← Eesti

4-16-4241/28

Väärteoasi nr 4-16-4241 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

  1. juuni 2017 Jõgeva kohtumaja Väärteoasja number 4-16-4241 Kohtunik Liivi Loide Kohtuistungi sekretär Viivi Kalme Taotluse esitaja Kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Mari-Liis Jänes Taotlus K.A-le väärteoasjas karistuseks mõistetud aresti täitmisele pööramiseks Süüdlane K.A isikukood: xxx, elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx RESOLUTSIOON KarS § 69 lg 6 alusel pöörata täitmisele K.A-le 27.02.
  2. a Tartu Maakohtu määrusega väärteoasjas nr 4-16-4241 mõistetud asenduskaristus, mis on 2 (kaks) päeva aresti. Arest jõustub selle kohta otsustuse tegemisest. Kohustada K.A ilmuma aresti kandmiseks Tartu arestimajja (Riia 179A) arvestusega, et karistus oleks kantud hiljemalt 31.07.
  3. Kui süüdlane ei kanna karistust ära kohtu määratud tähtajaks, on tulenevalt VTMS § 205 lg 4 õigus kohaldada tema suhtes sundtoomist. Määrus saata K.A-le, Lõuna Prefektuurile, Tartu arestimajale ning Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele saab 15 päeva jooksul esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu Tartu Ringkonnakohtule. 1

(3)TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK 02.11.2014 määras Lõuna prefektuur väärteoasjas nr 249014002109 K.A-le Liiklusseaduse § 259 lg 2 p 1 alusel rahatrahvi 20 trahviühikut, s.o 80 eurot. Rahatrahv määrati tasumisele ositi kahes võrdses osas, viimase osa maksmise kuupäev oli 15.01.
  1. Otsus jõustus 18.11.
  2. Kuna süüdlane ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, alustati 27.03.2015 tema suhtes täitemenetlus nr 047/2015/
  3. 02.05.2016 teavitas kohtutäitur Ivi Kalmet kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.
  4. 05.2016 esitas kohtuväline menetleja kohtule avalduse, milles palus juhindudes KarS § 72 ja TMS § 201 otsustada tasumata rahatrahvi asendamine arestiga. 27.02.2017 asendas kohus KarS § 72 lg 1, 2 ja § 69 lg 1 alusel K.A-le 02.11.2014 väärteoasjas nr 249014002109 määratud rahatrahv i summas 80 eurot, millele vastab 2 päeva aresti, 5 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 nädalat alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise aja ja koha kooskõlastamiseks tuli K.A-le võtta ühendust Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Anžela Murumägiga. Kohtumäärus jõustus 15.03.
  5. 03.04.2017 esitas Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Mari-Liis Jänes kohtule erakorralise ettekande K.A kohta. Ettekandest nähtuvalt ei ole K.A sooritanud üldkasuliku töö tunde, ei ole ilmunud kutsel märgitud ajal registreerimisele 27.03.2017 ning ühtlasi ei teavitanud enneaegselt ametnikku mitte ilmumisest. Süüdlane helistas ametnikule 03.04.2017 ning teavitas, et tal ei ole piisavalt finantsvahendeid, et ilmuda kokkusaamisele. Edasi ei ole õnnestunud K.A-ga kontakti saada. Kuna isik ei ole alustanud üldkasuliku töö sooritamisega ja on hoidnud kõrvale kohtumääruse täitmisest tegi kriminaalhooldusosakonna nooremametnik Mari-Liis Jänes ettepaneku pöörata K.A-le mõistetud karistus täitmisele. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 20.04.
  6. Kohtukutse kättesaamise kohta teavet ei olnud, mistõttu lükkas kohus asja arutamise edasi. Hiljem selgus, et süüdlane sai kohtukutse kätte alles 04.05.
  7. Kohus määras uueks kohtuistungi ajaks 29.05.2017, kuid 19.05.2017 esitas K.A taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna ta soovib minna tööle Soome Vabariiku alates 22.05.2017 kuni 23.06.
  8. Tööks on metsaistutus. Kohus lükkas K.A taotlust arvesse võttes asja arutamise edasi ja määras uueks kohtuistungi ajaks 29.06.
  9. Ka 29.06.2017 kohtuistungile K.A ei ilmunud. Kohus proovis korduvalt saada süüdlasega kontakti viimase teadaoleva telefoninumbri (xxxxxxxx) kaudu, kuid see ei õnnestunud. Algselt oli telefon välja lülitatud, kohtuistungi päeval telefon kutsus, kuid kõned katkestati. KOHTU SEISUKOHT KarS § 69 lg 6 sätestab, et kui süüdlane hoiab üldkasulikust tööst kõrvale, ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib karistust täideviiv ametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata süüdlasele täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada töö tegemise tähtaega, arvestades käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud üldkasuliku töö üldist tähtaega, või pöörata süüdlasele mõistetud aresti või vangistuse täitmisele. Aresti või vangistuse täitmisele pööramisel arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasulik töö, mille üks tund võrdub ühe päeva aresti või vangistusega. Alla kümne päevase aresti täitmisele pööramise korral arvestatakse karistusest kantuks süüdlase tehtud üldkasuliku töö tunnid proportsionaalselt mõistetud arestiga. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et K.A ei ole asunud sooritama talle kohtumäärusega asenduskaristusena mõistetud üldkasulikku tööd. Kohtumääruse kohaselt pidi K.A sooritama üldkasuliku töö kahe nädala jooksul kohtumääruse jõustumisest 2
(3)arvates. Kohtumäärus jõustus 15.03.2017, seega pidi üldkasulik töö olema sooritatud hiljemalt 29.03.2017. Kohtule ei ole teada mõjuvaid põhjuseid, miks K.A ei ole karistust käesoleva ajani täitnud. Erakorralisest ettekandest nähtuvalt on süüdlane ametniku juurde kokkulepitud ajal mitteilmumist põhjendanud rahaliste vahendite puudumisega. Seejärel ei ole süüdlane enam ametnikule kättesaadav olnud, mistõttu ei ole asenduskaristuse täitmine võimalikuks osutunud ning kriminaalhooldusametnik on esitanud taotluse aresti täitmisele pööramiseks. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. K.A on suhtunud ükskõikselt talle mõistetud karistusse ning võimalusse seda vabaduses kanda, mistõttu tuleb asenduskaristuseks mõistetud arest täitmisele pöörata. Kuna K.A on korduvalt jätnud kohtuistungitele ilmumata, ei ole õnnestunud taotlust lahendada süüdlase osavõtul. Kohtu hinnangul on võimalik asja lahendada ka süüdlase kohalolekuta. 27.02.2017 toimunud kohtuistungil, kus kohus arutas asenduskaristuse mõistmist, selgitati K.A-le asenduskaristuse tähendust ning isik oli asenduskaristuse mõistmisega nõus. Samuti selgitati otsuse kuulutamise järel asenduskaristuse tegemata jätmise tagajärge, milleks on aresti täitmisele pööramine. Asja materjalidest nähtuvalt on K.A teadlik, mida kohus käesolevalt arutab. Asjaolu, et isik on jäänud ilmumata ning ei ole kohtule kättesaadav näitab selgelt, et isik hoiab kõrvale nii karistuse täitmisest kui kohtumenetlusest. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kriminaalhooldusametniku taotlus karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud. KarS § 69 lg 6 alusel tuleb pöörata täitmisele K.A-le 27.02.2017 määrusega väärteoasjas nr 4-16-4241 asenduskaristuseks mõistetud 2 päeva aresti. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.