lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu.
lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Kohus märgib, et kiiruse ületamine oli niivõrd suur, et see ei saanud jääda menetlusalusele isikule märkamatuks. S.N teadis, et sõidab asulasisesel alal, millel suurim lubatud kiirus on 50 km/h. Gaasipedaali vajutades ja teades auto võimsust, mistõttu auto kiirus kasvab kiiresti ning pidi vähemalt möönma, et ületab suurimat lubatud kiirust. Seega pani ta teo toime vähemalt otsese tahtlusega. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab S.N LS § 227 lg 2 järgi. Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
LS § 227 lõike 2 sanktsioon näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on S.N-i karistanud mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kolmeks kuuks, s.o sanktsiooni keskmises määras, põhjendades karistusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist sellega, et S.N on varasemalt toime pannud mitu liiklusalast väärtegu, määratud rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata (2 tasumata rahatrahvi) ning isik on trahvidest hoolimata toime pannud uue õigusrikkumise. Kohus arvestab süü suuruse hindamisel, et S.N ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 28 km/h, ta pani süüteo toime tahtlikult, samuti asjaolu, et süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elu, tervist ega vara ei kahjustatud. Seega saab isiku süü suurust hinnata keskmiseks. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud
Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka eri- ja üldpreventsiooni. Karistuse eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks peab karistus mõjutama süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Sellest tulenevalt peab karistuse mõistmisel arvestama süüdlase isikut. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et S.N-i on 20.01.2015 karistatud LS § 221 lg 1 järgi, 25.09.2014 karistatud LS § 224 lg 1 järgi, 16.04.2013 karistatud ÜTS § 547 lg 1 järgi. Käesolevalt pani ta toime neljanda süüteo ning kolmanda rikkumise, mis kvalifitseerub liiklusseaduse sätete järgi, rahatrahvid on jäetud seadusega ettenähtud aja jooksul tasumata. Nimetatud rikkumisi on kohtu hinnangul juba sellisel määral, millest saab teha järeldusi S.N-i hoiaku kohta liikluses – see on hoolimatu ja üleolev. Seetõttu nõustub kohus 6 kohtuvälise menetlejaga, et varasemalt määratud rahatrahvid ei ole S.N-ile vajalikku mõju avaldanud ning ta on jätkanud õigusvastase käitumisega, mistõttu tuleb karistusliigina kohaldada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Kohtule jäävad arusaamatuks kaitsjate etteheited kohtuvälisele menetlejale selle kohta, et S.N-i varasemad liiklusalased rikkumised on väärteoprotokollis kajastamata, et kohtuväline menetleja pole oma otsuses varasemaid rikkumisi konkretiseerinud ning et väärteotoimik ei sisalda dokumenti, mis kinnitaks varasemate rikkumiste olemasolu ja rahatrahvide maksmata jätmist. Kohus märgib, et väärteoprotokollile seatud nõuded on sätestatud V™S §-s 69, mis ei näe ette vajadust kajastada väärteoprotokollis isikul esinevaid varasemaid karistusi. Karistusregistri väljavõte on lisatud toimiku materjalide juurde ja sellega tutvudes võib veenduda, et S.N on kolm kehtivat väärteokaristust, millised on täies mahus jäetud täitmata. Karistusregistri seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on registrisse kantud isiku karistusandmetel õiguslik tähendus isiku karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel kuni andmete kustutamiseni. Karistuse mõistmisel peab arvestama süüdlase isikut iseloomustavaid andmeid. Selline nõue tuleneb Riigikohtu praktikast, mille kohaselt kuigi karistuse mõistmisel tuleb keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks, tuleb samas siiski vältimatult arvestada süüdistatava isikuga karistuse eripreventiivsest prognoosist lähtuvalt (Riigikohtu lahendid asjades nr 3-1-1-40-04; 3-1-1-99-06; 3-1-1-11-10). Sellest johtuvalt, kuigi kohtuväline menetleja arvestab karistusregistri andmeid karistuse määramisel, ei tulene väärteomenetluse seadustiku sätetest kohtuvälise menetleja kohustust menetlusaluse isiku karistusandmeid ükshaaval lahti kirjutada ja konkretiseerida. Väärteoasja otsuses märgitu, et varasemad karistused ei ole suutnud isikut mõjutada seaduskuulekalt käituma, on üksnes kohtuvälise menetleja järeldus. S.N-i puhul nõustub kohus kohtuvälise menetleja eelpool viidatud järeldusega ning märgib, et S.N on oma käitumisega üheselt ja järjekindlalt mõista andnud, et ta ei ole suuteline tajuma liikluskorraldusvahenditel edastatavat informatsiooni ega täitma liiklusseaduse nõudeid. Kui juht ei soovi kohandada enda juhitava sõiduki liikumiskiirust vastavalt kehtivatele liiklusseaduse sätetele, tuleb ta juhtimiselt kõrvaldada ning välistada tema osalemine liikluses mootorsõiduki juhina, kuivõrd ta on oma suhtumiselt liiklusseaduse nõuetesse teistele ohtlik. S.N, jättes varasemad rahatrahvid tasumata, on näidanud ilmset soovimatust muuta oma sõidustiili ja viia see liiklusreeglitega vastavusse. Sellest tulenevalt on kohus samal seisukohal nagu otsuse teinud kohtuväline menetleja, et määratava põhikaristuse liigiks peaks olema juhtimisõiguse äravõtmine, kuivõrd rahatrahv kui karistusliik on end ammendanud. Arvestades asjaolu, et sõidukiiruse ületamine on üks raskemaid ja ohtlikumaid liikluseeskirja rikkumisi ning lubatud piirkiiruse ületamise näol on tegemist raskete tagajärgedega lõppenud liiklusõnnetuste ühe levinuima põhjusega, leiab kohus, et S.N-i karistamine juhtimisõiguse äravõtmisega on põhjendatud ka üldpreventiivsetel kaalutlustel. Arvestades S.N-i süü suurust, on põhjendatud karistuse kohaldamine sanktsiooni keskmises määras, s.o 3 kuuks. Asjaolu, et menetlusalune isik on registreerinud end Xxxxtöötamiseks ning see on võimalus teenida raha, kuna tal ametlikku tööd ei ole, ei välista talt juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus 7 märgib, et viidatud asjaolud olid S.N-ile teada ka enne väärteo toimepanemist ning pidid panema teda liikluses olema eriti hoolikas ja vastutustundlik. Puutuvalt kaitsjate poolt viitesse Politsei- ja Piirivalveameti liiklusrikkumiste karistuste määramise juhendile, mille kohaselt oleks pidanud S.N-ile määratav karistus olema 124190 eurot, märgib kohus järgmist. Karistuse mõistmisel/määramisel juhindutakse seadusest, mitte juhendist ning karistamise aluseks on konkreetse isiku süü (
). Samal põhjusel ei pea kohus võimalikuks ega eetiliseks kommenteerida teisele isikule (Martin Repinskile) määratud karistust. Igal konkreetsel juhul tuleb hinnata menetlusaluse isiku süü suurust ja põhjendada mõistetava karistuse määra ja liiki ka üld- ja eripreventsiooni põhimõtteid arvestades. Antud väärteoasjas on kohtuväline menetleja oma otsuses neid arvestanud. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse otsuse nr 2302,16,016032 muutmata ning S.N-i kaebuse rahuldamata. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109-§ 111. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.