KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 22.novembril 2016.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-16-6890 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Menetlusalune isik (kaebuse esitaja): S.F , isikukood xxx, elukoht xxxxx xx xx xxxx xxxxx xxxxxxx Kaitsja Toomas Alp,x Kohtuväline menetleja: PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskond, Pikk 18 Pärnu Kohtuvälise menetleja ametnik Aime Kask Kohtuistungi aeg 16.11.2016 RESOLUTSIOON
- Jätta S.F-i kaebus rahuldamata.
- Jätta muutmata PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 02.09.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,16,011390 S.F-i karistamise kohta liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 alusel. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav. Asjaolud ja kaebuse sisu PPA Lääne Prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 02.09.2016 otsuse nr 2302,16,011390 alusel on S.F-i karistatud liiklusseaduse (LS) § 224 lg 1 alusel rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot, selle eest, et ta 05.08.2016 kella 23.35 ajal xxxxxxxxx xxxx xxxxx linnas juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,2 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,25 +/- 0,05 mg/l. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja on isiklikult oma vastulauses põhjendanud, et tal tekkis mootorsõiduki juhtimisel ootamatu terviserike, milline oli seotud südametegevuse häirega. 4-16-6890 Kaebuse esitaja tarvitas koheselt kaasaolnud südamerohtu Doppelherz toonikuna ning normaalne enesetunne taastus praktiliselt koheselt. Kaebuse esitajal ei olnud aega juurelda küsimuse üle, kas temal kaasas olnud südamerohi sisaldab vähesel määral alkoholi või mitte. Kaebuse esitajal puudus võimalus kus juhtub enese poolt juhitud mootorsõidukit peatada, milline tegevus võinuks kaasa tuua liiklusohu. Tema poolt ravimi kasutamata jätmine toonuks kaasa vältimatult südametegevuse seiskumise ning sellest tuleneva teadvusekaotuse. Vaidlustatud otsuses sisalduvad väited selle kohta, et ravimid ei saa tekitada sellist joobenäitu, on ainetud. Kaebuse esitaja on pöördunud hiljem spetsiaalselt eriarstide vastuvõtule ning saanud üheselt vastuse, et käsimüügis müüdavate südameravimite puhul on nende tarvitamisel joobenäidu tekkimine täiesti võimalik. Eeltoodust lähtudes leiab kaebuse esitaja, et tema tegu ei ole õigusvastane ning tema ei ole selle toimepanemises süüdi. Süü iseenesest väärteo puhul võib esineda tahtluse või ettevaatamatuse vormis, kuid kaebuse esitaja puhul ei esinenud kumbagi süü vormi, vaid tema käitumises on tuvastatav hädaseisundi olemasolu. Kaebuse esitaja viitab KarS §-le 29 ja leiab, et kaebuse esitaja enese elu ja tervis ning teiste liiklejate kehaline puutumatus on õigushüved, mida kaebuse esitaja poolsel mitteõigeaegsel hädaseisundile reageerimisel oleks kahtlemata rikutud. Kaebuse esitaja poolt valitud vahend – ravimi tarvitamine – oli ohu kõrvaldamiseks vajalik ja vältimatu abinõu. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et S.F-i poolt toimepandud väärtegu on leidnud tõendamist, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtu seisukoht
- Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse S.F-ile rahatrahvi määramise kohta LS § 224 lg 1 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele väärteoprotokoll, tõendusliku alkomeetri väljatrükk, sõiduki juhtimisel kõrvaldamise otsus, S.F-i ülekuulamise protokoll ja tunnistaja ütlused.
- LS § 224 lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes grammis veres on alkoholisisaldus 0,20-0,49 milligrammi või kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,10-0,24 milligrammi. Tõendusliku alkomeetriga mõõdetult (tl 19) tuvastati S.F-i ühes liitris väljahingatavas õhus alkoholisisaldus mitte vähem kui 0,2 mg. Antud näitu ei ole kaebuse esitaja ka vaidlustanud, kuid on seda põhjendanud apteegi käsimüügis müüdava südamerohu Doppelherz tooniku tarvitamisega vahetult enne sõitma asumist. Kohus leiab, et S.F-i põhjendused alkoholisisalduse näidu kohta ei ole usutavad. Nimelt nähtub menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist (tl 22), et ta keeldus pärast joobe tuvastamist ütluste andmisest, hakates alles hiljem vastulause esitamise näol (tl 24) ja kaebuses sisustama alkoholinäitu põhistavaid asjaolusid. Samas on kaebuse esitaja poolt väidetu südamerohu tarvitamise kohta tõendamata ning olukorras, kus ta rohu tarvitamisest koheselt politseid ei informeerinud, ei saanud politsei sellega arvestada ega täiendavalt alkoholisisaldust kontrollida. Ainuüksi patsiendikaart (tl 55), kus 27.09.2016 on Järvamaa Haigla AS poolt fikseeritud, et S.F tunneb umbes kuu aega südamepekslemist, ei tõenda Doppelherzi kasutamist 05.08.2016 õhtul ja seda enam, et patsiendikaardi järgi on edasises raviplaanis peetud vajalikuks elustiili muutmist ja muuhulgas alkoholi tarbimise vähendamist. Tunnistaja SK ütlustest (tl 23) nähtuvad S.F joobe tuvastamise asjaolud ning kuna väärteoasja menetluse viisid läbi Põhja prefektuuri ametnikud, pole alust ka S.F-i väidetel selle kohta nagu oleks Pärnu ametnikud tema suhtes erapooletud. Kuigi kaebuses on märgitud, et S.F reageeris olukorrale adekvaatselt, tarvitades kaasaolnud Doppelherzi ning kõrvaldas seega iseennast ning teisi liiklejaid ähvardava liiklusohu, on S.F kohtuistungil selgitanud, et tundis ennast halvasti enne sõidu alustamist, mistõttu ei saaks rääkida ohust liiklusele. Kui S.F-i tervis 2 4-16-6890 oli enne sõidu alustamist halb, tulnuks tal järgida LS § 33 lg 2 p-st 1 tulenevaid nõudeid, mis kohustab juhti enne sõidu alustamist veenduma, et tema terviseseisund lubab sõidukit juhtida. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud S.F-i poolt väärteo toimepanemine LS § 224 lg 1 järgi.
- Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel LS § 224 lg 1 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on S.F toime pannud teo, mis vastab KarS § 224 lg 1 sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohus ei ole tuvastanud. LS § 224 lg 1 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmises määras põhjendusega, et alkoholi tarvitanult on mootorsõiduki juhtimine üks enamohtlikke liiklusalaseid väärtegusid, seega on arvestatud teo tõsidust, menetlusalase isiku suhtumist toimepandud rikkumisse ja eelnevat liiklusalast käitumist, kuna S.F on varasemalt karistatud mitmel korral tahtlike liiklusalaste rikkumiste eest. Kohtu arvates vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus S.F-i süü suurusele.
- Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et S.F rikkus LS § 69 lg 3 nõudeid ning teda on põhjendatult karistatud LS § 224 lg 1 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata S.F-ile mõistetud karistus.
- Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad menetluskulud kaebuse esitaja kanda (V™S § 38 lg 1, KrMS § 180 lg 1).
- Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 3