lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut summas 800 eurot, ja
G.O karistati selle eest, et tema juhtis 28.01.2017 kella 07.17 ajal Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas Narva maanteel Meeliku 21/1 juures mootorsõidukit, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg, mis on juhile keelatud seisund. Mootorsõidukit juhtis ta sellises väsimusseisundis (jäi rooli magama), mis takistas liiklusolude täpset tajumist ning seaduse alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, põhjustades liiklusõnnetuse ning tekitades sellega varalise kahju Swedbank Liising AS-ile ja AS-ile Signaal. Väärteoasja otsuse kohaselt pani G.O toime
lg 1 ja
KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Samuti taotletakse rahatrahvi tasumist KarS § 66 lg 2 alusel ositi 4 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse kohaselt on G.O avaldanud kahetsust toimepandud teo suhtes, kuid kohtuväline menetleja ei ole seda otsuses arvesse võtnud. Isik avaldab kahetsust ka kaebuses. Kergendava asjaoluna on KarS § 57 lg 1 p 4 kohaselt arvesse võtmata jäetud, et isik pani süüteo toime tüli tõttu elukaaslasega. Kaebuse esitaja leiab, et kui kohtuväline menetleja on esmakordse rikkumise eest põhikaristusena määranud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi, s.o 200 trahviühikut, siis lisakaristust kohaldada ei tuleks, kuna kogu karistus ei ole proportsioonis süü suurusega. Põhikaristusena määratud rahatrahv moodustab enam kui pool kaebuse esitaja igakuisest sissetulekust ja avaldab mõju isikule juba seetõttu eripreventiivselt. Isik lubab, et ta enam keelatud seisundis mootorsõidukit ei juhi. G.O tööandja kinnitab, et isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust oma tööülesannete täitmiseks ning juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole võimalik töösuhet jätkata. Tegemist ei olnud harjumussüüteoga. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et jõi viis õlut, magas 4-5 tundi ning läks seejärel autoga sõitma, kuna tundis end hästi. Autoroolis olles, pani ta silmad kinni, kuna oli väsinud, mille tõttu sõitis vastu liiklusmärki. G.O asus alkoholi tarvitanuna sõidukit juhtima, kuna läks naisega tülli ja naine käskis autoga koju sõita. Kohtuistungil avaldatu kohaselt töötab tema töödejuhatajana ning igapäevane keskmine läbisõit on 400-500 km. Ettevõte tegeleb tellingute rendiga ning G.O käib igapäevaselt objektidel, kontrollides ohutust ning tarnides materjali. Lubade äravõtmise korral kaotab ta töökoha. G.O puuduvad ülalpeetavad, varasemalt on teda karistatud kiiruse ületamise eest. Kaitsja leidis, et karistus ei ole proportsionaalne toimepandud süüteoga. Arvesse ei ole võetud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mida G.O on korduvalt avaldanud. Varem ta sellist tegu ei ole toime pannud, isik on loobunud alkoholi tarvitamisest ning on kahju vabatahtlikult hüvitanud. Süüteo pani ta toime raske isikliku olukorra mõjul, kuna G.O läks tülli oma elukaaslasega. Tegemist oli juhusüüteoga. Rikkumisest on ta aru saanud. Süüteo pani ta toime laupäeva varahommikul, mil liiklus oli hõre. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega. Rikkumise puhul, kui mootorsõiduki juht keelatud seisundis põhjustab liiklusõnnetuse, võib arvata, et see on tahtlik. Isikut on varasemalt karistatud kahel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Sellest nähtub, et ta ei ole varasemast käitumisest järeldusi teinud. Käesolev rikkumine on raskemate tagajärgedega ning lisakaristuse kohaldamine on seetõttu põhjendatud. Kergendavatest asjaoludest, mis kaitsja välja tõi, pidi menetlusalune isik olema teadlik eelnevalt, seega pidi ta teadma, mida kaotada ta võib. Kohtu põhjendused ja seisukoht 2 Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning kuulanud kohtuistungil ära menetluse pooled, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.
lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.
lg 1 järgi vastutab mootorsõidukijuht liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.
lõike 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigusvõi väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. G.O poolt 28.01.2017 kella 07.17 ajal Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas Narva maanteel Meeliku 21/1 juures mootorsõiduki juhtimine, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg, ning väsimusseisundis (jäi rooli magama) liiklusõnnetuse põhjustamine, tekitades varalise kahju Swedbank Liising AS-ile ja AS-ile Signaal, on tõendatud järgmiste tõenditega. G.O poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt jõi tema viis õlut, magas 4-5 tundi ning läks seejärel autoga sõitma. Sõidu ajal suure väsimuse tõttu pani ta silmad kinni, mille tõttu sõitis vastu liiklusmärki. Ka väärteoprotokollis nr AB 1513284 antud ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga kinnitab, et süüteo toimepanemise ajal ja kohas on mootorsõidukiga tekitatud kahju. Protokollist nähtub, et 28.01.2017 kella 08.00 ajal on vaadeldud sündmuskohta Tallinnas Narva maanteel Meeliku 21/1 juures. Fototabeli
lõike 1 ja
S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuistungil on G.O avaldanud, et jõi viis õlut, magas 4-5 tundi ning läks seejärel autoga sõitma, kuna tundis end hästi. Kohus leiab, et G.O ütlused, mille kohaselt tundis tema end enne autoga sõitma hakkamist hästi, ei ole veenvad. Kohtuistungil on G.O sõnaselgelt öelnud, et sõidu ajal pani ta silmad kinni, kuna oli väsinud, mille tõttu sõitis vastu liiklusmärki. Asjaolu, et G.O jäi sõitva auto roolis magama, annab alust väita, et uimasus oli teatud määral tingitud ka alkoholi tarvitamisest. G.O teadis, et oli joonud eelnevate tundide jooksul viis õlut, mistõttu pidi aru saama, et 4-5 tunni pärast on ta endiselt juhile keelatud seisundis, kuid otsustas sellest hoolimata mootorsõidukit juhtida, mistõttu pani ta
S § 16 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. G.O oli teadlik enda seisundist ning sellest, et joobeseisundi ja suure väsimuse tõttu tema sõitmisvõimed alanevad ning ta võib põhjustada liiklusõnnetuse, kuid elukaaslasega suhte parandamiseks pidas hädavajalikuks sõita autoga koju, lootes enda sõidukogemusele ja hõredale liikluse varahommikul vältida võimalikud ohtlikud liiklussituatsioonid. Seega pani ta
Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab G.O
Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).
lõike 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.
lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 4 KarS § 63 lõike 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse – käeolevalt
Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta teo- ja tagajärjeebaõigust. Käesolevalt pani G.O ühe teoga toime kaks süütegu. Ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,51 mg/l.
lõike 2 kohaselt vastutab isik, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg/l (aritmeetiliselt keskmine 0,495). Käesolevalt oli alkoholisisaldus G.O poolt väljahingatavas õhus
lõike 2 keskmisest määrast veidi suurem.
lõike 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. G.O oli sedavõrd suures väsimusseisundis, et jäi mootorsõidukit juhtides magama ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse, tekitades varalise kahju – purustas autoga liiklusmärgi. Seega realiseerus väsimusseisundis sõitma mineku tagajärjel üks ohtudest, mille tõttu liiklusseaduse § 70 lõige 1 sätestatud on. Kohtu hinnangul ei ole varaline kahju rikutud liiklusposti näol suur. Teo pani ta toime 28.01.2017 kell 07.17, s.o laupäeva varahommikul, mil liiklus on tavaliselt hõredam. G.O on avaldanud korduvalt puhtsüdamlikku kahetsust nii väärteoprotokollis kui ka kohtuistungil, kirjutades kohtuvälisele menetlejale ka eraldi kahetsuskirja. Kohtuväline menetleja on oma otsuses jätnud kahetsuse karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmata. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Iga kahetsuse väljendamine ei tähenda automaatselt, et menetleja peab seda arvestama karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohtu hinnangul pole avaldatud kahetsus käesolevalt siiras, vaid kahetsust on avaldatud kergema karistuse lootuses. Kohus leidis ja põhjendas käesolevas kohtuotsuses, miks G.O ütlused, mille kohaselt tundis tema end enne mootorsõidukiga sõitma asumist hästi, ei ole usutavad. Ebausutava seisukoha avaldamine G.O poolt mõjutab ka ülejäänud seisukohtade usaldusväärsust. Asjaolu, et kahetsust on väljendatud üksnes rangema karistuse hirmus, toetab kohtu hinnangul ka asjaolu, et karistusregistri järgi on isikul juba varasemalt kaks kehtivat liiklusalast väärteokaristust
ja
lõike 3 punkti 1 kohaselt on lisakaristust võimalik kohaldada kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on G.O suhtes kohaldanud lisakaristuse sanktsiooni miinimummääras, s.o 3 kuud. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga, kuna mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatakse G.O suhtes esmakordselt, mistõttu võib ka kõige lühem lisakaristuse kohaldamise aeg oma eesmärke täita. G.O on taotlenud rahatrahvi ositi tasumise võimalust 4 kuu jooksul igakuiselt, kuna rahatrahv moodustab enam kui pool kaebuse esitaja igakuisest sissetulekust ning korraga rahatrahvi tasumine käib kaebuse esitajale üle jõu. Isikul on kohustused ka finantsasutuse ees. KarS § 66 lõike 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohtu hinnangul käesolevalt mõjuvad põhjused puuduvad. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab G.O koos elukaaslasega perena ning ülalpeetavad puuduvad. Samuti katab ühe kuu töötasu rahatrahvi, moodustades töötasust üle poole. Eeltoodust tulenevalt tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.03.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,17,001459 jätta muutmata. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.