Obsah (6)

§ 384§ 180§ 326§ 318§ 339§ 245

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 8. august 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-17-5878 Kohtukoosseis Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maak

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik

1. Viru Maakohtu 27.06.2017 otsusega tunnistati kokkuleppemenetluses B.G süüdi KarS §-de 199 lg 2 p 9 ja 424 järgi ning mõisteti liitkaristuseks 2 aastat 9 kuud vangistust, millest alates 24.04.2017 kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust ning ülejäänud karistusele kohaldati KarS § 74 lg 1 ja 3 sätteid 2 aastase ja 3 kuulise katseajaga. 1.
2. Kohtuotsusega mõisteti B.G-lt välja menetluskuluna sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 312 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 86 eurot ning joobeseisundi ekspertiisi tegemise eest 676,76 eurot. Ühtlasi määrati, et tal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.
3. Viru Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni B.G, kes palub tühistada kohtuotsuse nimetatud ulatuses menetluskulu väljamõistmise osas ning jätta osa menetluskulusid

§ 180

lg 3 alusel riigi kanda, sest tal käib sellises ulatuses tasumine üle jõu, kuna ta on invaliid ja tööd ei leia. Ringkonnakohtu seisukoht 3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioon tuleb

§ 326lg 2 p 3 alusel jätta läbi vaatamata.

4.

§ 326

lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik apellatsiooni läbi vaatamata jätmise määruse, kui apellatsiooni on esitanud isik, kellel ei ole

§ 318

järgi apellatsiooniõigust.

§ 318

lg 3 p 4 kohaselt apellatsiooni ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale, välja arvatud

§ 318

lg-s 4 sätestatud juhtudel.

§ 318

lg 4 kohaselt võib kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on

1. peatüki
2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

1. peatüki
2. jagu käsitleb kokkuleppemenetluse kohaldamise alust, vastavate nõusolekute saamise ja läbirääkimiste pidamise korda, kokkuleppe vormistamise ja selle kohtuliku arutamise nõudeid.

§ 339

lõige 1 sisaldab loetelu kriminaalmenetlusõiguse olulistest rikkumistest, mis toovad obligatoorselt kaasa kohtuotsuse tühistamise. Seega vastava apellatsiooni puhul tuleb kontrollida, kas vaidlustatakse eelpool viidatud nõuete järgimist.

1. B.G on vaidlustanud temalt välja mõistetud menetluskulude suuruse, taotledes neist osa riigi kanda jätmist. 5.
2. Ringkonnakohus märgib, et kõik temalt välja mõistetud menetluskulud tulenevad 15.06.2017 sõlmitud kokkuleppest (lk 155-157), mille kohaselt toimunud läbirääkimiste käigus B.G ja tema kaitsja advokaat Oleg Gorškaljov nõustusid esitatud süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga, menetluskulude suurusega, nende

§ 180

lg 3 alusel tasumisega ositi ühe aasta jooksul ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. 5.

1. Kokkuleppest nähtub, et B.G-ga seonduvad ja temalt väljamõistetavad summad seisnesid järgmises: sundraha 705 eurot, kaitsjatasu 312 eurot, sõiduki teisaldamise kulu 86 eurot ning joobeseisundi ekspertiisi tegemise eest 676,76 eurot. Ühtlasi lepiti kokku, et tal on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul. 5.
2. Maakohtu 27.06.2017 istungi protokolli (lk 171-172) kohaselt B.G vastas kohtule, et talle on kokkuleppe sisu arusaadav ja nõustub sellega. Ta ei soovinud anda selgitusi kokkuleppe sõlmimise asjaolude kohta, kuid avaldas, et kokkuleppe sõlmimisel väljendas ta oma tõelist tahet. Ühtlasi ta kinnitas, et on nõus tsiviilhagide ja menetluskulude hüvitamisega. 5.
3. Eeltoodust nähtub, et kokkuleppe sõlmimisel ja selle kinnitamisel maakohtus B.G oli nõus kõigi temalt väljamõistetud menetluskulude tasumisega ja osa menetluskulude riigi kanda jätmise küsimust ei tõusetunud. Seega leiab ringkonnakohus, et kokkulepet sõlmides ja seda kohtuistungil arutades ei ole rikutud

1. peatüki
2. jao sätteid. Samuti ei nähtu

§ 339lg-s 1 sätestatud kriminaalmenetlusõiguse olulisi rikkumisi.

Kohtuotsusega mõisteti B.G-lt välja menetluskulud selliselt, nagu see oli kokkuleppes kokku lepitud. -2- 5.5. Ringkonnakohus leiab, et B.G puhul on kokkuleppemenetluse sätteid järgitud ning pole alust läbi vaadata apellatsioonis toodud väiteid, sest apellatsiooni on esitanud isik, kellel puudub sellekohane apellatsiooniõigus. Seda kinnitab ka vastav kohtupraktika. Nii on Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-47-16 punktis 5 märgitud, et

§ 245

lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises

§ 180lg 3 alusel.

Käesolevas asjas nimetatud nõudeid täideti. Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-7-16 punktis 5.3. on märgitud, et kuna maakohus ei koosta kokkuleppemenetluses põhistatud kohtuotsust, ei ole täidetud apellatsioonimenetluse põhilised eeldused ning seetõttu kohaldub

§-s 318 lg 3 p 4 sätestatud edasikaebepiirang ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele

1. peatüki
2. jao või

§ 339lg 1 sätte rikkumisele.

B.G apellatsioonis sellist viidet pole.

§ 318

lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus

§ 326lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata.

6. Eeltoodu alusel ning juhindudes

§ 326lg 2 p 3 ja § 318 lg-st 4 jätab ringkonnakohus B.G apellatsiooni läbi vaatamata.

/allkiri/ Mati Kartau Kohtunik -3-