) § 73 lg 1 järgi O.K rahatrahviga 145 trahviühikut, s.o 580 eurot. Samuti konfiskeeriti 14 000 sigaretti “Next Violet”, 2020 sigaretti “Kiss Romantic”, 2060 sigaretti “Bayron White” ja 1920 sigaretti “Kiss Dream”. Asitõendina konfiskeeriti kinni peetud sõiduauto Nissan Terrano II registrimärgiga xxx (VIN-kood VSKTWUR20U0536868), sõiduauto registreerimistunnistus nr xxx ja autovõtmed. Nimetatud otsusest tulenevalt KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi, kui see kuulub otsuse või määruse tegemise ajal toimepanijale ning tulenevalt KarS § 83 lg-st 6 võib väärteo toimepanemise vahendi konfiskeerida seaduses ettenähtud kohtuväline menetleja.
lg 4 kohaselt kohtuväline menetleja võib konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, millega või mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine. 24.07.2016 on kinni peetud ja asitõendiks tunnistatud sõiduauto Nissan Terrano II registrimärgiga xxx (VIN-kood VSKTWUR20U0536868), mille kohaselt sõiduauto registeerimistunnistuse järgi O.K on selle sõiduauto omanikuks. Väärteoasja materjalidega on tõendatud, et eelnimetatud sõiduauto oli väärteo toimepanemise vahendiks ning väärteo toimepanemise eesmärgil eriliselt ümber ehitatud. O.K kasutas antud ümberehitatud sõiduautot 23.07.2016 väärteo toimepanemisel. Antud juhul kohtuvälise menetleja hinnangul sõiduauto konfiskeerimine on proportsionaalsuse põhimõttest põhjendatud arvestades väärteo objektiks olnud salasigarettide märkimisväärset kogust. Eestisse toimetada üritatud sigarettide kogus ületab märkimisväärselt maksu- ja deklareerimisvaba kogust. Väärteo toimepanemise vahendina kasutatud sõiduki konfiskeermise eesmärgiks on edastada nii teo toimepanijale kui laiemale avalikkusele sõnum, et salakaubavedu ei tasu ennast ära. Sõiduki konfiskeerimine kindlasti raskendab sarnaste rikkumiste toimepanemist. Transpordivahendi ümberehitamine salakaubaveoks võimaldab arvata, et isikul oli kavatsus seda kasutada mitte ühel korral ning ning ta võib sama õigusrikkumist korrata. Seetõttu on selliselt ümberhitatud sõiduki konfiskeerimine põhjendatud, kuna võimaldab ära hoida uute süütegude toimepanemist nii konkreetse isiku poolt kui teiste isikute poolt, kes võivad salakaubaveoks kohandatud transpordivahendit kasutada. Süüteo toimepanemise vahendi ehk isikult õigusrikkumise toimepanemiseks kasutatud eseme äravõtmisega väljendatakse ka hukkamõistu toimepandud teo eest. Kui konfiskeerida suhteliselt suure väärtusega, kuid vabas
iviilkäibes olev asi, nagu seda on sõiduauto, saab möönda, et karistuslik mõju on domineeriv. 2
Menetlusaluse isiku ütluste protokoll ja väärteoprotokoll ning üldmenetluse otsus on koostatud erinevate kohtuvälise menetleja ametnike poolt. O.K oli võimalus menetlustoimingutesse kaasata kaitsja, kes oskaks menetlusalust isikut aidata kaitsetaktika valikul. Kohtuväline menetleja on menetlusalusele isikule väärteomenetluse käigus tutvustanud VTMS §-s 19 sätestatud õigusi ja kohustusi, s.h õigust kaitsja abile. O.K ei ole avaldanud kohtuvälisele menetlejale soovi kaitsja kaasamiseks menetlustoimingutele. Kohtuväline menetleja ei nõustu kaebajaga, et väärteomenetluse käigus on oluliselt rikutud O.K kaitseõigust. Üldmenetluse otsuses on kohtuväline menetleja toonud välja nii objektiivsed kui subjektiivsed asjaolud, millest tulenevalt on jõudnud järeldusele, et O.K-le tuleb määrata eesmärki täitvaks karistuseks sanktsiooni keskmise määra lähedane rahatrahv. Lisaks on selgunud, et O.K-le kuuluv sõiduauto on ümberehitatud spetsiaalselt salakaubaveoks ning isik tabati piiril peidikutesse peidetud sigarettidega. Tollikontrolli käigus tuvastatud sigarettide kogus (20 000 tk) annab üheselt mõista, et tegemist on kaubandusliku kogusega. O.K on oma sõiduautot kasutanud vääralt. Ümberehitatud sõiduauto O.K-le tagastamist ei pea kohtuväline menetleja võimalikuks, kuna seda sõidukit on võimalik uuesti salakaubaveoks kasutada. Tubakatoodete salakaubavedu Narva piiripunkti kaudu on tuvastatud aastast aastasse. Sõltuvalt valitud rikkumise viisist tuleb Maksu- ja Tolliametil valida ka meetmed sellise tegevuse ohjamiseks. Tagastades O.K-le ümberehitatud sõiduki annaksime me üldsusele vale signaali, et salakaubavedu ei ole prioriteet ning teema on vähetähtis. Selline signaal võib vallandada salakaubaveo sarnasel meetodil suuremas mahus. Isik, kes paneb toime kavatsetud väärteo, peab teadma, et tolliametnikele vahele jäädes konfiskeeritakse sigaretid, määratakse rahatrahv ja nõutakse sisse täiendav aktsiisi- ja käibemaks sigarettidelt. Kui selline meetmete pakett ei heiduta isikut ning ei ole veenev väärteo mitte toimepanemiseks, siis peab sigarettide salakaubavedu olema niivõrd tasuv, et korvab kogu „Maksu- ja Tolliameti poolt tekitatud“ ebameeldivused. Kaebuse esitaja on xxx, kelle ainsaks legaalseks sissetulekuks (Eestis) kuus on xxx eurot, millest tulenevalt palus isik määrata endale karistuseks rahatrahvi alla seaduses sätestatud keskmise määra ning seda ositi tasumisega ühe aasta jooksul. O.K piiriületuste analüüsist selgub, et isik viibib suurema osa ajast Venemaal, Eestis viibib ta lühiajaliselt. Üldjuhul isik saabub ja lahkub samal kuupäeval või järgmisel päeval. Eestis käib O.K 2-3 korda kuus. O.K ütlustest tuleneb, et isik elab perega Venemaal. Maksu- ja Tolliametil puudub info O.K ja tema perekonna majanduslikust seisust Venemaal. Samuti puudub info selle kohta, kas O.K on sissetulekuid Venemaal. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole eluliselt usutav, et perekonna ainsaks sissetulekuallikaks on O.K xxx. Kohtuväline menetleja jääb määratud karistuse põhjenduse osas üldmenetluse otsuses toodu juurde. O.K pidi sigarettide peidetud kujul ehk salakaubana Venemaalt Eestisse toimetamisel arvestama, et toll teostab kontrolli ja tuvastab rikkumise, millele järgneb karistus rahatrahvi näol. O.K-le karistuseks määratud rahatrahv on isiku teadliku tegevuse tagajärg. Kohtuväline menetleja ei pea põhjendatuks rahatrahvi vähendamist, küll aga nõustub trahvi tasumiseks graafiku koostamisega. 4
) § 73 lg 1, mille kohaselt deklareeritava kauba või sularaha toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoides, kauba või sularaha deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooniga või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse O.K-le ette seda, et ta 23.07.2016 saabus Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki Ida tollipunkti Narva maantee piiripunkti rohelise koridori sõiduauto Nissan Terrano registrimärgiga xxx roolis ning täiendava tollikontrolli käigus avastati autos Nissan registrimärgiga xxx peidetud sigaretid. Avastatud sigaretid olid peidetud pagasiruumi põhja alla salakauba veoks ümberehitatud tühimikku. Kokku avastati täiendava kontrolli käigus tühimikkust 14000 sigaretti „Next Violet“; 2020 sigaretti „Kiss Romantic“; 2060 sigaretti „Bayron White“ ning 1920 sigaretti „Kiss Dream“, sigarettide pakenditel asusid Venemaa maksumärgid. Kokku 20 000 sigaretti peeti kinni.
lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb deklareerimisele kuuluva kauba toimetamises ühendusvälisest riigist Eestisse tollikontrollist kõrvale hoidudes või kauba deklareerimata jättes või muul pettuslikul viisil toimides. Deklareeritav kaup on selline kaup, mille kohta tuleb esitada tollideklaratsioon. Tollikontrollist kõrvalehoidumine tähendab kontrolli vältimist nt teatud esemetest teatamata jätmist, samuti esemete üle tollipiiri toimetamine viisil, mis raskendab nende vaatlemist. Kõrvalehoidumine tähendab ka kauba varjamist – hoidmist sellises kohas, kus selle avastamine tolliläbivaatuse abil on raskendatud. 5
lg 6 sätestab, et reisija, kelle pagasis ühendusevälisest riigist Eestisse või Eestist ühendusevälisesse riiki siirdumisel ei sisaldu deklareerimisele kuuluvat kaupa, deklareerib sellise kauba puudumist tollile tollieeskirjade kohaselt suuliselt või muu toimingu abil. Kui aga sõidukijuhil on kaasas kaupa koguses või väärtuses, mis ületab maksuseaduses sätestatud maksuvaba piiri, tuleb see kaup
Eeltoodud õigusnormidest tuleneb, et vähemalt 18-aastasel füüsilisel isikul oli õigus tuua väljastpoolt Euroopa Liidu territooriumi Eestisse mitteärilisel eesmärgil aktsiisivabalt 40 sigaretti. Suurema koguse üle piiri toimetamisel tekib isikul kohustus deklareerida piiri ületamisel nimetatud kogust ületav kaup ning tasuda aktsiisimaks. Komisjoni 2. juuli 1993.a määruse (EMÜ) nr 2454/93 kohaselt, millega kehtestatakse rakendussätted nõukogu määrusele (EMÜ) nr 2913/92, millega kehtestatakse ühenduse tolliseadustik (määrus nr 2454/93) art 233 lg 1 p a loetakse rohelise ehk ei ole deklareeritavat kaupa koridori läbimine tolliasutuses, kus on kaks koridori, deklaratsiooni esitamiseks. Tulenevalt veoki läbivaatuse aktist nr 16-12.1-5/00/4852 (tl 17) on Narva mnt piiripunkti jalakäijate terminalis kaks kontrollikoridori. Määrus nr 2454/93 art 234 lg 2 sätestab, et kui kontrolli käigus ilmneb, et artiklis 233 määratletud viisil on käitutud, kuid imporditud või eksporditud kaup ei vasta artiklite 230-232 tingimustele, loetakse asjaomane kaup ebaseaduslikult impordituks. Kohus leiab, et O.K poolt
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu täitmine 23.07.2016 kell 19:03 Ida tollipunktis Narva maantee piiripunktis on tõendatud kaebuse esitaja enda ütlustega, mille kohaselt ta on nõus väärteo toimepanemisega ja valmis trahvi ära maksma, kuna tunneb end süüdi. O.K ütluste kohaselt on tal Sankt-Peterburis tuttav N , kes ütles talle, et kaup (sigaretid) on peidetud ukses ning lubas maksta 100 eurot kui kaebuse esitaja on tagasi Sankt-Peterburis. N selgitas, et tuleb taga põrkerauast kahe poldiga külje peale pandud kaan ära võtta. Ta viimasel korral andis sõiduki N . Võib-olla N tegigi seda. Kaebuse esitaja sellest peidikust midagi ei teadnud. N perekonnanimi on F . Kohus ei pea O.K ütlusi selle kohta, et ta ei teadnud peidikust midagi ning tõi sigarette Eesti Vabariiki N F algatusel eluliselt usutavaks ning tegelikkusele mittevastavaks. Kohtule annab aluse asuda sellisele seisukohale tunnistaja J K ütlused, mille kohaselt isikule teatati, et ametnikud peavad tuvastama, mis ainega tegemist on või mis peidikus asub ning teatati ka, et kui ametnikud ei tea täpselt, kus kohas asub ligipääs sellele peidikule ning kui ametnikud hakkavad 6
lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivse koosseisu, üritades tuua liiduvälisest riigist ehk Vene Föderatsioonist Eesti Vabariiki deklareerimisele kuuluvaid sigarette. Tal puudus kavatsus neid piiril deklareerida ning vältimaks deklareerimist ja varjamaks sigarette tollikontrolli eest, peitis ta sigaretid enne piiri ületamist sõidukisse tehtud peidikusse. Ülalkirjeldatud viisil sigarettide peitmine annab kohtule aluse asuda seisukohale, et O.K pani talle ette heidetava väärteo toime kavatsetult. KarS § 16 lg 2 kohaselt isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Sigarettide varjamise viis kinnitab seda, et antud juhul oli tegemist planeeritud ja sihipärase tegevusega, eesmärgiga toimetada Eestisse deklareerimisele kuuluvat kaupa ilma seda deklareerimata ning tollikontrolli eest varjatuna. O.K on oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et O.K on talle süüks arvatud
S § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. O.K-le mõistetav karistus Tolliseaduse (edaspidi
) § 73 lg 1 sätestab, et deklareeritava kauba toimetamise eest üle Euroopa Liidu tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes, selle deklareerimata jättes, seda vale tariifse klassifikatsiooni või kirjeldusega deklareerides või muul pettuslikul viisil toimides karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arvestades O.K poolt toime pandud teo raskust kõnealuse süüteokoosseisu teokirjelduse kontekstis, on kohtu hinnangul tegemist rikkumisega, mille raskus on keskmine. Eelkõige arvestab kohus siinkohal salakauba kogust, mida üritati riiki toimetada. Tulenevalt ATKEAS § 57 lg-st 1 ja KarS § 391 lg-st 1 on
lg-s 1 sätestatud süüteokoosseisuga hõlmatud 41 – 100 000 sigareti ebaseaduslik toimetamine liiduvälisest riigist Eesti Vabariiki. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et süüdistatavale konkreetse karistuse valimiseks tuvastatakse sanktsioonivahemiku keskmisest lähtudes järgnevalt süüd kergendavad ja raskendavad asjaolud ning muud süü suurust määravad asjaolud (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-7711). 8
lg 4 kohaselt kohtuväline menetleja võib konfiskeerida tollieeskirjade rikkumise eesmärgil eriliselt ümberehitatud transpordivahendi, mille abil pandi toime tollieeskirjade rikkumine. Kohus leidis, et tõendamist leidis O.K poolt väärteo toimepanemine, mis on kvalifitseeritav
lg 1 järgi ning nimetatud väärteo toimepanemise vahendiks on sõiduauto Nissan Terrano II registrimärgiga xxx, mille omanikuks on sõiduauto registreerimistunnistuse kohaselt O.K ja mis oli väärteo toimepanemise eesmärgil eriliselt ümber ehitatud. Autoportaalist auto24.ee tehtud väljavõtted (tl 87-88) kinnitavad kaebuse esitaja ütlusi selle kohta, et nimetatud sõiduki väärtus on ca 3500 eurot. Kohus leiab, et omandiõigust intensiivselt riivav mootorsõiduki konfiskeerimine on põhjendatud vaid juhul, kui on alust arvata, et kaupa ebaseaduslikult Eestisse toimetanud isik paneb sarnaseid rikkumisi toime ka tulevikus. Seega tuleb kohtul esitada tulevikuprognoos O.K edasise käitumise kohta. Kohtuvälise menetleja esindaja poolt välja toodud muud argumendid (nt üldsusele vale signaali andmine, sigarettide kogus, hukkamõist toimepandud teo eest) mootorsõiduki kui süüteo toimepanemise vahendi konfiskeerimiseks ei ole kohtu hinnangul asjakohased. Nähtuvalt karistusregistrist pole O.K kordagi varasemalt karistatud ei kriminaalega ka väärteokorras. Seega on senini olnud tegemist seaduskuuleka inimesega, kellel on isikuandmete kohaselt kõrgharidus. Seega kohus leiab, et määratud karistus, s.o rahatrahv summas 580 eurot saavutab karistuse eri- ja üldpreventiivse eesmärgi ning kaebuse esitaja ei jätka tulevikus tollieeskirjade rikkumist. Seda, et O.K ei jätka süütegude toimepanemist aitab tagada ka see, et Maksu- ja Tolliameti kasutuses olevas andmebaasis on olemas märge nimetatud sõiduki ümberehitamise kohta ning tollikontrolli teostavad isikud on teadlikud, kus sellel mootorsõidukil asub peidik, mis suurendab ohtu samalaadse õigusrikkumise toimepanemisel vahelejäämiseks. Nimetatut kinnitavad tunnistaja J K ütlused, mille kohaselt MTA ümberehitatud sõidukite kohta eraldi andmebaasi ei ole, on teised andmebaasid, kust saab infot, et sõidukist on nt varem leitud peidikud. Ta isiklikult kontrollib 9
lg 3 alusel võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada käesoleva seaduse §-des 73–76 sätestatud väärteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud eseme või aine konfiskeerimist vastavalt karistusseadustiku §-le 83. KarS § 83 lg 2 alusel seaduses sätestatud juhtudel võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahetuks objektiks olnud aine või eseme või süüteo ettevalmistamiseks kasutatud aine või eseme, kui need kuuluvad otsuse tegemise ajal toimepanijale ja nende konfiskeerimine ei ole seaduse järgi kohustuslik. Menetlusaluselt isikult ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 20 000 sigaretti on karistusseadustiku mõttes süüteo toimepanemise vahtuks objektiks olevad esemed ning kohus leiab, et need kuuluvad O.K-le. Asjaõigusseaduse § 90 lg 1 kohaselt vallasasja valdaja, samuti iga varasem valdaja loetakse oma valduse ajal asja omanikuks, kuni ei ole tõendatud vastupidist. Kohus leiab, et kohtuliku uurimise tulemusena ei leidnud vastupidine tõendamist. 20 000 sigaretti on toimetatud Eestisse ebaseaduslikult. Seega kohus leiab, et KarS § 83 lg 2 ja
lg 3 alusel on kohtuväline menetleja põhjendatult konfiskeerinud O.K-lt ära võetud Vene Föderatsiooni päritolu ja aktsiisimärkidega 20 000 sigaretti, mis asuvad hoiul MTA Ida maksu- ja tollikeskuse Narva tollipunkti laos aadressil Peterburi 1, Narva. Menetluskulud Kaebuse esitaja O.K kaitsja Deniss Matvejev esitas kohtuistungil taotluse kaitsjatasu 720 euro väljamõistmiseks. Taotluse kohaselt kulus kaitsjal kaebuse koostamiseks 2 tundi, kohtuistungiks ettevalmistamiseks 3 tundi ja menetlusaluse isiku kaitsmiseks kohtuistungil 1 tund. Tunnihinnaks on 100 eurot, millele lisandub käibemaks 20%. Kohtule on esitatud ka arve nr 201611-01/2, millest nähtub, et kaebuse esitajal on tekkinud kohustus tasuda valitud kaitsjale tehtud õigustoimingute eest. VTMS § 38 lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 175 lg 1 järgi kuulub menetluskulude hulka valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. KrMS § 1871 lg 1 kohaselt konfiskeerimistaotluse rahuldamata jätmise korral hüvitab menetluskulud riik. 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.