S § 81 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 alusel
S § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga arvestusega, et ühele päevale arestile vastab üks tund üldkasulikku tööd. Seega kuulub tegemisele 15 (viisteist) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 2 kohaselt ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 8 tundi ööpäevas ning kui süüdlane teeb üldkasulikku tööd muust tööst vabal ajal, ei tohi üldkasuliku töö kestus ületada 4 tundi päevas.
lg 2 p 3 alusel juhtimiselt kõrvaldatud ning isikul puudus liiklusjärelvalve teostajale esitamiseks kehtiv vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust tõendav dokument ja isikut tõendav dokument. Eeltoodud tegevusega rikkus menetlusalune isik
S § 3 lg 2 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime
S § 81 ettenähtud väärteod. Menetlusalune isik selgitas, et süüdistus on arusaadav. Tunnistab end süüdi kõikides väärtegudes. Oli selline olukord, et ema viidi öösel haiglasse ja helistati järgmine päev, et tulgu järele. Helistas tuttavatele, kuid keegi ei saanud. Otsis tuttavaid, kellel endal auto on. Taksoraha ei olnud, seetõttu istus rooli. On teadlik, et juhtimisõigus puudub, samuti seda, et sõidukil oli läbimata tehnonõuetele vastavuse kontroll ning puudus liikluskindlustus. Soetas auto, tahtis autokooli minna. Töötas auto omaniku firmas, sõiduk seisis. Töötab kuu aega, väärteo toimepanemise hetkel ei töötanud. Kavatseb hakata rahatrahve tasuma. Politsei, kes kinni pidas soovitas märkida üldkasuliku töö taotlus, kuna ei tööta. Kui on võimalik trahv tasuda mitmes osas. Juhul, kui mõistetakse arest, taotleb selle asendamist üldkasuliku tööga. On taotletud karistusega nõus. Kohtuvälise menetleja esindaja taotles menetlusaluse isiku süüditunnistamist temale süüks arvatud väärtegude toimepanemises. Arvestades seda, et ühe teoga on täitnud mitme väärteo koosseisud, mõista karistuseks arest 17 päeva, asendades selle üldkasuliku tööga. Karistusregisris on mitmed rahatrahvid, millistest mõned on aegunud täitemenetluse raames. On asunud tööle, varasemate rahatrahvide tasumin eon päevakorras, mistõttu ei ole mõistlik karistada rahatrahviga. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, kuulanud ära menetlusaluse isiku ning kohtuvälise menetleja esindaja selgitused, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud täies mahus.
lg 1 kohaselt peavad juhil mootorsõiduki juhtimisel olema kaasas juhiluba või muu juhtimisõigust tõendav dokument, mootorsõiduki registreerimistunnistus ja selle haagise registreerimistunnistus või haagise registreerimistunnistuse koopia, mille on tõendanud selle väljaandnud asutus, ja muud dokumendid, mida nõuab seadus. Väärteoprotokollist nähtuvalt peatati 13.05.2017 kell 14:30 peeti Saku vallas, TALLINN SAKU - LAAGRI 13km kinni sõiduk Honda Accord reg. nr xxxx. Väärteoasjas kogutud tõendite kohaselt ei olnud menetlusalusel isikul liiklusjärelevalve teostajale esitada ei juhiluba, isikutunnistust ega ühtegi muud dokumenti, mida nõuab seadus. Menetlusalune isik toimetati isiku tuvastamiseks politseijaoskonda. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et mootorsõidukit juhtides ei ole tal kaasas ei juhiluba ega isikutunnistust, ega ühtegi muud dokumenti, mida nõuab seadus. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. 2 Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 nõudeid, millega pani toime
lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumine, kui puudub käesoleva seaduse §-des 201–203, 205–207, 209, 211, 212, 214–219, 221–224 ja 226–241 sätestatud väärteokoosseis. Vastavalt LKindlS § 3 lg 2 sätetele ei tohi liikluses kasutada kindlustuskohustusega hõlmatud sõidukit, millel ei ole kohustuslikku liikluskindlustust või automaatset liikluskindlustust. Maanteeameti e-teeninduse kui ka kindlustuskaitse kehtivuse kontrolli andmetest nähtub, et menetlusaluse isiku poolt juhitud sõidukil puudus kohustuslik liikluskindlustus. Poliisi kehtivuse lõpp oli 11.04.2017 kell 23.59. Vastavalt LKindlS § 4 p 1 sätetele tuleb kohustusliku liikluskindlustuse leping sõlmida sõiduki suhtes, mis on registreeritud või tuleb registreerida liiklusseaduse alusel loodud liiklusregistris, välja arvatud vanasõiduk ja võistlusauto, mida ei kasutata liikluses. Menetlusalune isik ei ole esitanud tõendeid, et vaidlusaluse sõiduki puhul oleks tegemist vanasõiduki või võistlusautoga, mida ei kasutata liikluses. Vastupidi, menetlusalune isik peeti selle sõiduki juhtimiselt kinni just nimelt liikluses. Seega on tegemist sõidukiga, mida tuleb registreerida liiklusregistris ja sellise sõiduki suhtes laieneb kohustuslik liikluskindlustus. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik juhtis sõidukit, millel puudus kohustuslik liikluskindlustus, s.t rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kindlustus, kuid asus sellegi poolest mootorsõidukit juhtima, seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LKindlS § 3 lg 2 sätestatud kohustust, millega pani toime LKindlS § 81 ettenähtud väärteo, s.o liikluskindlustuseta sõiduki juhtimise. Vastavalt
lg 2 sätetele peavad liikluses kasutatav sõiduk ja selle haagis olema läbinud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Maanteeameti andmetel puudub sõidukil kehtiv tehnoülevaatus alates 28.07.2016. Seega saab Maanteeameti andmetest teha järelduse, et sõiduk ei ole tehnonõuetele vastavuse kontrolli läbinud.
lõike 3 kohaselt tehnonõuetele vastavuse kontrollimisel tuvastatakse mootorsõiduki ja selle haagise vastavus või mittevastavus kehtivatele tehnonõuetele ning vastavuse korral määratakse sõiduki järgmise kontrollimise tähtaeg, mille möödumisel sõiduk kaotab kehtivatele tehnonõuetele vastavuse. Käesoleval juhul vaidlusaluse sõiduki kohta puudus märge järgmise kontrollimise tähtaja kohta, millest järeldub, et sõiduki tehnonõuetele vastavuse kontrolli järgmine tähtaeg on möödunud ja sõiduk on kaotanud kehtivatele tehnonõuetele vastavuse, mistõttu sellise sõidukiga liigelda on keelatud. Menetlusalune isik oli teadlik sellest, et sõidukil puudus kehtiv tehnoülevaatus, kuid asus sellegipoolest mootorsõidukit juhtima, seega on tegu toime pandud kavatsetult. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 2 sätestatud nõuet, millega pani toime
ettenähtud väärteo, s.o tehnonõuetele vastavuse kontrolli mitteläbinud mootorsõiduki juhtimise.
lg 1 p 1 ja 3 kohaselt mootorsõidukit ei tohi juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, samuti kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt käesoleva seaduse §-le 91. Maanteeameti liiklusregistri väljavõttest nähtuvalt N.D kehtivaid juhilubasid ei ole. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt on N.D 06.02.2014 kõrvaldatud juhtimiselt
Seega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 ja 3 nõudeid, juhtides mootorsõidukit vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omamata, samuti isikuna, kes on kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt vastavalt
§le 91. Menetlusalune isik oli teadlik nii sellest, et temal puudub mootorsõiduki juhtimise õigus, kui ka sellest, et teda on juba varasemalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud, kuid sellegi poolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on tegu toime pandud kavatsetult. 3 Eeltooduga on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus
lg 1 p 1 ja 3 keeldusid ja pani sellega toime
lg 2 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt ja isikuna, kes on mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Karistuse mõistmine
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva.
ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.
S § 81 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut. Käesoleval juhul nähtub väärteoasjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on kõik temale inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kõik väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette
lg 2 ettenähtud väärtegu, tuleb karistust kohaldada
S § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone mõistetakse karistus. Käesolevas väärteoasjas on menetlusaluse isiku süü ettenähtud väärtegude toimepanemisel üle keskmise, kuivõrd menetlusalune isik on samaaegselt toime pannud neli erinevat väärtegu. Väärteomenetluses ei ole tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis karistust kergendamise või raskendamise suunas mõjutaks. Kuivõrd KarS § 63 lg 1 sätteid kohaldades karistust mõistes tuleb lähtuda
lg 2 ettenähtud sanktsioonist kui raskeimat karistust ette nägevast seadusesättest, siis
lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, mistõttu tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust. Väärteotoimikus leiduvatest karistusandmetest nähtub, et menetlusalusel isikul on 1 kehtiv väärteokaristus
Väärteoasjast ei leidu andmeid, mis viitaks menetlusalusel isikul legaalse ja töise sissetuleku olemasolule. Kohtu arvates annavad taolised andmed aluse järelduseks, et menetlusalusel isikul puuduvad rahalised vahendid järjekordse rahatrahvi tasumiseks. Samuti nähtub, et varasem karistus rahatrahvi näol ei ole soovitud mõju avaldanud ning menetlusalune isik jätkab samalaadsete süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Üldpreventsiooni arvestades, leiab kohus, et teadmine, et ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest vähemalt aresti kandmise ajaks, võib suurendada ka teiste liiklejate turvatunnet. Arvestades isiku süü suurust, mis seisneb süütegude rohkuses, samuti eri- ja üldpreventiivsed eesmärke, sh asjaolu, et menetlusalusel isikul on kehtiv karistus
lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest, siis leiab kohus, et arest tuleb mõista sanktsioonimäära keskmises määras. Kuivõrd menetlusalune isik taotles mõistetava aresti asendamist üldkasuliku tööga, mida taotles ka kohtuvälise menetleja esindaja, leiab kohus, et esitatud taotluse võib rahuldada. Menetlusalust isikut on varem karistatud rahatrahviga, mis senini on tasumata. Samas ei ole menetlusalust isikut varem arestiga karistatud ning väidetavalt on menetlusalune isik asunud ka 4 tööle. Seetõttu leiab, et esimesel korral menetlusalusele isikule aresti mõistes võib aresti asendada üldkasuliku tööga, allutades menetlusaluse isiku Tallinna Vangla Lääne-Harju Kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve alla. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.