4-17-1316/16

(5)4-17-1316 Rahatrahv tasuda 30 kalendripäeva jooksul Rahandusministeeriumi arvele EE891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE403300333416110002 Danske pangas või arvele EE701700017001577198 Nordea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220175026132. Kui nõude tasub tein e isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 05.05.2017.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 05.05.2017.a. Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ning kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord VTMS § 156 lg 1 sätestab, et kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Pärnu Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Sama paragrahvi lõige 3 sätestab, et kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. VTMS § 155 lg-st 2 tulenevalt tuleb kaebajal kassatsiooni esitamiseks kasutada advokaadi abi. Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav alates 26.05.2017.a. Asjaolud 19.01.2017.a koostati väärteoprotokoll nr AB1418991 selle kohta, et kell 18.22 on Pärnus xxxxx teel 70 km/h alas mõõdetud xxxxxxxx reg. märgiga XXXXX, mida juhtis P.S, kiiruseks 99 +/-7/km/h. Sellega ületas P.S suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kase 16.02.2017.a otsusega väärteoasjas 2670,17,000289 määrati P.S-ile liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 rikkumise eest rahatrahv 75 trahviühikut, s.o 300 eurot. 03.03.2017.a esitas P.S eelmärgitud väärteootsusele kaebuse. Kaebuse esitaja leiab, et ta ei ole talle inkrimineeritud väärtegu toime pannud. 05.05.2017.a toimunud kohtuistungil jäi P.S esitatud kaebuse juurde, leides, et ta ei ole talle omistatavat väärtegu toime pannud. Kohtuväline menetleja leidis, et puuduvad alused 16.02.2017.a otsuse tühistamiseks, sest otsus on seaduslik ning toime pandud väärtegu on tõendatud. Maakohtu seisukoht VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära kohtumenetluse poolte seletused, asub seisukohale, et LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toimepanemine P.S-i poolt on leidnud tõendamist. Toimepandud väärtegu on tõendatud 19.01.2017.a väärteoprotokolli nr AB1418991, kiirusemõõturi kasutamise protokolli ning tunnistajate ütlustega. Väärteoprotokollist nr AB1418991 nähtub, et 19.01.2017.a kell 18.22 on Pärnus xxxxx teel 70 km/h alas mõõdetud xxxxxxxx reg. märgiga XXXXX, mida juhtis P.S, kiiruseks 99 +/7/km/h. Sellega P.S ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Kohus märgib, et väärteoprotokoll nr AB1418991 on koostatud õigesti. Menetlusalusele isikule 2

(5)4-17-1316 on tutvustatud tema õigusi ja kohustusi ning selle kohta on võetud allkiri. Samuti vastab väärteoprotokoll VTMS § 69 nõuetele. Samuti nähtub kiirusmõõturi kasutamise protokollist, et 19.01.2017.a kell 18.22 mõõdeti P.S-i juhitud sõiduki kiiruseks mitte vähem kui 92 km/h teelõigul, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. Kiirust mõõdeti kiirusmõõturiga Stalker DSR 2X nr DP009625, antennid KC 031311 ja KR009143. Kiirusmõõturit testiti sama päeva, s.o 19.01.2017.a, hommikul kell 7.58 ning kiirusmõõtur oli töökorras. Seega on kiiru s mõõdetud nõuetekohaselt, samuti on kiiruse mõõtmine protokollitud. Tunnistaja L. M. selgitas kohtus, et 19.01.2017.a peeti ta abikaasa kinni, kuna ta olevat kiirust ületanud. Samas ütles tunnistaja, et ta spidomeetrit ei jälginud. Kohus leiab, et tunnistaja ütlustest tuleneb, et kuna ta spidomeetrit ei jälginud, siis ei saa tunnistaja kinnitada ega ka ümber lükata kiiruse ületamist. Politseiametnikust tunnistaja Birgit Karu. selgitas kohtus, et 19.01.2017.a liikusid nad politseiautoga xxxxxx teelt suunaga xxxxxx teele ning kiirusemõõturi tabloo näitas läheneva auto kiiruseks 100 km/h ehk kolmekohalist numbrit. Kuna tunnistaja ise oli roolis, siis kiiruse fikseeris paariline. Kiiruseks fikseeriti 99 km/h. Tunnistaja selgitas, et kiirus pidevalt mõõtes muutub. Kiirust ületavat autot jälgiti silmadega. Pärast kiiruse fikseerimist tegi tunnistaja politseiautoga tagasipöörde ning sõideti kiiruseületajale järele. Tagasipöördeks kulus ka veidi aega, kuna oli vaja manööverdada. Kogu selle aja oli kiiruseületaja politseinike vaateväljas. Autole jõuti järele xxxx ja xxxxx mnt ristis. Tunnistaja möönis, et kiiruseületaja numbrimärki ta ei näinud, kuna ta tegeles siiski eelkõige auto juhtimisega. Samas oli paariline, s.o. teine politseiametnik, rohkem keskendunud kiiruseületaja auto jälgimisele ning ta ka juhendas tunnistajat, kuhu sõita. Tunnistaja sõnul olid kiirust ületanud sõidukil teistsugused tagatuled, kui tavalistel autodel. Selle auto tuled olid juba kaugelt näha. Selline tunnistaja väide läheb kokku ka kaebuse esitaja väitega, mille kohaselt on xxxxxxx erilised tagatuled. Politseiametnikust tunnistaja Mario Huik selgitas kohtus, et 19.01.2017.a oli xxxxx teel kiiruse ületamine. Rikkumine toimus veidi pärast tanklat (politsei liikus xxxxx teel xxxxx mnt-lt xxxxx tee poole) kui tabloole ilmus kiirus 100 km/h. Tunnistaja kinnitas, et nägi kiiruse fikseerimisel väga selgelt, millise auto kiirus n.-ö. lukustati. Tunnistaja nägi, et autol olid heledad tagatuled ning auto oli punast värvi. Kiirus fikseeriti ning politseiautoga tehti tagasipööre, milleks tunnistaja hinnangul kulus u 10 se kundit. Sõiduk saadi kätte xxxxxx mnt ristis. Tunnistaja möönis, et auto numbrimärki ta ei näinud, kuid fikseeris möödasõidul auto margi (kiiruseületaja liikus politsei autole vastu). Samas oli tunnistaja kindel, et peatati sama auto, mis ületas kiirust. Ka oli auto tunnistajale kogu aja visuaalselt nähtav. Tunnistaja selgituste kohaselt vaidlustas menetlusalune isik kiiruse ületamise koheselt ega nõustunud sellega. Tunnistaja möönis, et kiiruse ületamise videost ei pruugi rikkumine olla väga hästi nähtav, kuna kaamera näitab vaid otse ette. Mõlemad politseiametnikest tunnistajad kinnitasid kohtus, et kinni peeti sama auto, mille kiirus fikseeriti. Seega politseiametnikud kinnitasid kohtus väärteoprotokollis ja kiirusmõõturi kasutamise protokollis kajastatud teavet ja selle õigsust. Kuigi kaebuse esitaja väitis, et talle jõuti järele alles mitme kilomeetri pärast, siis ei ole see selline asjaolu, mistõttu tuleks asuda seisukohale, et kiiruse ületamist ei toimunud. Antud juhul pidi politseiauto tegema tagasipöörde, mis paratamatult võtab veidi aega, nt tuleb vaadata, et ei põhjustata liiklusohtlikku olukorda vms. Samuti sõitis kaebuse esitaja autoga, mis ei ole Eesti liikluses kõige tavapärasem vaid pigem haruldasem, millest tulenevalt äratas sõiduk tähelepanu ja jäi meelde. Ka haakub see politseinikest tunnistajate ütlustega selle kohta, et autol olid erilised tagatuled. Kui fikseeritakse haruldasema auto kiirus, siis on eksimisvõimalus vale auto kinnipidamiseks oluliselt väiksem, sest samal ajal ilmselt ei ole samas kohas mitut sellist autot. Kaebuse esitaja märkis kohtuistungil, et tunnistaja Birgit Karu ütles, et kiirust ületati xxxx mnt poolt. Tuleb möönda, et tunnistaja tõesti märkis kohtuistungil, et politseiauto liikus xxxxx teelt xx tee poole. Samas Mario Huik selgitas kohtus, et politsei liikus xxxxx teelt xxxxxx tee poole. 3

(5)4-17-1316 Mõlemad tunnistajad kinnitasid, et pärast tagasipööret peeti auto kinni xxxxxx mnt ristis. See aga tähendab, et politseiauto esialgne liikumine pidi olema xxxxx teelt xxxxxx teele ehk xxxxxx silla suunas. Nimetatut kinnitab ka väärteoprotokoll, mille kohaselt kiirust ületati xxxxx teel ning kiiruseületaja liikus xxxxx mnt poole. Samas leiab kohus, et tunnistaja selline ebatäpsus kohtuistungil ei tähenda, et tunnistaja ütlused tuleks tõendikogumist välja jätta. Ilmselt tunnistaja lihtsalt eksis tänavate nimedega. Ka selgitas tunnistaja kohtuistungil, et ta ei ole kohalik, mistõttu ta ei pruugi kõiki tänavaid teada. Eelnevast tulenevalt ei ole kohtul alust kahelda politseiametnike ütlustes, et kinni peeti auto, mis kiirust ületas. Politseinikel puudub igasugune põhjus ja motiiv anda nende jaoks võõra inimese kohta valeütlusi. Seda enam, et valeütlusi andes riskiks ametnikud ise kriminaalvastutusega KarS § 320 järgi. Samas menetlusalusel isikul on ilmselgelt motiiv ennast mitte süüstavate ütluste andmiseks, vabanemaks vastutusest ja rahatrahvist. Kaebuse esitaja märkis kohtuistungil, et tema nägi esimest korda politseid alles siis, kui ta kinni peeti. Kohtu hinnangul ei tähenda nimetatu, et kiiruse ületamist ei toimunud. Antud juhul on tuvastamist leidnud, et kiirust mõõdeti vastusõitvast politseiautost. Olukorras, kus juht on hõivatud auto juhtimisega ning eelkõige enda ees oleva tee jälgimisega, ei pruugi juht kõiki vastutulevaid autosid fikseerida, seda enam, et antud juhul sõitis kaebaja ka lubatust oluliselt kiiremini. Linnaliikluses ei pruugigi juht kõiki vastassuunas sõitvaid autosid märgata, kuna eelkõige on vajalik tähelepanu koondada enda sõidusuunas toimuvale. Kohtu hinnangul on käesoleval juhul leidnud vastuvaidlematut tõendamist, et 19.01.2017.a kell 18.22 ületas kaebuse esitaja Pärnus xxxx teel suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h. Eeltooduga on täidetud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo objektiivne koosseis. Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust teadlikult. Kaebuse esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamisega paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist P.S-i poolt LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärteo toime panemine. Kohus ei tuvastanud käesoleval juhul väärteomenetlusõiguse rikkumist, mis annaks aluse otsuse tühistamiseks. Karistusest Kaebuse esitajat karistati LS § 227 lg 2 järgi 300 -eurose trahviga. LS § 227 lg 2 näeb maksimaalse karistusena ette 100 trahviühikut ehk 400-eurose trahvi. Karistuse määras väärteo eest selleks pädev kohtuväline menetleja. Ka leiab kohus, et väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust ning ei esine menetlusnormi rikkumisi, mis oleksid otsuse tühistamise aluseks. Kohtuväline menetleja on LS § 227 lg 2 alusel määranud rahatrahvi 75 trahviühikut, s.o 300 eurot, milline karistus on üle sanktsiooni keskmise määra. Menetlusalune isik on karistuse määramisel arvestanud sellega, et isikul on üks kehtiv karistus samalaadse rikkumise eest. P.Son LS § 227 lg 2 järgi 09.09.2016.a otsusega määratud rahatrahv 74 trahviühikut, s.o 296 eurot. KarS 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga selles, et P.S-i puhul ei esine karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid. Kohus leiab, et P.S-i süüd tuleb pidada keskmisest siiski suuremaks, kuna tegemist on 4

(5)4-17-1316 korduva rikkujaga, kusjuures eelmisest rikkumisest on möödas vähem kui kuus kuud. Karistuse määramisel tuleb ilmselgelt arvestada ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtuda sellest, kuidas on võimalik P.S-i mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. P.S on samalaadse rikkumise eest varasemalt karistatud. Seega ei ole ilmselgelt varasem karistus isikut mõjutanud hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. Kohtupraktika kohaselt saab varasemaid karistatusi uue karistuse mõistmisel arvestada tingimusel, et need ei ole karistusregistrist kustutatud ja et need varasemad õigusrikkumised on seotud uue süüteoga (RKKKo 3-1-1-70-16, p 9). P.S-ile varasema rikkumise eest määratud karistus on kahtlemata seotud praeguse menetluse esemeks oleva süüteoga ja seda tuli teda iseloomustavana karistuse mõistmisel arvesse võtta. Nimelt on P.S-i karistatud PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna 09.09.2016.a otsusega LS § 227 lg 2 alusel väärteoasjas nr 2670,16,004547 rahatrahviga 74 trahviühikut, s.o 296 eurot. Nimetatud väärteokaristusest hoolimata ületas P.S taas 19.01.2017.a kiirust. Seega ei ole P.S eelmisest karistusest järeldusi teinud, mistõttu ei saa tema eripreventiivseks mõjutamiseks mõista talle käesoleval juhul uue samalaadse rikkumise eest väiksemat karistust kui viimasel korral. Seega leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt mõistetud 75 trahviühiku ehk 300 euro suurune rahatrahv on igati põhjendatud ning vastavuses isiku süü suuruse ning karistuse eripreventiivsete eesmärkidega. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest. Kiiruse ületamisega seatakse ohtu mitte ainult teiste isikute vara, vaid ka ümbritsevate inimeste elu ja tervis. Liikluses on suurima ohu allikaks teistele liiklejatele mootorsõiduki juhid, kes ei täida korrektselt liiklusnõudeid. Tegemist ei ole vähetähtsa väärteoga, mistõttu peab ka karistus vastama toimepandud teo raskusele ja mõjutama rikkujat edaspidi rikkumistest hoiduma. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt P.S-ile määratud karistus 75 trahviühiku ehk 300 eurot vastab P.S-i süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Seega puudub kohtu alus karistuse muutmiseks. Kuna kohtumenetluse pooled ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamiseks, siis tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda. Lähtudes eeltoodust, leiab kohus et P.S on toime pannud LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Määratud karistus vastab süü suurusele. Seega jätab kohus P.S-i kaebuse rahuldamata ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemväärteomenetleja Aime Kase 16.02.2017.a otsuse väärteoasjas nr 2670,17,000289 muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 5