas, et ta ei saanudki kiirust ületada, kuna sõitis liiklusummikus, teeremondi tõttu olid tal teised sõidukid ees ja taga kui politseiauto temani jõudis ning ta oli selleks ajaks ummikus istunud juba 15-20 minutit. S. Kaibonen andis sisuliselt sarnaseid ütlusi aga K. Kripašovi ja I. Innoga, et teisi autosid ees või taga ei olnud, peatudes olid Volvol ees vaid trakorid või teemasinad. Peatumise asjaolusid ei olnud kirjas G.E kirjalikus kaebuses ega ka tunnistaja S.Kaiboneni trükitud ütlustes. Seega kooskõlastamata asjaolude puhul olid nende vastused erinevad. 9. Kui oma kirjalikus kaebus G.E väidab, et talle näidati sündmuskohal kiirusemõõtjat ja sellel oli näit 70 km/h, kuid kiirusemõõtjal ei olnud kontrolltemplit, siis kohtuistungil muutis ta oma seisukohta ja väitis, et kiirusemõõturit talle kohapeal üldse ei näidatudki. G.E ütlusi kohtuistungil ei saa kohus pidada usaldusväärseiks, sest need on vastuolus teiste kogutud tõenditega, vastuolus tema esialgsete omakäliste ütlustega ja isegi tema enda kaebuses toodud väidetega. Sellised ütlused on kohtu arvates antud soovist vabaneda vastutusest toimepandud süüteo eest. Kohtu arvates on G.E nõustunud kiirmenetlusega vabatahtlikult ja ta on omakäeliselt ütlusi andes sisuliselt nõustunud kiiruse ületamisega ja soovinud kiiresti oma teekonda jätkata. Kahetsus on otsusesse märgitud ka kergendava asjaoluna. Aga seejärel, kui ta nägi talle määratud rahatrahvi suurust, avaldas ta pahameelt, muutus kurjaks (nagu väitis tunnistaja K.Kripatšov) ja otsustas esitada kaebuse. Et saavutada trahvi tühistamine, ei vaidlustanud ta üksnes karistuse suurust, vaid esitas kaebuses ja oma ütlustes kohtuistungil alusetuid ja absurdseid väiteid nii patrullpolitseiniku kui abipolitseiniku aadressil (auto peitmine metsa, kõrvaltänavasse, oma töökohustuste mittetäitmine, kiiruse mittemõõtmine, autos muusika kuulamine-joomine-musitamine jmt). 4 Pärast I. Inno ja K. Kripatšovi ütluste ärakuulamist kohtuistungil väitis G.E koguni seda, et need isikud ei olnud samad, kes temaga tegelesid sündmuskohal ning kohtuistungil on ütlusi andnud suvalised isikud, kellega ta varem ei ole kunagi kohtunud. Sellised ütlused näitavad, et G.E sisuliselt ei mäleta enam 09.oktoobri sündmusi või et ta on valmis välja mõtlema mida iganes. Samuti on alusetud G.E väited selle kohta, et kiirmenetluse otsus koostati talle kättemaksuks selle eest, et ta selles piirkonnas liiklusjärelevalvet teostanud isikute kohta on korduvalt esitanud kaebusi ülemustele ja käinud neid korrale kutsumas. Kaebaja ei suutnud kohtule nimetada ühtegi korda, mil ta oleks enne 09.10.16 esitanud kaebusi patrullpolitseinike või abipolitseinike töö kohta või kus ja millal on ta varasemalt kohtunud I. Inno või K. Kripašoviga. 10. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistaja K. Kripašovi ütlustes, kes 09.10.2016 puutus G.E-ga kokku esmakordselt. Kaebaja oli tema jaoks täiesti võõras isik ning kohus ei näe ühtegi põhjust, miks ta peaks G.E kohta andma valeütlusi. Tunnistaja kinnitas, et nägi mööda Kadaks pst. suurel kiirusel neile lähenemas kaebaja juhitud Volvot, mis liikus Kalda tee suunas. Stalkeriga mõõtis kiirust patrullpolitseinik I. Inno ja tunnistaja nägi, et mõõteseadme tablool oli fikseeritud Volvo kiiruseks 70 km/h. Nad järgnesid sõidukile, andsid peatumismärguande. Sõiduk peatus alles teetööde lähedal Kadaka pst-l enne Trummi tänavat. Kuna kiiruse ületamine oli olnud piisavalt suur, siis kahtlustasid nad, et tegemist võis olla joobes juhiga ja kõigepealt paluti juhil puhuda. Juht oli kaine. Kiiruse ületamise kohta väitis juht, et ei jälginud spidomeetrit. Talle näidati mõõteseadme näitu. Juht oli nõus kiirmenetluse kohaldamisega, andis omakäelised ütlused ja allkirjad kiirmenetluse otsusesse. Juht kiirustas kuhugi, seletas, et peab minema mingile tähtsale üritusele, et võtmed on tema käes ja teda oodatakse. Õiguste selgitamine, dokumentide koostamine võttis aega ning G.E autos olnud naisterahvas tuli ka lõpuks politseiautosse vaatama, miks nii kaua aega läheb. Saades endale koopia kiirmenetluse otsusest, muutus juht kurjaks, mistõttu autosse tulnud naisterahvas keelitas teda viisakalt käituma. 11. Tõendeid kogumis hinnates kohus leiab, et G.E süü kiiruse ületamises on tõendamist leidnud ja tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud. Kaebaja esialgsed omakäelised ütlused on kooskõlas teiste tõenditega, nii kiirusmõõturi kasutamise protokolliga kui ka tunnistaja K .Kripašovi ütlustega. Kaebaja hilisemad väited tema vaenamisest, dokumentide hilisemast koostamisest või võltsimisest, Inno ja Kripašovi nime all teiste isikute ilmumisest kohtuistungile on absurdsed ja alusetud. 12. Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt ei tohi juht sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Kontrollitaval teelõigul (Kadaka pst ja Hommiku tn ristmikul) oli kiirus 40 km/h. Seega on G.E ületanud lubatud sõidukiirust vähemalt 27 km/h ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi. Kohtu hinnangul on G.E teo toime pannud vähemalt kaudse tahtlusega, st ta pidas võimalikuks, et ületab kiirust ja möönis seda. Kaebaja süüd või õigusvastasust välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. 13. Kohus ei ole tuvastanud ka menetlusnormide rikkumist. Väärteomenetluse käigus kogutud tõendid on koostatud seaduse nõudeid järgides ning asja on menetlenud pädev isik. 5 Kiirmenetluse otsus on vormistatud V™S § 57 nõuete kohaselt, isikule on selgitatud tema õigusi ja ta on oma allkirjaga kinnitanud, et nõustub kiirmenetluse kohaldamisega ning andnud väärteo kohta omakäelised selgitused ning ka neid ütlusi oma allkirjaga kinnitanud. 14. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 sätetest. Karistamise aluseks on isiku süü, arvestada tuleb kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning lähtuda tuleb ka õiguskorra kaitsmise huvidest. Lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis on karistusena LS § 227 lg 2 ette näinud rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuue kuuni. Karistust raskendavad asjaolud antud asjas puuduvad, kergendava asjaoluna on menetleja arvestanud kahetsust. Arvestades aga asjaolu, et kiiruse ületamine jäi alla selle normi keskmist (30,5 km/
2. h)määra ning tegemist on isikuga, kellel registri kohaselt varasemad karistused puuduvad, siis on kohtu arvates G.E-le määratud karistus liialt karm ega vasta tema süü suurusele. Karistus tulnuks talle määrata alla sanktsiooni keskmist määra, s.o. alla 50 trahviühikut. Seetõttu kohus tühistab otsuse G.E-le määratud trahvi suuruse osas ja teeb selle kohta uue otsuse. Süü suurust ja rikkuja isikut arvesse võttes mõistab kohus karistuseks rahatrahvi 35 päevamäära, s.o. 140 eurot. Selline karistus on piisav süüdlase mõjutamiseks olla edaspidi tähelepanelikum ja ohutum liikleja ning on kooskõlas ka õiguskorra kaitsmise huvidega. Kuivõrd G.E sissetulekuks on vaid igakuuline pension, on alust kohaldada KarS § 66 lg 2 sätteid ja määrata, et rahatrahvi on võimalik tasuda ositi, s.o viie kuu jooksul võrdsetes osades alates otsuse jõustumisest (28 eurot ühes kuus). Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on V™S § 132 p 2, 133 - 135. Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 6