4-17-1619 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 21.04.2017.a, Tallinnas (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-17-1619 (2302,16,015108) Kohtunik Violetta Kõvask Kohtuistungi sekretär Triin Pilberg Väärteoasi B.R 17.03.2017.a kaebus Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 02.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,
- Kaebuse esitaja isikukood: B.R , xxx; elukoht: Xxxx, Tallinn; e-mail: xxxx. Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Kaebuse esitaja: B.R Kaebuse esitaja esindaja: Vladimir Buldakov Tõlk: Anneli Helmann RESOLUTSIOON Jätta B.R 17.03.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 02.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,015108 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 02.03.2017.a otsus väärteoasjas nr 2302,16,015108 muutmata. Rahatrahv peab olema tasutud V™S § 204 lg 3 sätestatud korras. 1 4-17-1619 Rahatrahv tuleb tasuda Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 02.03.2017.a otsuses väärteoasjas nr 2302,16,015108 märgitud Rahandusministeeriumi arvele EE 891010220034796011 SEB Pangas, arvele EE 932200221023778606 Swedbank pangas, arvele EE 403300333416110002 Danske pangas või arvele EE 701700017001577198 №rdea pangas. Kohustuslik on märkida viitenumber
- B.R poolt tasutud kaitsekulud, summas 500 eurot, jätta tema enda kanda. Kohtuotsuse ärakiri anda B.R-ile , tema esindajale Vladimir Buldakov’ile ning Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitusele. V™S § 108 p 7 alusel asitõendina esitatud DVD plaat salvestusega – jätta peale kohtuotsuse jõustumist väärteoasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsiooni advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 (kolmekümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Harju Maakohtule 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on 7 (seitse) päeva jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatamise korral on kohtuotsuse terviktekst kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav hiljemalt 31.05.2017.a. VAIDLUSTATAVA OTSUSE SISU Kaevatava otsusega karistati B.R Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 223 lg 1 alusel rahatrahviga 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. Otsusega tehti kindlaks, et B.R juhtis 04.10.2016.a kella 16:40 – 16:45 vahel Vabaduse väljak 5 juures mootorsõidukit, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas peatunud sõiduautot Audi r/n xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS SEB Liisingu’le. Väärteo toimepanemine on tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega, s.h sõiduki vaatlusprotokollidega koos nende lisadega, tunnistaja ütlustega ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Väärtegu on õigesti kvalifitseeritud ja karistatav LS alusel. Oma sellise tegevusega rikkus B.R LS § 16 lg 1 /Liikleja peab olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi, vara või keskkonda/ nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/ järgi. 2 4-17-1619 Võttes arvesse ülaltoodut ja juhindudes KarS § 56 lg 1 määras kohtuväline menetleja B.R-ile karistuseks LS § 223 lg 1 alusel rahatrahvi 90 trahviühiku ulatuses, s.o 360 eurot. KAEBUSE SISU 17.03.2017.a esitas B.R kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 02.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,015108 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks. Kaebuse kohaselt rikuti otsust tehes süütuse presumptsiooni, kuivõrd otsuse tegemiseks ei olnud tema poolt väärteo toimepanemine tõendatud. Otsuse tegemiseks ei olnud piisavalt tõendeid. Otsus on rajatud huvitatud isiku ütlustele. B.R ei ole andnud ütlusi, et tema juhtis mootorsõidukit r/n 365TAK väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Väärteomaterjalidele lisatud videosalvestuselt ei nähtu liiklusõnnetuse toimumist. Väärteoasja materjalides puuduvad veenvad tõendid selle kohta, et sõiduauto Audi sai vigastused justnimelt 04.10.2016.a kell 16:40 - 16:45 vahel ning selle kohta, et käesoleval ajavahemikul toimus liiklusõnnetus väärteoprotokollis märgitud kohas. Kaebaja soovib kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist ning väärteomenetluse lõpetamist. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD Toimunud kohtuistungil jäi kaebaja esitatud kaebuse juurde. Selgitas, et 04.10.2016.a oli ta tööl liinil nr 22, oli tavaline tööpäev, avariilisi situatsioone ei olnud. Liiklusõnnetusest sai teada alles jaanuaris kolleegi käest. Kaebaja esindaja jäi esitatud kaebuse juurde. Leidis, et puuduvad veenvad tõendid, et Audi sai vigastused justnimelt 04.10.2016.a kell 16:40, videosalvestuselt ei ole näha liiklusõnnetuse toimumist. Tunnistaja Sepp selgitas, et 04.10.2016.a kell 16:40 ajal seisis ta Kaarli pst foori taga, ühel hetkel Tallinna Linnaliini buss tegi tagasipööret ja tagumise nurgaga riivas tema mootorsõiduki peeglit, mis läks katki. Buss peatus bussipeatuses. Kuna tagasipööret polnud võimalik teha, vaatas ta mida bussijuht teeb ning helistas politseisse. Kohtuväline menetleja asus seisukohale, et kaebaja poolt toimepandud tegu on leidnud tõendamist. Menetluse käigus ei ole toodud välja põhjust, mis annaks aluse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks. Kohtuvälise menetleja esindaja palus kaebus ja kaitsjatasu taotlus jätta rahuldamata ning otsus muutmata. KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et B.R 17.03.2017.a kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse juhtivspetsialist Margus Pihl’i 02.03.2017.a otsusele väärteoasjas nr 2302,16,015108 kohtuvälise menetleja otsuse tühistamiseks ning väärteomenetluse lõpetamiseks tuleb jätta rahuldamata järgnevatel põhjustel. V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. 3 4-17-1619 V™S § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8), kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9) ning kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kaebusest nähtub, et B.R ei tunnista oma süüd, leiab, et väärteoasjas pole kogutud piisavalt tõendeid süüküsimuse üle otsustamiseks. Kohus aga leiab, et B.R-ile inkrimineeritud väärtegu on tõendamist leidnud järgmiste uuritud tõenditega: sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mille kohaselt toimus liiklusõnnetus Vabaduse väljak 5 juures kus B.R poolt juhitud sõiduk kahjustas mootorsõidukit Audi A4 r/n xxxx ning tekitas viimasele värvikahjustusi. Samuti purunes peegli klaas ning korpus nihkus paigalt; tunnistaja Tarmo Sepp ütlustega, millest nähtuvalt liinibuss riivas tema mootorsõiduki vasakpoolset küljepeeglit. Kokkupõrge toimus tagasipöörde momendil, kui liinibuss riivas tema sõidukit tagumise parempoolse nurgaga. Bussijuht sõitis otse Vabaduse väljaku bussipeatusesse; sõiduauto vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on sõidukil erinevad kahjustused muuhulgas peeglikorpuse plastikdetail on osaliselt lahti ning peegli klaas on purunenud; teatisega; vastusega, millest nähtuvalt Tallinna Linnatranspordi AS juhataja info kohaselt oli liiklusõnnetuse ajal ja kohas liinibuss nr 365TAK, mille juhiks oli B.R; sõiduki vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on autobussi parempoolsel tagumisel osal värvikahjustused; menetlusaluse isiku õiguste ja kohustustega; väärteoprotokolliga AB1536546, mille kohaselt rikkus B.R LS § 16 lg 1 nõudeid, pannes toime väärteo, mis on kvalifitseeritav LS § 223 lg 1 järgi; otsusega, mille kohaselt määrati B.R-ile karistuseks 90 trahviühikut, s.o 360 eurot, karistusregistri väljavõte, mille kohaselt on B.R 1 kehtiv väärteokaristus ning videosalvestusega. Seega kohus leiab, et väärteoasja materjalidega on täielikult tõendatud, et B.R juhtis 04.10.2016.a kella 16:40 – 16:45 vahel Vabaduse väljak 5 juures mootorsõidukit, oma käitumisega ei hoidunud kõigest, mis võiks kahjustada teist vara, riivas peatunud sõiduautot Audi r/n xxxx. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja varalise kahju AS SEB Liisingu’le. Kohus on seisukohal, et B.R poolt toimepandud väärtegu on tuvastamist leidnud ning tema tegu vastab LS § 223 lg 1 sätestatud väärteo objektiivsetele tunnustele /Mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus – karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni/. Kohus leiab, et B.R põhjustas liiklusõnnetuse hooletusest, kuivõrd ta ei veendunud enne manöövri alustamist (tagasipöörde alustamist), et temal on piisavalt ruumi manöövri ohutuks lõpetamiseks. Kohus on seisukohal, et õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine ning kohtuväline menetleja ei ole rikkunud väärteomenetluse sätteid. Kohus märgib, et määratud karistus on kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. 4 4-17-1619 Karistuse mõistmisel arvestatakse süüdlase isikut, süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalusega mõjutada isikut edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistusseadustiku §-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Karistusseadustiku mõtte kohaselt tuleb sellise hinnangu andmisel keskenduda põhiliselt teole ja üldjuhul ei tohi süüdistatava isik kuriteost lahutatult olla iseseisvaks karistuse liigi ning määra valiku aluseks. Samas peab kohus vajalikuks selgitada mõnda kaebuses esitatud väidet. Kaebaja on selgitanud, et kohtuvälise menetleja otsus rajaneb ainult huvitatud isiku ütlustele. Kohus sellise väitega ei nõustu. Esiteks tuvastati tunnistaja Sepp poolt juhitud mootorsõidukil liiklusõnnetuse kahjud, mis on kajastatud sõiduki vaatlusprotokollis. Teiseks tunnistaja Sepp selgitas, et esimesel võimalusel peatas ta oma mootorsõiduki, vaatas üle kahjud ning helistas politseisse, et teavitada toimunud liiklusõnnetusest. Kolmandaks tunnistaja Sepp andis politseile infot, et tema mootorsõidukit riivas liinibuss, mis sõitis Vabaduse väljaku bussipeatusesse. Kuskil ei ole tunnistaja andnud ühtegi vihjet, et süüdlane on just kaebaja. Tunnistaja Sepp märkis lisaks kohtuistungil, et ta jälgis bussijuhi tegevust. Asjaolu, et liiklusõnnetuse põhjustajana tuvastati B.R nähtub just nimelt Tallinna Linnatranspordi AS juhataja 20.10.2016.a vastusest politseile. Samuti tõendab kaudselt B.R süüd väärteotoimikus asetsev videosalvestus, mis kinnitab tunnistaja paiknemist Vabaduse väljakul valgusfoori taga, liinibussi möödumist sõiduautost ning tagasipöörde tegemist. Samuti nähtub videosalvestuselt, et sõiduauto Audi ja manöövrit sooritava bussi vahe oli küllaltki kitsas. Ka on B.R andnud kohtuistungil ütlusi, et tema tõepoolest juhtis antud päeval ja kohas liinibussi. Samuti kinnitavad B.R süüd sõidukite vaatlusprotokolliga tuvastatud vigastused. Liinibussil leiti värvikahjustused parempoolsel küljel ning sõiduautol vasakpoolsel küljel. Mis omakorda kinnitab tunnistaja ütlusi, et liinibuss riivas tema sõiduautot parempoolse nurgaga. Seega kohtu hinnangul B.R suhtes tehtud otsus põhineb väärteoasjas kogutud tõendite kogumil, mitte ainult tunnistaja ütlustel. Kaebaja väide, et tema ei tundnud mingisugust kokkupuudet, on asjakohatu. Tunnistaja on oma ütlustele lisanud skeemi, mis ilustab kokkupuute kohta. Samuti nähtuvad mootorsõidukitel tuvastatud vigastused, et kokkupuute pind oli minimaalne. Sellest tulenevat on eluliselt usutav, et liinibussi juht ei tundnud ega tajunud, et riivas oma tagumise nurgaga väikest sõiduautot. Sellest tulenevalt ei ole kaebajale esitatud süüdistust ka liiklusõnnetuse sündmuskohalt lahkumises. Kaebaja on kohtus selgitanud, et juhtides liinibussi kuuleb ta kõike enda ümber. Kohus on seisukohal, et selline väide ei ole eluliselt usutav. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga ning lisab, et videosalvestusest nähtuvalt oli sündmuskohal tihe liiklus, aeg lähenes n.ö „tipptunnile“. Lisaks selgitas kaebaja, et tal oli bussis mõned inimesed. Teadupärast on liinibussid küllaltki suured ning kärarikkad, kus inimesed tegelevad enda erinevate asjadega. Mõned räägivad telefoniga, mõned kuulavad muusikat jne. Sellepärast on tavaliselt bussijuhid eraldatud sõitjate ruumist, et sõitjate poolt tekitatud liigne müra ei segaks bussijuhtide keskendumist. Just nendest asjaoludest lähtuvalt leiab kohus, et kaebaja poolt esitatud väide on paljasõnaline ning antud lootuses pääseda määratud karistusest. Kaebaja on seisukohal, et liinibussil ja sõidukil tuvastatud vigastused ei ühti ning sellest tulenevalt ei ole süü tõendatud. Kohtuvälise menetleja on kohtuistungil selgitanud, et vigastuste kõrgused jäävad lubatud vahemikku, kus neid on võimalik võrrelda. Vigastused on omavahel seostatavad, kuna liinibuss tagasipöörde sooritamisel kaldub teatud määral ühele küljele, füüsikast tulenevalt avaldub mootorsõidukile pöörete tegemisel jõud, mille tulemusel vajub raskuskese ühele poolele. Käesoleva 5 4-17-1619 väärteoasja materjalidest nähtuvalt sooritas liinibuss tagasipööret, seega füüsikast tulenevalt vajus tema parempoolne tagumine osa allapoole, mis selgitab ka vigastuste paiknemise erinevust. B.R on selgitanud, et otsust tehes rikuti süütuse presumptsiooni, kohus sellise väitega ei nõustu. KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud süütuse presumptsiooni põhimõtte kohaselt peab kohus kriminaalmenetluses tõlgendama süüdistatava kasuks vaid sellise kahtluse, mille kõrvaldamine kriminaalmenetluses ei ole enam võimalik. VTMS § 2 kohaselt on nimetatud põhimõte siduv ka väärteomenetluses. Kohtu hinnangul on väärteomenetluses kogutud piisavalt tõendeid, mis kinnitavad B.R poolt liiklusõnnetuse põhjustamist. Kohtu hinnangul ei esine väärteomenetluses kõrvaldamata kahtlusi B.R poolt liiklusõnnetuse põhjustamises. Seega pole kohtuväline menetleja rikkunud süütuse presumptsiooni. LS § 223 lg 1 alusel on võimalik karistuseks määrata rahatrahv kuni 300 trahviühikut, arest või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kuueks kuuks. Seega maksimaalne rahatrahv oleks 300 trahviühikut ehk 1200 eurot. Riigikohus on korduvalt sedastanud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra ja selliselt saadud süüle vastava karistuse ülemmäära korrigeeritakse eri- ja üldpreventsiooni kaalutlustest tulenevalt. Seega keskmiseks karistusemääraks oleks 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei ole B.R ühtegi varasemat liiklusalast rikkumist, liiklusõnnetusega kaasnes varaline kahju, isiku süü on alla keskmise. Seega leiab kohus, et määratud karistus vastab isiku süüle ning on proportsionaalne. Rahatrahv on alla sanktsiooni keskmise määra. Kohus on seisukohal, et B.R-ile määratud karistuse näol ei ole tegemist ebaproportsionaalse karistusega, õiguserikkumise iseloomu arvestades. Kohus leiab, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuses ei osutatud sellistele minetustele, millega võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Kohtul puudub seega alus tühistada kohtuvälise menetleja seaduslik ja põhjendatud otsus. Kohus juhindus V™S § 132 p 1, § 133, § 134, § 135, §
- Violetta Kõvask Kohtunik /Digitaalselt allkirjastatud/ 6