S § 63 lg 1 alusel mõistetud põhikaristuse ja
1 [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] 4. Karistada Z.P
a määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid ning pani toime
Lõuna prefektuur karistas Z.P 14.12.2016. a otsusega
S § 63 lg 1 alusel rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot ja
Samuti kohustati Z.P tasuma menetluskuludena ekspertiisitasu 61 eurot. 2 [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] Z.P kaitsja vandeadvokaat Rene Varul esitas 02.01.2017 kohtule kaebuse, milles palub Lõuna prefektuuri 14.12.2016. a otsuse väärteoasjas nr 2780,16,009476 tühistada ja lõpetada väärteomenetluse, kuivõrd Z.P teos puuduvad väärteotunnused. Kaebuse esitaja on seisukohal, et Toyota juht ei olnud sooritamas vasakpööret, vaid soovis sõita ristmikult otse üle piki Narva maanteed suunaga Jõhvi poole. Seda kinnitab asjaolu, et Toyota juht ei näidanud vasaksuunatuld, samuti ei põlenud sõidukil esituled. Toyota vigastused ei kinnita, et sõiduk oleks olnud sooritamas vasakpööret. Sõidukite vigastused viitavad sellele, et sõidukid on põrganud kokku üpris otsesuunaliselt. Samuti on kaebuse esitaja arvamusel, et kui Toyota juht oli sooritamas vasakpööret, siis pidi ta liiklusõnnetuse skeemi kohaselt olema kaldunud tuntavalt vastassuunavööndisse, s.t lõikama tugevalt vasakkurvi, ja selliselt ise rikkuma liiklusnõudeid. Liiklusõnnetuse skeemil tähistatud kokkupõrkekoht kinnitab seda, et kaebuse esitaja oli juba jõudnud peateele ja ristmikku ületades parempoolsesse sõiduvööndisse (viide
Sellises olukorras tuleb järeldada, et Toyota juht ei oleks tohtinud oma sõidusuunast välja vajuda ja lõigata vastassuunavööndisse, kuhu oli jõudnud liigelda kaebuse esitaja Volvo. Kohtuistungil jäid menetlusalune isik ja tema kaitsja esitatud kaebuse juurde ja taotlesid väärteomenetluse lõpetamist. Kaitsja leidis, et tuvastatud on Toyota juhi E.M.poolt
Selleks, et autod oleksid saanud kokku põrgata liiklusõnnetuse skeemil toodud punktis 3, pidi Toyota juht ristmikku lõikama üle kahe pideva joone. Volvo juht ei saanud eeldada, et Toyota juht diagonaalis üle ristmiku sõidab. Auto ümberregistreerimata jätmise näol ei ole tegemist sellise rikkumisega, millele peaks reageerima väärteokorras karistusega. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ja otsus muutmata. Ristmikul tuli liigelda liiklusmärgi nõuete järgi. Z.P ütluste kohaselt nägi ta kahte autot mäest üles sõitmas, ühel tuled põlesid, teisel mitte. Seega ta nägi, et mööda peateed liigub auto. Tunnistaja kinnitas, et Toyota tuled põlesid. Vigastuste järgi on näha, et autod põrkasid kokku esiotstega, seega ei olnud Z.P ristmikku ületanud. Kokkupõrke koha järgi on näha, et E.M.alustas pööret, ning ei ole tõenäoline, et ta ületas pidevat joont, kuna see lõppeb foori juures ära, mistõttu ei saanud ta sõita vastassuunavööndisse. Sõidukiga, mis ei ole registreeritud 5 päeva jooksul, ei tohiks liigelda ning selleks on muud võimalused, et seda registreerida. II. Kohtuotsuse põhjendused V™S § 123 lg 2 sätestab, et maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Väärteoasjas ei ole vaidlust selles, et 21.10.2016 kella 05.52 ajal toimus Tartu linnas Puiestee ja Narva maantee tänavate ristmikul liiklusõnnetus, kui kokku põrkasid sõiduauto Volvo V70 reg märgiga XXX, mida juhtis Z.P, ning sõiduauto Toyota Yaris reg märgiga XXX, mida juhtis E.M. Volvo V70 liikus Narva maanteed pidi Tartu kesklinna poole ning sõiduauto Toyota Yaris sõitis kesklinnast mööda Narva maanteed Puiestee ristmiku poole. Tunnistaja E.M.ütlused tõendavad, et ta sõitis ta
21.10.2016 ajavahemikul 06.15 – 07.10 koostas Lõuna prefektuur sündmuskoha vaatlusprotokolli koos liiklusõnnetuse skeemiga (tl 21-22) selle kohta, et Tartu linnas Narva maantee – Puiestee tänava ristmikul toimus kell 05.52 liiklusõnnetus, milles osalesid Z.P juhitud sõiduk Volvo 4 [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] V70 reg märgiga XXX ja E.M.juhitud sõiduk Toyota Yaris reg märgiga XXX. Volvol oli tugevalt muljutud vasakpoolne esinurk, esiratas koos püstakuga purunenud ning turvapadjad lahti. Toyotal oli esiosa muljutud, vasakpoolne nurk tugevalt deformeerunud ja turvapadjad lahti. Liiklusõnnetuse skeemile on lisatud fototabel (tl 23-27), millelt on näha Volvo vigastused ja asukoht pärast liiklusõnnetust (fotod nr 1, 2, 5, 6, 8, 10), Toyota vigastused ja asukoht pärast liiklusõnnetust (fotod nr 1, 3, 4, 5, 6, 8, 9) ning autode kokkupõrkekoht (fotod nr 6-8). Sündmuskoha vaatlusprotokoll (tl 28-30) tõendab, et sündmuskohal on liiklus reguleeritud valgusfooriga, mis liiklusõnnetuse hetkel töötas kollasel vilkuval režiimil. Liiklus on reguleeritud liiklusmärkidega 221, 211 ja
lg 2 kohaselt peab juht pöördel sõitma ristmikul nii, et sõiduteede lõikumisalalt välja 5 [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] sõites ei satuks ta vastassuunavööndisse. Kohus leiab, et ainuüksi kokkupõrkekoha asukohast tulenevalt ei saa järeldada, et E.M.oleks nimetatud nõuet rikkunud. Ta oli vasakpööret alles alustamas, mida kinnitavad tema enda ütlused, tunnistaja T. ütlused, samuti Toyota Yarise vigastused. E.M. oli nõuetekohase pöörde sooritamiseks ristmikul piisavalt ruumi ilma, et ta oleks sattunud ristmikult välja sõites vastassuunavööndisse. Seda kinnitavad ka tunnistaja G.T. ütlused, kes on sõiduõpetaja ja eelduslikult oma ametist tulenevalt liikluses tähelepanelik. Tema ütlused tõendavad, et ta sõidab seda teed tihti. Puiestee tänavale vasakpöörde sooritamiseks on seal ruumi piisavalt, ei ole kuskilt vaja lõigata. Eessõitva Toyota puhul ei jäänud talle silma, et juht oleks liiklusnõudeid rikkunud. Ta sõitis täpselt ilusti nende ees. G.T. oli liikumas samas suunas kui eessõitev E.M., soovides samuti pöörata vasakule Puiestee tänavale. Kohus on seisukohal, et E.M.ei oleks sellise kaarega sõites sattunud vastassuunavööndisse Puiestee tänaval. Puiestee tänaval Jõgeva poolt tulles on kaks pärisuuna sõidurada, millest üks keerab ära Narva maanteed pidi kesklinna poole ning teine (s.o vasakpoolne pärisuunarida) suundub otse üle ristmiku. Vasakpoolsel rajal on stoppjoon kaugemal kui rajal, mis keerab vasakule Narva maanteele. Seega on liikluskorralduslikult arvestatud, et tehes Narva maanteed pidi vasakpööret Puiestee tänavale (s.o Tartu kesklinnast Jõgeva poole), on sõidukitel keeramiseks vaja pikemat maad. Arvestades kokkupõrke kohta, oli sõiduki Toyota Yaris liikumistrajektoor selline, et ta ei oleks sõitnud vastassuunavööndisse. Ristmikul ei ole märgitud, millise kaarega tuleb pööre teostada. Seega puudub kohtu hinnangul alus ette heita Eedi M.
lg 2 nõude rikkumist.
p 1 kohaselt tähendab tee andmise nõue seda, et liikleja ei tohi jätkata ega alustada liikumist ega teha manöövreid, mis võiksid sundida teist liiklejat järsult muutma liikumissuunda või -kiirust.
lg 1 järgi peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest ja reguleerija märguannetest. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011. a määruse "Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele" § 7 p 3 kohaselt märk 221 „Anna teed” kohustab juhti andma teed lõikuval teel, tahvli 834 „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund” olemasolul aga peateel või sõidueesõigusega teel sõitvale juhile. Liiklusõnnetuse ajal põles fooris vilkuv kollane tuli, mis
lg 4 kohaselt tähendab seda, et tegemist on reguleerimata ristmikuga ja liiklejatel on kohustus juhinduda muudest liikluskorraldusvahenditest. Narva maanteed pidi Puiestee tänava poole (kesklinna poole) liikudes on Puiestee tänava ja Narva maantee ristmikul liiklusmärk „Anna teed“. Narva maanteed pidi Puiestee tänava poole (kesklinnast linnaserva poole) liikudes on ristmikul liiklusmärk „Sõidueesõigusega liiklemise või peatee suund“, millelt on näha, et peatee kulgeb Narva maanteelt keerates vasakule Puiestee tänavale. Z.P ei andnud teed E. M., kuigi ta oli teadlik, et tal on tee andmise kohustus, kuna E.M.liikus tema suhtes peateel. Seega rikkus Z.P
a määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid. Z.P leidis, et teine juht oleks pidanud pöörde vasakule tegema suurema kaarega. Kohus rõhutab siinkohal, et olenemata sellest, millise raadiusega oleks vastutuleva sõiduki juht vasakpööret sooritanud, ei võta see ära kohustust anda teed peateel liikujale. Õigustatud ei ole riskida võimalusega, et peateel liikuv sõiduk teostab pöörde tema tagant. Kui Z.P ei oleks liiklussituatsiooni valesti hinnanud ja oleks andnud teed vasakpööret 6 [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] sooritavale sõidukile, ei oleks liiklusõnnetust toimunud.
lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. E.M.sõnul läks tema auto mahakandmisele. Nii liiklusõnnetuse aktist, fotodelt kui ka sündmuskoha vaatlusprotokollist on näha, et sõiduautol Toyota Yaris reg märgiga XXX on kokkupõrke tagajärjel vigastused auto esiosas. Oluliselt on deformeerunud sõiduki vasakpoolne esinurk. Kohtule ei ole esitatud andmeid selle kohta, kui suur on tekitatud varaline kahju. Arvestades asjaolu, et sõidukorras sõiduauto läks liiklusõnnetuse tõttu mahakandmisele, on E.M. ilmselgelt tekitatud varalist kahju. Väärteoasja materjalidega tõendatud, ettevaatamatusest tervisekahjustuse. et Z.P tekitas liiklusõnnetusega E.M. E.M.ütlustega on tõendatud, et ta kaotas kokkupõrke tagajärjel mõneks ajaks teadvuse. Kiirabi viis ta ära, tal oli rinnaluu puru. Samal päeval lubati ta kodusele ravile, ravi kestis kuu aega. E.M.vigastusi kinnitavad haigusjuht nr 20161021-399538/01-40-39603 (tl 31, 39), mille andmetel tuvastas SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakond E.M. 21.10.2016 rinnakumurru, ning patsiendi traumakaart (tl 37), mille andmetel saabus E.M.21.10.2016 kell 06.58 SA Tartu Ülikooli Kliinikumi erakorralise meditsiini osakonda, kus tal tuvastati rinnakumurd. E.M.suhtes on läbi viidud isiku kohtuarstlik ekspertiis (tl 35-36, ekspertiisiakt nr 16E-LÕI0122). Eksperdi arvamus tõendab, et E.M. esinev rinnakumurd võis tekkinud liiklusõnnetuse käigus (vigastus on saadud tömbi vägivalla toimel, võib olla löögist vastu kõva tömpi pinda, nt vastu rooli) ning tavalise kulu korral on tegemist pikaajalise tervisekahjustusega enam kui neli nädalat, kuid vähem kui neli kuud. Z.P on teo toime pannud ettevaatamatusest hooletuse vormis KarS § 18 lg 3 mõttes. Z.P oli kohustatud peateel liiklejale, s.o E.M. teed andma, kuid ta ei teinud seda. Z.P sõnul ta oli teadlik sellest kohustusest, kuid lootis, et ta jõuab enne Toyota vasakpööret ristmiku ületada. Sealjuures ta nägi autot tulemas ning arvestas sellega, et Toyota juht soovib teha vasakpööret. Kui Z.P oleks käitunud tähelepanelikumalt ja kohusetundlikumalt, oleks ta ristmikule sõites peatunud ja lasknud Toyota juhil vasakpöörde ära teha enne, kui ise ristmiku ületab. Seega oleks ta pidanud ette nägema, et teed mitte andes, võib toimuda sõidukite vahel kokkupõrge ning selle tagajärjel saab kahjustada teise isiku auto ning isik võib saada tervisekahjustusi. Eeltoodu alusel on kohus seisukoha, et Z.P pani 21.10.2016 toime
Ta rikkus
a määruse nr 12 § 7 p 3 nõudeid, kuna ei andnud teed peateel liikunud ja vasakpööret sooritavale mootorsõiduki Toyota reg märgiga XXX juhile. Sellise liiklusnõuete rikkumisega põhjustas ta ettevaatmatusest tervisekahjustuse E. M. samuti varalise kahju. Z.P-le on süüks arvatud veel sõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX juhtimine olukorras, kus sõiduk oli nõuetekohaselt ümber registreerimata. Seda, et Volvo V70 reg märgiga XXX oli Eesti Vabariigis registreerimata, kinnitavad Z.P enda ütlused selle kohta, et 21.10.2016 varahommikul sõitis ta ARK-i autot registreerima. Auto ostis ta Rootsist, autol olid dokumendid kadunud, laevapiletid olid broneeritud. Ta tõi auto Eestisse, selle dokumendid saadeti poolteist nädalat hiljem järgi. Alguses oli auto Tartus parklas, kuid siis 7 [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] viis selle sõbra juurde. Auto oli registreerimata üle nädala. Auto registreerimise kohustusest oli ta teadlik, aga dokumentide puudumine takistas seda tegemast. Nii sündmuskoha vaatlusprotokolli fotodelt kui ka liiklusõnnetuse skeemi lisaks olevatelt fotodelt on näha, et sõiduauto Volvo V70 registreerimisnumber on „XXX“, mis ei ole Eesti Vabariigi sõiduki registreerimisnumber. Kohus on seisukohal, et kuigi Z.P juhtis 21.10.2016 Tartu linnas, Narva maantee ja Puiestee tänavate ristmikul sõidukit Volvo V70 reg märgiga XXX, mis oli Eestis ümberregistreerimata, ei täida selline tegu
objektiivset koosseisu.
näeb mh ette vastutuse kehtestatud korras ümberregistreerimata mootorsõiduki juhtimise eest. Väärteoprotokolli kohaselt heidetakse Z.P-le ette
lg 1 nõude rikkumist, mille esimese lause järgi peavad mootorsõiduk ja selle haagis olema kehtestatud korras registreeritud ning neil peavad olema riiklikud registreerimismärgid. Sama lõike kolmanda lause järgi tuleb liikluses kasutatav mootorsõiduk või selle haagis registreerida viie tööpäeva jooksul pärast sõiduki Eestis kasutusele võtmist. Z.P ütlustega on tõendatud, et tal ei olnud võimalik sõidukit ümberregistreerida, kuna ta ootas poolteist nädalat auto dokumentide saabumist Rootsist. Algul seisis auto parklas, kuid kuna dokumentide saabumine võttis aega, viis ta auto sõbra juurde. 21.10.2016. a hommikul sõitis ta sõbra juurest teenindusbüroosse sõidukit ümberregistreerima. Seega puuduvad tõendid selle kohta, et Z.P oleks mootorsõiduki Volvo V70 reg märgiga XXX võtnud Eestis kasutusele enne seda kui ta läks 21.10.2016 oma sõidukit Maanteeameti vastavasse teenindusbüroosse registreerima.
lg 1 kolmanda lause kohaselt ei ole võimalik viiepäevast registreerimiseks kehtestatud tähtaega hakata arvestama alates sõiduki Eestisse toomisest, vaid vajalik on tõendada, et ümberregistreerimist vajav sõiduk on kasutusele võetud. Z.P ei olnud võimalik ostetud sõidukit kasutusele võtta, ehk hakata seda sihtotstarbeliselt kasutama, kuna sõidukil puudusid dokumendid. Eeltoodu alusel tuleb väärteomenetlus Z.P-le
järgi süüks arvatud teos lõpetada V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, s.o teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. III. Kohtu seisukoht karistuse osas
lg 1 järgi on võimalik karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohtuväline menetleja on karistanud Z.P
S § 63 lõiget 1, rahatrahviga 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Lisaks põhikaristusele kohaldas kohtuväline menetleja Z.P-le ka V™S § 223 lg 2 alusel lisakaristust ja võttis temalt ära juhtimisõiguse üheks kuuks. KarS § 56 lg 1 järgi on karistamise aluseks isiku süü ning karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et kuna Z.P süü on väiksem, ta ei ole toime pannud
§-s 203 ettenähtud väärtegu, mille eest kohtuväline menetleja teda samuti karistas, mõistes karistuse KarS § 63 lg1 sätteid kohaldades, tuleb talle mõistetud karistust, mis koosneb põhi-ja lisakaristusest, kergendada. 8 [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] Karistusregistri väljavõtte (tl 50) andmetel on Z.P üks kehtiv väärteokaristus 25.06.2016
Rahatrahv 320 eurot on tasutud. Z.P karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei ole. Kohtuväline menetleja on mõistnud Z.P-le karistuse
Kohus leiab, et Z.P-le mõistetud põhikaristuse muutmiseks ei ole alust. Ka ilma
§-s 203 ettenähtud rikkumiseta vastab selline karistus Z.P süü suurusele. Tema süü on väiksem, kuna tegemist oli ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumisega. Samas olid tagajärjed rasked, kuna liiklusõnnetus põhjustas teisele osapoolele, E. M. tervisekahjustuse ning ta kandis ka varalist kahju. Lisaks põhikaristusele kohaldas kohtuväline menetleja Z.P-le lisakaristust ja võttis temalt ära juhtimisõiguse üheks kuuks. Kohus leiab, et selles osas tuleb väärteootsus tühistada, kuna lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud. Z.P on varasemalt karistatud liiklusalase süüteo eest ühe korra. Tegemist oli kiiruse ületamisega 30.04.2016, mis on oma olemuselt teistsugune tegu. See karistus on kantud. Määratud põhikaristus on piisavalt suur, et karistuse mõistmise eesmärke täita ja mõjutada Z.P hoiduma uute liiklusalaste süütegude toimepanemisest. IV. Menetluskulud Väärteoasjas on menetluskuludeks isiku kohtuarstliku ekspertiisi kulu (tl 38) 61 eurot, mis vastavalt Lõuna prefektuuri 14.12.2016. a otsusele tuleb Z.P hüvitada. V™S § 38 lg 1 kohaselt järgitakse kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Kohus leiab, et Lõuna prefektuuri 14.12.2016. a otsus Z.P-lt ekspertiisitasu väljamõistmises on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. Ekspertiisi määramine oli vajalik
Kohus luges Z.P süü
Kohtumenetluses lisandus menetluskuluna lepingulise kaitsja tasu 360 eurot. V™S § 23 näeb ette, et menetlusalusele isikule hüvitatakse tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigi või kohaliku eelarve vahenditest siis, kui väärteomenetlus lõpetatakse mh V™S § 29 lg 1 p 1 alusel. Kohtupraktika kohaselt jäävad süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-61-08, p 19.1 ja Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 5. oktoobri 2016. a otsus asjas nr 3-1-1-77-16, p 18.2). Kohtukulude nimekirjast nähtub, et tasu 360 eurot sisaldab väärteoasja materjalidega tutvumist ja kaebuse koostamist. Kohtule esitatud kaebus ei käsitle Z.P-le
Ka väärteoasja materjalide hulgas ei ole eraldi tõendeid nimetatud väärteo tõendamiseks. Seetõttu on kaitsja töömaht seoses
järgi kvalifitseeritud teoga olnud 9 [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] [TIPPIGE SIIA] praktiliselt olematu, kuna kaitsja on keskendunud vaid
Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et kuna
järgi kvalifitseeritud väärteoga ei ole menetlusalusel isikul tekkinud täiendavaid kulusid, puudub alus Z.P-le õigusabikulude osaliseks hüvitamiseks seoses menetluse lõpetamisega
MS § 180 lg 1 alusel täies ulatuses tema kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingeri Tamm kohtunik 10
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.