← Eesti

4-17-1484/6

4-17-1484 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 24.aprill

  1. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1484 Kohtukoosseis Meelika Aava Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  2. aprilli
  3. a määrus, millega jäeti läbi vaatamata F.J-i kaitsja esitatud kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.02.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2317,17,
  4. Kaebuse esitaja ja kaebuse liik F.J (ik.xxx) kaitsja Urmas Kiik, määruskaebus RESOLUTSIOON Jätta Harju Maakohtu
  5. aprilli
  6. a määrus väärteoasjas nr 4-17-1484 muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja ei kuulu edasikaebamisele (VTMS § 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  7. Harju Maakohtule esitas 14.03.
  8. a F.J-i kaitsja vandeadvokaat Urmas Kiik kaebuse, milles vaidlustas PPA Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelvalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 27.02.
  9. a otsuse väärteoasjas nr 2317,17,
  10. 20.03.
  11. a määrusega jättis Harju Maakohus kaebuse käiguta seoses kaebuses esinenud puudustega ja määras puuduste kõrvaldamise tähtajaks 04.04.
  12. a. Maakohtu hinnangul ei vastanud kaebus VTMS § 115 lg 5 p-s 1 ning § 115 lg 1 p-des 2 ja 5 sätestatud nõuetele.
  13. Harju Maakohus jättis 07.04.
  14. a määrusega F.J-i kaitsja 14.03.
  15. a esitatud kaebuse läbi vaatamata ja tagastas selle F.J-ile. Kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendas kohus sellega, et kaebuse esitaja ei kõrvaldanud 20.03.
  16. a kohtumääruses nimetatud kuupäevaks ega kohtumääruse tegemise ajaks kaebuses esitatud puudusi. Maakohus märkis, et vaidlust ei ole selles, et kaebaja ei kõrvaldanud ühtegi kohtu poolt 20.03.2017.a määruses viidatud puudust. Kaitsja oli teadlik vastava kohustuse olemasolust, kuid püüdis seda vältida, nõudes kohtult selgitusi puuduste kõrvaldamise määruse seaduspärasuse 1 4-17-1484 kohta. Kohus rõhutas veelkordselt, et tulenevalt VTMS § 115 lg 1 p-dest 2 ja 5 tuleb kaebusesse muuhulgas märkida kaebuse esitaja elukoha aadress, telefoninumber, elektronposti aadress ja otsuse teinud kohtuvälise menetleja aadress. VTMS § 115 lg 5 p 1 kohustab kaebusele lisama ka kaevatava väärteootsuse koopia. Need nõuded on täitmiseks kõigile kaebuse esitajatele ja nende kaitsjatele. Väärteokaebustele kehtestatud sisu- ja vorminõuded tuleb täita kaebuse esitajal ja tema kaitsjal. Maakohus märkis ka, et kaebusele esitatavate nõuete eesmärk on kohtumenetluse sujuva ja kiire läbiviimise võimaldamine ning seda on rõhutanud ka Riigikohus lahendis nr 3-1-1-19-
  17. Kuivõrd eelmenetluses antud tähtaja jooksul puuduseid ei kõrvaldatud, kohaldas kohus VTMS § 118 lg 2 p 3 ja jättis kaebuse läbi vaatamata ning tagastas selle kaebuse esitajale.
  18. Tallinna Ringkonnakohtule saabus 19.04.
  19. a Harju Maakohtu kaebuse läbi vaatamata jätmise määrusele F.J-i kaitsja Urmas Kiige määruskaebus, milles ta taotleb vaidlustatud määruse tühistamist. Kaebuse esitaja peab kohtumäärust õigusvastaseks, sest see rikub F.J-i põhiõigust ja inimõigusi, kuna ei võimalda tal pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumiste korral kohtusse. Kohtu poole pöördumise õiguse tagab ka EIÕK art
  20. EIK on arvukates lahendites rõhutanud, et riigid ei tohi juurdepääsuõigust kohtule kunstlikult takistada. Kaebaja leiab, et antud juhtumil loodi F.J-ile kunstlik takistus kohtusse pöördumiseks. Väärteootsus, mida kohus nõudis, oli kaebusega samal päeval nähtavaks tehtud avalikus etoimikus, millest kaitsja kohut ka teavitas. Väärteootsus sisaldas kõiki vajalikke ankeetandmeid. Kohus nõudis sisuliselt väärteootsuse ja andmete topelt esitamist, mis ei ole õigusriigile kohane viis isikut kohtust eemale tõrjuda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  21. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruste ja esitatud kaebusega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ega kuulu tühistamisele.
  22. Esmalt ei nõustu ringkonnakohus kaebuse esitajaga, et F.J-ile loodi kunstlik takistus kohtusse pöördumiseks. Olukorras, kus maakohus andis kaebajale võimaluse ja tähtaja seadusest tulenevate nõuete täitmiseks, kuid kaebuse esitaja ei pidanud vajalikuks seadusest tulenevaid nõudeid kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele täita, ei saa kuidagi käsitleda kunstlikult loodud takistuseks. Ringkonnakohus selgitab, et VTMS § 115 sätestab kindlad nõuded kohtuvälise menetleja otsuse peale esitatavale kaebusele. Kui kaebus ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, teeb maakohtunik selle käiguta jätmise kohta määruse ning annab kaebuse esitajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Maakohtunik käesoleval juhul täpselt nii ka talitas. Maakohtu puuduste kõrvaldamise määruses on selgelt ja üksikasjalikult viidatud kõikidele kaebuses esinenud puudustele ning antud tähtaeg nende kõrvaldamiseks. Selle asemel, et nimetatud puudused tähtaegselt kõrvaldada, hakkas kaebuse esitaja nõudma kohtunikult täiendavaid selgitusi edasikaebamisele mittekuuluva määruse osas, kuid puudusi sellegipoolest ei kõrvaldanud. Ringkonnakohtule tundub olemasoleva kirjavahetusega tutvumise järgselt kaebuse esitaja selline käitumine pahatahtlik ning oma kaitsealuse huvidega mittearvestav. Vandeadvokaadina pidi kaebuse esitaja möönma, et kohtu poolt määratud puuduste kõrvaldamata jätmisele kaasneb seadusest tulenevalt kaebuse läbi vaatamata jätmine. Tähtajaks põhjendamatult puuduste kõrvaldamata jätmisel jäetakse kaebus VTMS § 118 lg 2 pst 3 tulenevalt läbi vaatamata ja tagastatakse kaebuse esitanud isikule. Kaebuse esitaja poolt osutatu, et kohus nõudis sisuliselt väärteootsuse ja andmete topelt esitamist, on ainetu, sest kaebus peab vastama kõigile VTMS § 115 loetletud nõuetele. Seejuures ei eristata loetletud nõudeid olulisteks ja mitteolulisteks.
  23. Asjakohatu on kaebuses esitatud etteheide F.J-i põhiõiguste rikkumisele, kuna tal ei võimaldata pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole. F.J-i õigust pöörduda oma õiguste kaitseks kohtu poole ei ole maakohus piiranud. Vastupidi, maakohus andis Sergo 2 4-17-1484 F.J-ile võimaluse kõrvaldada puudused mitte nõuetele vastavas kaebuses. Seadus näeb ette kaebuse läbi vaatamata jätmise võimalused ning olukorras kus isik ise kohtu nõudeid eirab ning jätab need täitmata, riskides tema kaebuse läbivaatamata jätmisega, ei ole alust rääkida tema põhiõiguste rikkumisest. Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et kaebuse läbi vaatamata jätmise määrust sai kaebaja vaidlustada järgmises kohtuastmes ning sellega on tagatud talle ka õigus pöörduda kohtusse oma õiguste kaitseks.
  24. Eelnevast tulenevalt ja juhindudes VTMS §-st 194 ja § 147 lg 1 p-st 1, jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.