← Eesti

4-17-1609/11

Obsah (4)§ 224§ 223§ 70§ 227

Väärteoasi nr 4-17-1609 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Otsuse kuupäev Otsuse teinud kohus Kohtunik Sekretär Vaidlustatud lahend Kaebuse esitanud isik Istungil osalenud isikud 24.04.2017 Harju Maakoh

§ 224

lg 1 alusel rahatrahviga 200 trahviühikut summas 800 eurot, ja

§ 224lg 3 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 3 kuuks.

G.O karistati selle eest, et tema juhtis 28.01.2017 kella 07.17 ajal Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas Narva maanteel Meeliku 21/1 juures mootorsõidukit, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg, mis on juhile keelatud seisund. Mootorsõidukit juhtis ta sellises väsimusseisundis (jäi rooli magama), mis takistas liiklusolude täpset tajumist ning seaduse alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist, põhjustades liiklusõnnetuse ning tekitades sellega varalise kahju Swedbank Liising AS-ile ja AS-ile Signaal. Väärteoasja otsuse kohaselt pani G.O toime

§ 223

lg 1 ja

§ 224lõike 2 järgi kvalifitseeritavad teod.

KAEBUSE SISU Kaebuses taotletakse kohtuvälise menetleja otsuse tühistamist lisakaristuse kohaldamise osas. Samuti taotletakse rahatrahvi tasumist KarS § 66 lg 2 alusel ositi 4 kuu jooksul igakuiselt võrdsetes osades alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaebuse kohaselt on G.O avaldanud kahetsust toimepandud teo suhtes, kuid kohtuväline menetleja ei ole seda otsuses arvesse võtnud. Isik avaldab kahetsust ka kaebuses. Kergendava asjaoluna on KarS § 57 lg 1 p 4 kohaselt arvesse võtmata jäetud, et isik pani süüteo toime tüli tõttu elukaaslasega. Kaebuse esitaja leiab, et kui kohtuväline menetleja on esmakordse rikkumise eest põhikaristusena määranud sanktsiooni keskmisest määrast suurema rahatrahvi, s.o 200 trahviühikut, siis lisakaristust kohaldada ei tuleks, kuna kogu karistus ei ole proportsioonis süü suurusega. Põhikaristusena määratud rahatrahv moodustab enam kui pool kaebuse esitaja igakuisest sissetulekust ja avaldab mõju isikule juba seetõttu eripreventiivselt. Isik lubab, et ta enam keelatud seisundis mootorsõidukit ei juhi. G.O tööandja kinnitab, et isik vajab mootorsõiduki juhtimisõigust oma tööülesannete täitmiseks ning juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole võimalik töösuhet jätkata. Tegemist ei olnud harjumussüüteoga. Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaebuse juurde ning selgitas, et jõi viis õlut, magas 4-5 tundi ning läks seejärel autoga sõitma, kuna tundis end hästi. Autoroolis olles, pani ta silmad kinni, kuna oli väsinud, mille tõttu sõitis vastu liiklusmärki. G.O asus alkoholi tarvitanuna sõidukit juhtima, kuna läks naisega tülli ja naine käskis autoga koju sõita. Kohtuistungil avaldatu kohaselt töötab tema töödejuhatajana ning igapäevane keskmine läbisõit on 400-500 km. Ettevõte tegeleb tellingute rendiga ning G.O käib igapäevaselt objektidel, kontrollides ohutust ning tarnides materjali. Lubade äravõtmise korral kaotab ta töökoha. G.O puuduvad ülalpeetavad, varasemalt on teda karistatud kiiruse ületamise eest. Kaitsja leidis, et karistus ei ole proportsionaalne toimepandud süüteoga. Arvesse ei ole võetud kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust, mida G.O on korduvalt avaldanud. Varem ta sellist tegu ei ole toime pannud, isik on loobunud alkoholi tarvitamisest ning on kahju vabatahtlikult hüvitanud. Süüteo pani ta toime raske isikliku olukorra mõjul, kuna G.O läks tülli oma elukaaslasega. Tegemist oli juhusüüteoga. Rikkumisest on ta aru saanud. Süüteo pani ta toime laupäeva varahommikul, mil liiklus oli hõre. Kohtuväline menetleja leidis kohtuistungil, et määratud karistus on proportsionaalne süü suurusega. Rikkumise puhul, kui mootorsõiduki juht keelatud seisundis põhjustab liiklusõnnetuse, võib arvata, et see on tahtlik. Isikut on varasemalt karistatud kahel korral lubatud sõidukiiruse ületamise eest. Sellest nähtub, et ta ei ole varasemast käitumisest järeldusi teinud. Käesolev rikkumine on raskemate tagajärgedega ning lisakaristuse kohaldamine on seetõttu põhjendatud. Kergendavatest asjaoludest, mis kaitsja välja tõi, pidi menetlusalune isik olema teadlik eelnevalt, seega pidi ta teadma, mida kaotada ta võib. Kohtu põhjendused ja seisukoht 2 Kohus, tutvunud väärteoasja materjalidega ning kuulanud kohtuistungil ära menetluse pooled, leiab, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata.

§ 224

lg 2 näeb ette vastutuse mootorsõiduki juhtimise eest isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi.

§ 223

lg 1 järgi vastutab mootorsõidukijuht liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju.

§ 70

lõike 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises haigusvõi väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. Käesolevas väärteoasjas puudub vaidlus väärteo toimepanemise asjaolude osas. G.O poolt 28.01.2017 kella 07.17 ajal Harju maakonnas Tallinnas Lasnamäe linnaosas Narva maanteel Meeliku 21/1 juures mootorsõiduki juhtimine, kui tema ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,51 mg, ning väsimusseisundis (jäi rooli magama) liiklusõnnetuse põhjustamine, tekitades varalise kahju Swedbank Liising AS-ile ja AS-ile Signaal, on tõendatud järgmiste tõenditega. G.O poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt jõi tema viis õlut, magas 4-5 tundi ning läks seejärel autoga sõitma. Sõidu ajal suure väsimuse tõttu pani ta silmad kinni, mille tõttu sõitis vastu liiklusmärki. Ka väärteoprotokollis nr AB 1513284 antud ütluste kohaselt tunnistab ta oma süüd. Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos skeemi ja fototabeliga kinnitab, et süüteo toimepanemise ajal ja kohas on mootorsõidukiga tekitatud kahju. Protokollist nähtub, et 28.01.2017 kella 08.00 ajal on vaadeldud sündmuskohta Tallinnas Narva maanteel Meeliku 21/1 juures. Fototabeli

  1. fotolt on näha, et bussipeatuse juures murul on maas ülekäigurada tähistav deformeerunud liiklusmärk (mille tugipost on eraldunud) ning selle vahetus läheduses tumeda sõiduauto jäljed üle muru, mis ulatuvad üle jalakäijate tee järgmisele muruplatsile, kus asub jälgi tekitanud tume sõiduauto. Fotolt nr 17 on näha, et tegemist on sõiduautoga Chevrolet Cruze (registreerimismärk xxxx). Fotodel 19 kuni 23 on näha, et nimetatud sõiduki parempoolne esinurk on saanud kahjustusi (mõlgid, auto esituli purunenud, plekk on osaliselt lahti rebenenud ja kortsunud). Fotol number 6 on vaade deformeerunud liiklusmärgi postile. 30.01.2017 on Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna avariitalitusele teinud avalduse AS-i Signaal ™ esindaja, teatades, et tekitatud on liikluskahju Narva maanteel Meeliku 21/1 juures mootorsõiduki Chevrolet (registreerimismärk: xxxx) poolt. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus on kooskõlas eeltoodud tõenditega ning kinnitab, et eelnevalt nimetatud mootorsõidukit juhtis G.O . Sellest nähtub, et 28.01.2017 kell 07.27 Tallinnas Narva maanteel Meeliku 21/1 juures kõrvaldati mootorsõiduki Chevrolet (registreerimismärk: xxxx) juhtimiselt G.O (isikukood: xxx), kuna oli alust arvata, et tema poolt väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära. 28.01.2017 indikaatorvahendi kasutamise protokollist nähtub, et kella 07.27 ajal mõõdeti indikaatorvahendiga joovet Harju Maakonnas Tallinnas Narva maanteel Meeliku bussipeatuse juures G.O, kellel joobele viitavate tunnustena esines silmade punetus, silma suured 3 pupillid, väga aeglane reaktsioonikiirus, aeglane kõne; esines aja- isiku- ja kohataju häireid, koordinatsiooni kergeid häireid, unisust, apaatsust. G.O poolt süüteo toimepanemise ajal ja kohas mootorsõidukijuhile keelatud seisundis viibimist kinnitab tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll, millest nähtub, et 28.01.2017 on kasutatud tõenduslikku alkomeetrit Dräger Alkotest nr ARBK-0032 (taatlustunnistus TTRC-16-00186) ajavahemikul kell 7.46–7.
  2. Kontrollile allutatud isikul G.O (isikukood: xxx) mõõdeti alkoholisisaldus väljahingatavas õhus 0,51 mg/l. Seega on tõendamist leidnud G.O poolt väärteootsuses kirjeldatud väärtegude toimepanek, mistõttu on täidetud

§ 223

lõike 1 ja

§ 224lõike 2 objektiivsed teokoosseisud. Kar

S § 15 lõike 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohtuistungil on G.O avaldanud, et jõi viis õlut, magas 4-5 tundi ning läks seejärel autoga sõitma, kuna tundis end hästi. Kohus leiab, et G.O ütlused, mille kohaselt tundis tema end enne autoga sõitma hakkamist hästi, ei ole veenvad. Kohtuistungil on G.O sõnaselgelt öelnud, et sõidu ajal pani ta silmad kinni, kuna oli väsinud, mille tõttu sõitis vastu liiklusmärki. Asjaolu, et G.O jäi sõitva auto roolis magama, annab alust väita, et uimasus oli teatud määral tingitud ka alkoholi tarvitamisest. G.O teadis, et oli joonud eelnevate tundide jooksul viis õlut, mistõttu pidi aru saama, et 4-5 tunni pärast on ta endiselt juhile keelatud seisundis, kuid otsustas sellest hoolimata mootorsõidukit juhtida, mistõttu pani ta

§ 224lõike 2 järgi kvalifitseeritava teo toime tahtlikult Kar

S § 16 lg 3 mõttes. KarS § 18 lg 2 kohaselt paneb isik teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. G.O oli teadlik enda seisundist ning sellest, et joobeseisundi ja suure väsimuse tõttu tema sõitmisvõimed alanevad ning ta võib põhjustada liiklusõnnetuse, kuid elukaaslasega suhte parandamiseks pidas hädavajalikuks sõita autoga koju, lootes enda sõidukogemusele ja hõredale liikluse varahommikul vältida võimalikud ohtlikud liiklussituatsioonid. Seega pani ta

§ 223lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toime ettevaatamatusest.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab G.O

§ 223lõike 1 ja § 224 lõike 2 järgi.

Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (KarS § 56 lg 1).

§ 223

lõike 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni.

§ 224

lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kaheteistkümne kuuni. 4 KarS § 63 lõike 1 kohaselt kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse – käeolevalt

§ 224lõike 2 järgi.

Süü suuruse hindamisel tuleb arvesse võtta teo- ja tagajärjeebaõigust. Käesolevalt pani G.O ühe teoga toime kaks süütegu. Ta juhtis mootorsõidukit ajal, mil alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,51 mg/l.

§ 224

lõike 2 kohaselt vastutab isik, kui tema väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 mg/l (aritmeetiliselt keskmine 0,495). Käesolevalt oli alkoholisisaldus G.O poolt väljahingatavas õhus

§ 224

lõike 2 keskmisest määrast veidi suurem.

§ 70

lõike 1 kohaselt ei tohi juht olla sellises väsimusseisundis, mis takistab liiklusolude täpset tajumist ning käesoleva seadusega või selle alusel kehtestatud nõuete kõrvalekaldumatut täitmist. G.O oli sedavõrd suures väsimusseisundis, et jäi mootorsõidukit juhtides magama ja põhjustas sellega liiklusõnnetuse, tekitades varalise kahju – purustas autoga liiklusmärgi. Seega realiseerus väsimusseisundis sõitma mineku tagajärjel üks ohtudest, mille tõttu liiklusseaduse § 70 lõige 1 sätestatud on. Kohtu hinnangul ei ole varaline kahju rikutud liiklusposti näol suur. Teo pani ta toime 28.01.2017 kell 07.17, s.o laupäeva varahommikul, mil liiklus on tavaliselt hõredam. G.O on avaldanud korduvalt puhtsüdamlikku kahetsust nii väärteoprotokollis kui ka kohtuistungil, kirjutades kohtuvälisele menetlejale ka eraldi kahetsuskirja. Kohtuväline menetleja on oma otsuses jätnud kahetsuse karistust kergendava asjaoluna arvesse võtmata. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga. Iga kahetsuse väljendamine ei tähenda automaatselt, et menetleja peab seda arvestama karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kohtu hinnangul pole avaldatud kahetsus käesolevalt siiras, vaid kahetsust on avaldatud kergema karistuse lootuses. Kohus leidis ja põhjendas käesolevas kohtuotsuses, miks G.O ütlused, mille kohaselt tundis tema end enne mootorsõidukiga sõitma asumist hästi, ei ole usutavad. Ebausutava seisukoha avaldamine G.O poolt mõjutab ka ülejäänud seisukohtade usaldusväärsust. Asjaolu, et kahetsust on väljendatud üksnes rangema karistuse hirmus, toetab kohtu hinnangul ka asjaolu, et karistusregistri järgi on isikul juba varasemalt kaks kehtivat liiklusalast väärteokaristust

§ 227lg 2 järgi, millest mõlemal korral on teda karistatud rahatrahvidega 2016.

ja

  1. aastal. Viimati karistati teda alles 16.01.2017, karistus sai täidetud 30.01.
  2. Järgmise ja raskema liiklusalase süüteo pani ta toime kaks päeva enne rahatrahvi tasumist. Selline käitumine näitab G.O suhtumist oma teosse, mis kohtu hinnangul ei peegelda siirast kahetsust teo toimepanemise osas, vaid kahetsust vahelejäämise tõttu. Seega ei arvesta kohus G.O poolt avaldatud kahetsust karistust kergendava asjaoluna KarS § 57 lg 1 p 3 mõttes. Kaitsja sõnul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta süüteo toimepanemist raske isikliku olukorra mõjul KarS § 57 lg 1 p 4 tähenduses, kuna isik läks tülli oma kauaaegse elukaaslasega. Kohtu hinnangul puudub selleks mis tahes alus, G.O puudus sellise raskusega seisund, mille puhul saab karistust kergendavaks asjaoluks lugeda süüteo toimepanemist isikliku raske olukorra mõjul. Kohtuistungil G.O poolt antud ütluste kohaselt läks ta tülli kauaaegse elukaaslasega. Naine oli vihane ja käskis G.O sõbra juurest koju sõita. Kaebuse esitaja sõnul naine vihastas tema peale, kuna G.O jäi ühisel koosviibimisel sõbra juures magama, mille peale elukaaslane, kes koosviibimisele minnes autot juhtis, sõitis bussiga koju ja vihastas. KarS § 57 lõikes 1 punktis 4 ei ole raske isikliku olukorra tähenduses kohtu hinnangul mõeldud kergeid tülisid. Karistust kergendavaks asjaoluks viidatud sätte tähenduses võib näiteks pidada süüdlasele lähedase perekonnaliikme parandamatut 5 haigestumist, kuid tüli elukaaslasega ei ole arutatava väärteoasja kontekstis karistust kergendav asjaolu. Kaitsja sõnul tuleb karistust kergendava asjaoluna arvesse võtta KarS § 57 lg 1 p 2 alusel kahju vabatahtlikku hüvitamist, kuna G.O on tekitatud kahju hüvitanud. Vastavalt V™S § 115 lg 5 p-le 2 tuleb kaebuse esitajal oma väidete tõendamiseks esitada tõendid. Kohtule ei ole esitatud tõendit kahju hüvitamise kohta. Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kohaldada võib põhikaristusena kergemat karistuse liiki, kuid karistus peab olema suunatud sanktsiooni keskmisest määrast raskema poole, arvestades, et tegemist on varem liiklusalased väärteod toimepannud isikuga ning isik vastutab kahe süüteokoosseisu järgi. Karistuse mõistmisel tuleb arvestada ka üld- ja eripreventsiooni. Kuna käesolevalt pani G.O toime kolmanda samaliigilise süüteo, pole varasemad rahalised karistused temale mõju avaldanud. Kohtuväline menetleja on õigesti otsuses märkinud, et karistuse mõistmisel tuleb lähtuda ka õiguskorra kaitsmise huvidest, mille alla kuulub liikluskord. Liiklusrikkumised on oma olemuselt ühiskonnaohtlikud teod. Mootorsõiduki juht on suurema ohuallika valdaja. Seetõttu võib ta kujutada ohtu enda ja teiste isikute elule, tervisele ja varale, samuti looduskeskkonnale. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et lähtudes G.O süü suurusest ning eri- ja üldpreventsioonist, tuleb teda karistada põhikaristusena rahatrahviga 200 trahviühiku ulatuses. Lisaks põhikaristusele kohaldati G.O suhtes lisakaristusena ka mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 3 kuuks. Riigikohtu kriminaalkolleegium on oma lahendis nr 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtu hinnangul on G.O puhul oht, et ta võib edaspidi jätkata liiklusalaste süütegude toimepanemist ja olla ühiskonnale ohtlik, suur. Väärteo toimiku materjalide nähtuvalt ei ole varasemad rahatrahvid teda uusi rikkumisi toime panemast takistanud ning viimati toime pandud süütegu on varasematega võrreldes veelgi ohtlikum ja raskem. Kuna tegemist on kolmandat korda toimepandud liiklusseaduse normide rikkumisega, ei saa enam väita, et tegemist on juhusüüteoga. Järjest liiklusrikkumiste toimepanemine näitab isiku hooletut suhtumist liikluskorda. Käesolevalt tekkis liiklusrikkumiste tagajärjel ka varaline kahju. Seega on lisakaristuse kohaldamine G.O suhtes põhjendatud. Riigikohus on samas lahendis nr 3-1-1-122-13 ka märkinud, et lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub. G.O tööandja kinnitusel vajab isik mootorsõiduki juhtimisõigust oma tööülesannete täitmiseks ning juhtimisõiguse äravõtmise korral ei ole võimalik töösuhet jätkata. Kohtuistungil avaldatu kohaselt töötab G.O töödejuhatajana ning igapäevane keskmine läbisõit on 400-500 km. Ettevõte tegeleb tellingute rendiga ning G.O käib igapäevaselt objektidel, 6 kontrollides ohutust ning tarnides materjali. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et asjaolud, mille kaebaja on välja toonud, et mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kohaldamata jätta, olid G.O-le teada ka väärteo toimepanemise ajal ning ka eelmiste väärtegude toimepanemise ajal. Mootorsõiduki juhtimisõigus ei ole primaarne õigus, selle omandamisel eeldatakse, et isik käitub vastavalt liiklusreeglitele. Üldohtlike süütegude puhul on kaitstavaks õigushüveks eelkõige inimese elu, üheks vahendiks selle eesmärgi täitmisel on rikkujate mõjutamine läbi selliste karistuste määramise, mis mõjutavad nende elukorraldust ja suunavad neid edaspidi õiguskuulekalt käituma. Lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine on kohtu hinnangul piisav elukorraldust muutev mõjutusvahend, mis motiveerib G.O edaspidiselt õiguskuulekalt käituma.

§ 224

lõike 3 punkti 1 kohaselt on lisakaristust võimalik kohaldada kolmest kuust kuni üheksa kuuni. Kohtuväline menetleja on G.O suhtes kohaldanud lisakaristuse sanktsiooni miinimummääras, s.o 3 kuud. Kohus nõustub selles osas kohtuvälise menetlejaga, kuna mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist kohaldatakse G.O suhtes esmakordselt, mistõttu võib ka kõige lühem lisakaristuse kohaldamise aeg oma eesmärke täita. G.O on taotlenud rahatrahvi ositi tasumise võimalust 4 kuu jooksul igakuiselt, kuna rahatrahv moodustab enam kui pool kaebuse esitaja igakuisest sissetulekust ning korraga rahatrahvi tasumine käib kaebuse esitajale üle jõu. Isikul on kohustused ka finantsasutuse ees. KarS § 66 lõike 2 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi. Kohtu hinnangul käesolevalt mõjuvad põhjused puuduvad. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt elab G.O koos elukaaslasega perena ning ülalpeetavad puuduvad. Samuti katab ühe kuu töötasu rahatrahvi, moodustades töötasust üle poole. Eeltoodust tulenevalt tuleb Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse 02.03.2016 otsus väärteoasjas nr 2302,17,001459 jätta muutmata. Kohus juhindub V™S § 132 p 1, § 109, § 111. /digitaalselt allkirjastatud/ Julia Vernikova kohtunik 7

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.