Obsah (6)

§ 63§ 68§ 69§ 56§ 227§ 48

4-16-8957 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 15. detsembril 2016.a Tallinnas, Liivalaia kohtumajas Kohtunik Katre Poljakova Väärteoasi Väärteoasi nr 4-16

§ 63

lg 1 kohaldamisel määrata LS § 227 lg 4 talle karistuseks arest 10 (kümme) päeva. 2.

§ 68

lg 2 alusel lugeda karistusest kantuks kinnipeetud oldud aeg 14.12.2016.a alates kella 10.19 kuni kohtuotuse kuulutamiseni 16.12.2016.a kell 10.10 s.o 2 päeva.

1. Vabastada kinnipeetud M.O kohtusaalis.
2. M.O-le mõistetud karistuse ärakandmata osa – arest 8 (kaheksa) päeva asendada

§ 69

lg 1 sätteid kohaldades üldkasuliku tööga 8 (kaheksa) tunni ulatuses (arvestusega, et ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). 1 5.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 kuu alates kohtuotsuse jõustumisest. 6.

§ 69

lg 4 alusel määrata M.O üldkasuliku töö tegemise ajaks Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuuri järelevalve alla. 7.

§ 69

lg 6 kohaselt kui süüdlane või süüdimõistetu hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus politseiasutuse taotluse või kriminaalhooldusametniku ettekande alusel pöörata süüdlasele või süüdimõistetule mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase või süüdimõistetu tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. 8. Juhindudes LS § 227 lg 5 p 3 võtta M.O-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 6 (kuueks) kuuks. 9. LS § 127 alusel on M.O kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama juhiloa Maanteeametile. 10. Asitõendid: 1 CD plaat, mis asub väärteoasja materjalide juures, jätta kohtuotsuse jõustumisel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel väärteomaterjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul ringkonnakohtule, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Apellatsiooniteadete esitamise korral on kohtuotsuse terviktekst kättesaadav 09.jaanuaril 2016.a. Tuvastatud asjaolud Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinik Maianžely Uutar koostas 14.12.2016.a M.O suhtes väärteoprotokolli nr AB 1480346 (sündmus 2316,16,013144) selle kohta, et M.O 14.12.2016 kell 10:19 Järvevana teel Tartu mnt ja Pärnu mnt vahelisel lõigul, juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne Turbo reg. märgiga xxxx kiirusega 163 km/h (+/-5 km/

1. h)teelõigul, kus lubatud suurim kiirus oli 70 km/h ning ületas sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 88 km/h. Samuti lahkus dokumentide kontrollimisel sõidukist ilma kontrollija loata. Nimetatud tegudega on menetlusalune isik rikkunud liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lg 5 p 3, 38 lg 3 nõudeid, millega pani toime LS § 227 lg 4 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteod. 2 Menetlus kohtus Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuur edastas väärteomaterjalid Harju Maakohtule M.O karistamiseks. Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajas 15.12.2016.a toimunud kohtuistungil menetlusalune isik M.O kinnitas, et kohtuistungil ta oma ütluste protokollimist ei soovi, tunnistas end LS § 227 lg 4 ja 242 lg 1 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemises süüdi, selgitas, et kiirustas tööle kohtuma isikutega, eessõitva auto ratta alt lendas tema esiklaasi kivi, ta soovis sellest sõidukist ruttu mööduda ja kiirendas. Tuli autost välja ilma kontrollija loata, ei oska selgitada, miks. Kahetses, palus aresti asendada üldkasuliku tööga, oma tööülesannete ja perekondlike kohustuste tõttu on väga hõivatud ning aresti kandmine paneks ta raskesse olukorda. Samuti palus mitte tema suhtes kohaldada lisakaristusena – mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist, kuna ta kasutab autot igapäevaselt. Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlusmenetlustalituse esindaja Enel Kuiv asus seisukohale, et menetlusalune isik M.O on temale väärteoprotokollis inkrimineeritud väärteod LS § 227 lg 4 ja LS § 242 lg 1 toime pannud ning seetõttu tuleb menetlusalust isikut karistada lühiajalise arestiga ühes mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmisega 6 kuuks. Menetlusalusele isikule karistuse mõistmisel palus kohtuväline menetleja kohtul arvesse võtta menetlusaluse isiku karistusregistri andmeid, toimepandud rikkumise ohtlikkust ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et tegemist on õigusrikkumisega, millise karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt. Samas leiab kohtuväline menetleja, et kui kohus peab võimalikuks aresti asendamist üldkasuliku tööga, siis ei ole ta sellele vastu. Menetlusaluse isiku kaitsja advokaat Sadekov esitas kohtule tõendid, mis tõendavad M.O perekondlikku seisu ja alaealiste laste olemasolu. Samuti palus kaitsja mitte karistada isikut arestiga vaid võimaldada tal tema tööalast ja perekondlikku seisu arvestades teha üldkasulikku tööd. Juhtimisõiguse äravõtmist ei pea kaitsja põhjendatuks, isik on selgitanud, miks ta kiirust ületas, varasemalt on tal vaid üks kehtiv väärteokaristus liikluseeskirjade rikkumise eest. Kohtuliku uurimise käigus kohus uuris järgmisi tõendeid: - Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri kesklinna PJ patrullpolitseinik Maianžely Uutari poolt 14.12.2016.a M.O suhtes koostatud väärteoprotokolli nr AB 1480346, millisest nähtub, et M.O 14.12.2016.a kella 10:19 ajal Tallinnas Järvevana teel Tartu mnt ja Pärnu mnt vahelisel lõigul, juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne Turbo reg. märgiga xxxx kiirusega 163 km/h (+/-5 km/
2. h)teelõigul, kus lubatud suurim kiirus oli 70 km/h ning ületas sellega lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 88 km/h. Samuti lahkus dokumentide kontrollimisel sõidukist ilma kontrollija loata. Nimetatud tegudega on menetlusalune isik rikkunud liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3, 38 lg 3 nõudeid, millega pani toime LS § 227 lg 4 ja LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteod. - Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli, millisest nähtub, et 14.12.2016 Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna PJ patrullpolitseinik Raul Annuka tuvastas, et M.O 14.12.2016.a kella 10:19 ajal Tallinnas Järvevana teel Tartu mnt ja Pärnu mnt vahelisel lõigul, juhtis mootorsõidukit Porsche Cayenne Turbo reg. märgiga xxxx kiirusega 163 km/h (laiendmääramatus +/- 5 km /h ja seda teelõigul, kus oli lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. - Mõõteseadme salvestuse andmete väljatrükki, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku M.O poolt juhitud sõiduki maksimaalne kiirus on olnud 163 km/h ning seda teelõigul, kus oli lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. - M.O suhtes väljastatud karistusregistri andmeid, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varasemalt 29.07.2016.a LS § 227 lg 2 alusel karistatud rahatrahviga 60 trahviühikut s.o summas 240.- eurot, rahatrahv on tasutud. 3 Kohtuotsuse põhjendused Kohus kontrollinud väärteoasjas kogutud kirjalikke tõendeid ja dokumente, ära kuulanud menetlusaluse isiku seisukohad ja kohtuvälise menetleja ning kaitsja arvamuse, asub hinnates väärteoasjas kogutud tõendeid alljärgnevatele seisukohtadele. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et M.O süüdistatakse LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritud väärteo toimepanemises s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises ja seda üle 60 kilomeetri tunnis. Seadusandja on märgitud väärteo toimepanemise eest karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 24 kuuks. Samuti on ta toime pannud LS § 242 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo. Käesolevas väärteoasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et menetlusalune isik on nimetatud väärteod toime pannud. Isik ise on kohtus oma süüd mõlemas väärteos tunnistanud, samuti on tema poolt toimepandud teod tuvastatud teiste tõenditega. Lisaks M.O süü omaksvõtule on tema suhtes koostatud väärteoprotokollis märgitud väärtegu tõendamist leidnud ka järgmiste tõenditega ja nimelt: kiirusmõõteseadme kasutamise protokolliga, mõõteseadme salvestuse andmete väljatrükkiga, millisest nähtub, et menetlusaluse isiku M.O poolt juhitud sõiduki kiirus on olnud 163 km/h ning seda teelõigul, kus oli lubatud sõidukiiruseks 70 km/h. Kuna menetlusalune isik M.O ise tunnistab, et rikkus liiklusseadust, ületades 14.12.2016.a mootorsõidukit juhtides kiirust ning väljus autost ilma kontrollija loata, siis on ka kohtul alust asuda seisukohale, et menetlusalune isik pidi tajuma seda, et tema paneb toime väärteo ja teeb seda otsese tahtlusega. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Tuginedes eelpool märgitud tõendites sisalduvale infole ja hinnates käesolevas väärteoasjas kogutud tõendeid kogumis asub kohus seisukohale, et M.O-le süüksarvatud LS § 50 lg 5 p 3 nõuete rikkumine, väärtegu, milline on kvalifitseeritud LS § 227 lg 4 järgi ja LS § 38 lg 3 nõuete rikkumine, mis on kvalifitseeritav väärteona LS § 242 lg 1 järgi on aset leidnud, menetlusaluse isiku M.O poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega. M.O-le karistuse määramisel arvestab kohus

§ 56

lg 1 järgi isiku süü suurust, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada teda edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Käesolevas väärteoasjas peab kohus karistust kergendavaks asjaoluks M.O poolset kahetsust tema poolt toimepandud väärteosse. Käesoleval hetkel ei ole kohtule vähetähtsaks teadmine, et M.O on isikuks, keda on varasemalt samuti karistatud liiklusalaste väärteo toimepanemise eest, tal on üks kehtiv karistus, karistus kantud. Nii nähtub karistusregistrist, et M.O karistati LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest ja seda alles mõned kuud tagasi s.o 29.07.2016.a menetlusalusele isikule mõisteti karistuseks rahatrahv, milline käesolevaks hetkeks on täidetud. Märgitut kinnitavad M.O suhtes väljastatud karistusregistri õiendis kajastatud andmed. Vaatamata sellele, et menetlusaluse isiku poolt on temale määratud karistus täidetud asub kohus seisukohale, et M.O-le mõistetud varasem karistus rahatrahvi näol ei ole olnud selline, mis oleks mõjutanud teda hoiduma uuesti väärtegusid toime panemast. Kohus asub seisukohale, et seetõttu ei ole enam otstarbekas menetlusalust isikut karistada rahatrahviga vaid tema suhtes tuleb karistusena kohaldada raskemaliigilist karistust ja see on arest ning seda eelkõige seetõttu, et kohus on jõudnud järeldusele, et M.O ei ole siiski piisavalt aru saanud oma rikkumise raskusest. Kohus hindab seda, et menetlusalune isik kahetseb 4 oma tegu, kuid selgitust, et tema pidi kiirustama, et töötajate ja üürileandjaga kokku saada – peab kohus ennast õigustavaks. Kohus on seisukohal, et M.O-le karistuseks lühiajalise aresti määramine on mõistlik karistus. Arvestades, et isik ei ole varem aresti kandnud, samuti arvestades tema perekondlikku ja tööalast situatsiooni, seda, et isik on andnud nõusoleku tehe üldkasulikku tööd, peab kohus võimalikuks asendada reaalse aresti üldkasuliku töö tundidega. Käesoleva väärteoasja kohtuliku menetluse käigus kohtuväline menetleja taotles M.O suhtes ka lisakaristuse – mootorsõiduki juhtimise õiguse ära võtmist ja seda 6 kuuks. LS § 227 lg 5 p 3 kohaselt kohus või kohtuväline menetleja võib kohaldada lisakaristusega sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kuuest kuust kuni 12 kuuni. Kohtu hinnangul on M.O suhtes lisakaristuse kohaldamine sanktsiooni alamääras põhjendatud. Lisakaristuse mõistmisel kohus arvestab M.O süü suurust, tema isikut iseloomustavaid asjaolusid. Kohtu hinnangul ei ole käesoleval hetkel vähetähtsaks teadmine, et M.O pani temale inkrimineeritud väärteo toime kella 10:19 ajal hommikul, Tallinnas Järvevana teel, kus hommikuse tipptunni lõpus on keskmisest suurem liiklustihedus. Kohus on seisukohal, et M.O ületades eelpool märgitud kellajal oma mootorsõidukit juhtides sellises ulatuses nagu seda on märgitud väärteoprotokollis lubatud sõidukiirust näitas oma ükskõikset suhtumist õiguskorda sh seades ohtu nii enda kui ka teiste kaasliiklejate elud. Kohus on seisukohal, et karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades on õigustatud

§ 227lg 5 p 3 kohaldamine.

Kohus ei ole tuvastanud käesolevas väärteoasjas selliseid erandlikke asjaolusid, millised annaksid võimaluse lisakaristuse kohaldamata jätmiseks. Kohtuistungil menetlusalune isik küll avaldas, et juhtimisõigust on vaja tal selleks kuna tal on väiksed lapsed ja vajab sõidukit tööl, kuid kohtu hinnangul olid märgitud asjaolud menetlusalusele isikule teada ka enne väärteo toimepanemist ning märgitud asjaolud ei olnud sellised, millised oleksid hoidnud viimast õigusrikkumise toimepanemisest. M.O on küll oma rikkumist tunnistanud ja kahetsenud, kuid ka ainuüksi sellele asjaolule toetudes ei ole lisakaristuse mittekohaldamine põhjendatud. Kohus on seisukohal, et M.O teades märgitud asjaolusid ka enne väärteotoimepanemist, oleks pidanud järgima oma liiklusalast käitumist ning seda ka juba seetõttu, et teda – M.O on varasemalt liiklusalaste väärteo toimepanemise eest karistatud. Kohus on seisukohal, et õigusrikkumise jätkuva toimepanemise tõttu sh isiku süü suuruse ja karistuse üld – ja eripreventiivsete eesmärkide saavutamiseks on põhjendatud M.O karistamine lisakaristusega s.t kohus peab vajalikuks eemaldada M.O mõneks ajaks juhina liiklusest s.t võtta temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Kohus juhindub

§ 48

; § 56 lg 1; § 57 lg 1 lg 1 p 3; 69 LS § 227 lg 5 p 3; V™S § 83 p 2, § 107-111, § 113 Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/ 5