Kohus nõustub kohtuvälise menetleja seisukohaga selles, et M.H pani talle etteheidetava teo toime vähemalt ettevaatamatusest kergemeelsuse vormis. Isikule oli teada püügile lubatavate nakkevõrkude kogupikkus, samuti asjaolu, et erinevate tootjate nakkevõrgud on faktiliselt erineva pikkusega. Arvestades, et lubatud nakkevõrkude pikkuse ületamise vältimiseks paneb ta oma sõnul püügile tavaliselt vähem võrke, pidas ta võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid kohusetundetuse tõttu lootis seda vältida. Teo õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Isik on süüvõimeline ning
3. jaos nimetatud süüd välistavad asjaolud puuduvad. 2.4 Karistus KPS § 75 lg 2 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut.
lg 1 kohaselt trahviühik on rahatrahvi baassumma, mille suurus on 4 eurot.
Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Riigikohus on 30.03.2016. a otsuses nr 3-1-1-27-16 p 12 selgitanud, et kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Kohtuvälise menetleja otsusega on M.H-le karistuseks määratud rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, so 200 eurot. Nimetatu on sanktsiooni alumisest neljandikust väiksem. 5 Otsuses sisalduvad põhistused sellises määras karistuse mõistmise kohta. Kohus nõustub karistusega leides, et see vastab süü suurusele ning selle puhul on arvestatud kõiki
Karistus on määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust. Väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlustel alusel puuduvad. 2.5 Menetluskulud Menetlusaluse isiku kaitsja esitas taotluse valitud kaitsjale makstud tasu summas 1650.00 eurot hüvitamiseks. V™S § 23 kohaselt väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Kuivõrd väärteomenetlus ei kuulu V™S § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel lõpetamisele, siis puudub alus kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks riigi poolt. (allkirjastatud digitaalselt) Ingrid Kullerkann kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.