← Eesti

4-17-1736/9

Obsah (5)§ 118§ 115§ 114§ 73§ 38

4-17-1736 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-1736 Kohtunik Urmas Reinola Va

§-st 198 lõplik ja seda ei saa edasi kaevata. MENETLUSE SENINE KÄIK

  1. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.02.
  2. a otsusega väärteoasjas nr 2302,16,017676 määrati F.S-ile liiklusseaduse § 201 lg 2 ja NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, s.o 1000 eurot.
  3. 21.03.
  4. a saatis F.S Harju Maakohtule e-kirja, milles teatas soovist viidatud otsust vaidlustada. 29.03.
  5. a esitas F.S kaebuse, milles vaidlustas nimetatud otsuse.
  6. Harju Maakohtu 11.04.
  7. a määrusega jättis kohus

§ 118

lg 2 p 1 alusel F.S-i kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 20.02.

  1. a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,017676 läbi vaatamata ning tagastas kaebuse esitajale, kuivõrd kaebus oli esitatud pärast kaebetähtaega. F.S esitas kaebuse raames ka kaebetähtaja ennistamise taotluse, kuid põhjendas kaebetähtaja ennistamise taotlust üksnes selgitustega 21.03.
  2. a saadetud e-kirja lakoonilisuse (

§ 115nõuetele mittevastavuse) kohta.

Ent ka kõnealune e-kiri oli saadetud pärast kohtuvälise menetleja otsuse jõustumist.

  1. F.S esitas 26.04.
  2. a riigi õigusabi taotluse, milles taotleb riigi õigusabi Harju Maakohtu 11.04.
  3. a määrusele määruskaebuse esitamiseks. Maakohtu määrus 1

(4)
  1. Harju Maakohus jättis 08.05.
  2. a määrusega F.S-i taotluse riigi õigusabi saamiseks Harju Maakohtu 11.04.
  3. a määrusele määruskaebuse esitamiseks rahuldamata. Maakohus märkis, et RÕS § 15 lg 1 kohaselt kohtumenetluse käigus esitatud taotluse riigi õigusabi saamiseks lahendab asja menetlev kohus määrusega kohtumenetluse seaduses ettenähtud korras. RÕS § 13 lg 1 kohaselt riigi õigusabi saamise taotlusele lisab füüsilisest isikust taotleja enda allkirjastatud nõuetekohase teatise oma majandusliku seisundi kohta ning võimaluse korral ka muud tõendid, mis seda seisundit iseloomustavad. Teatist oma majandusliku seisundi kohta ei pea lisama kriminaalmenetluses kahtlustatav, kes taotleb endale kaitsja määramist, ega lapse elatise asjas õigusabi taotlev laps. Käesoleval juhul isiku majanduslikku seisundit iseloomustavaid tõendeid taotlusele lisatud ei ole. Kuigi F.S ei esitanud põhistatud andmeid oma isikliku ja majandusliku seisundi kohta, ei asu kohus antud juhul hindama taotleja majanduslikku seisundit. Kohus märkis, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Esiteks leidis kohus, et antud juhul ei ole tegemist keeruka väärteoasjaga ning kaebuse esitamisega saab hakkama ka õigusteadmisi mitteomav isik. Kohtu hinnangul on F.S võimeline ise kaitsma oma õigusi ja suuteline esitama määruskaebuse. Teiseks kohus leidis, et F.S-i määruskaebust Harju Maakohtu 11.04.
  4. a määrusele ei saada edu alljärgnevatel põhjendustel.

§ 114

lg 1 p 2 kohaselt on menetlusosalisel õigus esitada maakohtule kaebus kohtuvälise menetleja poolt

§ 73

lg 1 kohaselt tehtud otsuse peale.

§ 114

lg 4 kohaselt esitatakse kaebus kohtuvälise menetleja poolt üldmenetluses tehtud otsuse peale maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuvälise menetleja otsus on menetlusosalisele kohtuvälise menetleja juures kättesaadav.

§ 38

lg 1 kohaselt kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. KrMS § 171 lg 3 kohaselt päevades arvutamise korral lõpeb tähtaeg viimasel tööpäeval kell kakskümmend neli. Kui päevades arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. KrMS § 171 lg 5 kohaselt kui kuudes arvutatava tähtaja lõpp langeb puhkepäevale, on tähtaja viimane päev sellele järgnev esimene tööpäev. KrMS § 172 lg 2 kohaselt kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused on äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Riigi õigusabi taotluses esitatud probleemi kirjelduses, mille lahendamiseks riigi õigusabi taotletakse, märkis F.S , et esitas kaebuse kohtuvälise menetleja otsuse peale hilinenult selles esinenud kahe kuupäeva tõttu. F.S-i sõnul sai ta aru, et jõustumise kuupäev 21.03. on ühtlasi ka kaebuse esitamise tähtaeg. Esitatud põhjenduste kohaselt on ilmne, et tähtaja ennistamiseks puudub KrMS § 172 tulenev alus. Väärteoprotokollist nähtub, et otsus oli menetleja juures kättesaadav alates 03.03.2017. a. Seega

§ 114lg 4, Kr

MS § 171 lg 5 kohane tähtaeg saabus 20.03.

  1. a. F.S kinnitas oma allkirjaga väärteoprotokolli koopia kättesaamist oma allkirjaga. Kohtuvälise menetleja otsusest nähtuvalt oli otsuses märgitud kaebuse esitamise tähtajaks 20.03.
  2. a. Otsuses on samuti märgitud, et Otsus jõustub (kui kaebust ei esitata) 21.03.
  3. a. Tulenevalt väärteoprotokollist ja otsusest pidi isikule olema arusaadav edasikaebetähtaeg, s.o 20.03.
  4. a. Kohtu hinnangul on protokollis märgitud otsuse kättesaadavuse tähtaeg ja otsuses märgitud edasikaebe viimane tähtaeg ning edasikaebamata otsuse jõustumise tähtaeg üheselt mõistetav. Eeltoodust johtuvalt kohus jättis F.S-i taotluse riigi õigusabi saamiseks rahuldamata. Määruskaebus 2

(4)
  1. Maakohtu määrusele esitatud määruskaebuses märgib F.S , et ta tõesti ei oska täpsemalt põhjendada ega esitada selgitusi selle kohta, miks ta esitas kaebuse kohtule alles
  2. märtsil. Ta ei saa üldse mitte midagi aru enda õigustest ega kohustustest siin asjas. Sellepärast palub endale siiski riigi õigusabi korras kaitsjat, et saaks vaidlustada politsei otsust. Ta ei ole selleks piisavalt tark, millest annab tunnistust ka see, et ta eksis algse kaebuse esitamisel. Sooviks esitada tähtaja ennistamise taotlust, kuid ta ei oska seda asjakohaselt ja õigesti sõnastada. Tal endal advokaadi palkamiseks rahalised võimalused puuduvad. Ringkonnakohtu seisukoht
  3. Esmalt peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et tulenevalt RÕS § 15 lg-st 1 on kohtumenetluse käigus esitatud taotlust riigi õigusabi saamiseks pädev lahendama asja menetlev kohus, siis kuivõrd määruskaebuse lahendamine kuulub ringkonnakohtu pädevusse (sõltumata asjaolust, et kaebus esitatakse maakohtu kaudu), oleks ringkonnakohus pidanud ise riigi õigusabi taotluse ka lahendama. Kuivõrd aga maakohus vastava taotluse lahendas ja ringkonnakohus maakohtu põhjendustega taotluse lahendamisel ka nõustub, leides, et riigi õigusabi andmiseks käesoleval juhul alus puudub ning F.S-ile oli viidatud maakohtu määruse vaidlustamiseks tagatud ka kaebeõigus, ei pea ringkonnakohus mõistlikuks ega põhjendatuks tühistada maakohtu määrust selleks, et asuda ise uut määrust sama menetlusotsustuse ja sarnaste põhjendustega tegema. Ringkonnakohus leiab seega kokkuvõtvalt, et olukorras, kus maakohus riigi õigusabi taotluse lahendas, jättes põhjendatult riigi õigusabi taotluse rahuldamata, ei ole alust maakohtu määruse tühistamiseks, kuivõrd ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et puudub alus F.S-ile riigi õigusabi määramiseks Harju Maakohtu 11.04.
  4. a määrusele määruskaebuse esitamiseks. Ringkonnakohtu seisukoht selles on alljärgnev. F.S on esitanud koos riigi õigusabi taotlusega ka majandusliku seisundi teatise. Maakohus on sellest lähtuvalt põhjendatult märkinud, et kuigi riigi õigusabi andmise esmaseks eelduseks on taotleja maksejõuetus, ei ole see ainsaks aluseks, mille tuvastamisel isikule tingimusteta riigi õigusabi antakse. Nimelt, RÕS § 7 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt riigi õigusabi ei anta, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi ning kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Ringkonnakohus märgib sarnaselt maakohtuga, et antud juhul ei ole tegemist sedavõrd keeruka väärteoasjaga, mille puhul ülikooliharidust omandav isik ei suudaks kaebuse esitamisega ise hakkama saada ja vältimatult vajalik oleks kaasata õigusalaseid eriteadmisi omav isik. Seda enam, et kohtuvälise menetleja otsusele kaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaeg pidi F.S-ile olema üheselt arusaadav, sest lisaks asjaolule, et see tuleneb

§ 114lg-st 4, nähtus see otseselt ja sõnaselgelt ka kohtuvälise menetleja otsusest.

Samuti ei vaja isik õigusalaseid eriteadmisi tähtaja ennistamise taotluse esitamiseks, kuivõrd selle esitamine sõltub vaid sellest, kas isikul esinesid mõjuvad põhjused kaebetähtaja möödalaskmiseks, mis on kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kui aga isik oma ebapiisavate teadmiste tõttu esitab kaebuse või taotluse, mis ei vasta seaduses sätestatud nõuetele, siis on kohtul alati võimalik jätta kaebus või taotlus käiguta ja anda tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks, mistõttu puudused kaebuse vormi või ka sisu osas ei ole aluseks kaebuse läbi vaatamata jätmiseks ja seega ka aluseks isikule õigusabi andmiseks nõuetekohase kaebuse esitamiseks. Küll aga peab järgima kaebetähtaegu lahendite vaidlustamisel ja kaebetähtaja möödalaskmist ei saa põhjendada pelgalt õigusalaste eriteadmiste puudumisega, sest tähtajad mingite toimingute tegemiseks on kõikidele üheselt arusaadavad ning tulevad ette ja rakenduvad ka igapäevaelu kõikides valdkondades. Sisuliselt möönab ka F.S ise, et ta ei oska selgitada, miks ta ei esitanud kaebust kohtuvälise menetleja otsusele tähtaegselt. Seega ei saa F.S olla mingeid mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks ja olukorras, kus kaebetähtaega on möödalastud ja kaebus pole esitatud tähtaegselt, tuli maakohtul jätta selline kaebus läbi vaatamata. Antud juhul ei saaks olukorda kuidagi muuta ka kaitsja kaasamine menetlusse, mistõttu taotlejal ei saa antud juhul olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb, sest riigi õigusabi võimaldamisel vaidlustamaks maakohtu 11.04.2017. a lahendit kaitsja poolt, ei 3

(4)saaks kõrgemalseisev kohus jõuda maakohtust erinevale seisukohale kaebetähtaja möödalaskmise ja seega ka kaebuse läbi vaatamata jätmise põhjendatuse osas. Seega tuleb kokkuvõtvalt asuda seisukohale, et maakohus jättis F.S-i taotluse riigi õigusabi saamise kohta põhjendatult rahuldamata, kuivõrd F.S ei saa antud juhul olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. Kuivõrd maakohtu määrus on põhjendatud, puudub ringkonnakohtul alus selle tühistamiseks. 8. Eeltoodu alusel ning juhindudes RÕS § 7 lg 1 p-dest 1 ja 2, jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 8. mai 2017. a määruse muutmata ja F.S-i esitatud määruskaebuse rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Urmas Reinola 4
(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.