1-17-112/17

(16244000318)Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Marina DAVÕDOVITŠ Prokurör Irina KARO Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli MURDE Asja läbivaatamise kuupäev 22.05.2017 Kriminaalasi O.M süüdistus Karistusseadustiku §113 lg.1 järgi lühimenetluses O.M sünd. xxx, isikukood xxx, kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx, töökoht puudub, xxx, varem Süüdistatav kriminaalkorras karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 11.03.2016 – 13.03.2016 Tõkend – elukohast lahkumise keeld – alates 13.03.2016 Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus OTSUSTAS: Süüdi tunnistada O.M Karistusseadustiku §113 lg.1 järgi ja mõista karistuseks 10 (kümme) aastat vangistust. 1 Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista O.M-ile lõplikuks karistuseks 6 (kuus) aastat 8 (kaheksa) kuud vangistust. Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata O.M karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 11.03.2016 – 13.03.2016, s.o. 3 (kolm) päeva ja lõplikult kuulub O.M kandmisele 6 (kuus) aastat 7 (seitse) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. O.M karistuse algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Asitõendid – nuga, nugade alus, padjapüür, kollast värvi froteekangast saunarätik, lühikeste varrukatega naiste kodukleit, rohelist värvi meeste kampsun, musta värvi meeste maika, sinist värvi sünteetilised meeste spordipüksid, musta värvi sünteetilised naiste aluspüksid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada. Rahuldada vandeadvokaadi vanemabi Valli MURDE taotlus, määrata tema poolt O.M-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot 20 senti (s.h. materjalidega tutvumine ja kaitseakti koostamine 160 €, ettevalmistamine ja kaitsealusega nõupidamine 80 €, osalemine 26.01.2017 eelistungil 20 €, osalemine 22.05.2017 kohtuistungil 160 €, osalemine 31.05.2017 kohtuistungil 40 €, sõidukulud 22.05.2017 Tartu – Jõhvi – Tartu 78 €, sõidukulud 31.05.2017 Tartu – Jõhvi – Tartu 78 €, käibemaks 123,20 €). Välja mõista O.M-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 alusel sundraha seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2 ,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 1175 (üks tuhat ükssada seitsekümmend viis ) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Valli MURDE) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 72 (seitsekümmend kaks) eurot ja kaitsjale (vandeadvokaadi vanemabi Valli MURDE) kohtulikus menetluses osalemise eest 739 (seitsesada kolmkümmend üheksa) eurot 20 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 alusel ekspertiisikulud 3726 (kolm tuhat seitsesada kakskümmend kuus) eurot riigituludesse. Sundraha ja menetluskulud tuleb O.M tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 №rdea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE

1. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99917700039145 ning 1-17-112 kriminaalmenetluse kulud“ selgitus „O.M Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. 2 Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Viru Süüdistus O.M on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta ajavahemikul 08.03.2016 – 09.03.2016 täpselt tuvastamata kellaajal oma korteris xxx lõi tahtlikult tapmise eesmärgil oma elukaaslasele V. K.le ühel korral kööginoaga rindkere parema poole alaosasse, tekitades sellega kannatanule kõhuõõnde tungiva torke – lõikehaava vahelihase, suurrasviku, ristikäärsoole – kinnisti ja ristikäärsoole vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge mädane peritoniit, mäda – verikõht ning arenes välja äge hulgielundite puudulikkus, mis oli eluohtlik vigastuste tekitamise momendil ja mille tagajärjel V. K. suri sündmuskohal. Sellega pani O.M toime teise inimese tapmise, s.o. kuriteo, mis on ette nähtud Karistusseadustiku §113 lg.1 järgi. Kohtulik uurimine maakohtus Ringkonnaprokurör Irina Karo palus kvalifitseerida KarS §118 lg.1 p.7 järgi vangistusega 5 aastat 11 kuud 27 päeva. maakohtu istungil süüdistatava tegu ja karistada teda lõpliku karistusena Kaitsja vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde palus maakohtu istungil süüdistatav õigeks mõista ja kui kohus selle seisukohaga ei nõustu, siis kergendada karistust ja kohaldada KarS §74 sätteid. Vandeadvokaadi vanemabi leidis, et esineb kergendav asjaolu – süüdistatav tunneb ennast halvasti, kuna on kogu aeg harjunud, et elukaaslane on kõrval, nüüd ei ole. Süüdistatav O.M ei tunnistanud ennast maakohtu istungil süüdi. Süüdistatav seletas, et tema elukaaslane V. K. võis noahaava saada siis, kui käis korterist väljas. Süüdistatav kinnitas, et valmistas 08.03.2016 köögis süüa, muuhulgas lõikas kööginoaga liha ja elukaaslane tegi talle märkuse alkoholi tarvitamise pärast. Samuti kinnitas süüdistatav, et pesi elukaaslase voodist võetud voodipesu ära, samuti vahetas kannatanu seljas olevad riided. Kiirabi ta mingil ajahetkel ei kutsunud. Maakohus uuris kohtuistungil järgmiseid kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses avaldatud tõendeid: - Sündmuskoha 11.03.2016 vaatlusprotokoll koos fototabelitega, mille kohaselt vaadeldi korterit xxx. Veremäärdumised olid avastatud elutoa põrandal, kannatanu riietel, köögis pesumasinal ja põrandal, noal ja noahoidjal, pesumasinas olevatel asjadel, magamistoa ukse all, voodis oleva voodipesu peal - M. K. tunnistajana ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et süüdistatav on tunnistaja ema, kes elas koos kannatanuga emale kuuluvas korteris. Tunnistaja ütluste kohaselt kuritarvitas süüdistatav alkoholi, kuid tema elukaaslane ei 3 - - - - - - tarbinud alkoholi viimase 5 aasta jooksul. Süüdistatav muutub alkoholijoobes väga agressiivseks ja selletõttu tülitses ka kannatanuga aeg-ajalt. Elukaaslase surmast teatas süüdistatav tunnistajale telefoni teel 11.03.2016 hommikul, süüdistatav helistas kannatanu mobiiltelefonilt. Kui tunnistaja koos abikaasaga jõudis süüdistatava korterisse, oli viimasel pohmell. Kannatanu istus elutoas diivanil, oli näost sinine. Süüdistatav ei olnud ise kusagile helistanud, tunnistaja helistas 112 ja teatas surmast V. M.i tunnistajana ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tema on süüdistatava ja kannatanu naaber, kes teab, et süüdistatav korraldas paaripäevaseid joomapidusid, kuid kannatanu viimasel ajal alkoholi ei tarvitanud. 09.03.2016 tuli tunnistaja korteri ukse taha süüdistatav ja palus käia poes alkoholi toomas, andis oma pangakaardi ja palus tuua 1 l viina. Kui tunnistaja tuli poest tagasi ja tõi 2 pudelit 0,5 l viina, kallas süüdistatav ka tunnistajale klaasi, nad jõid selle ära ja süüdistatav kurtis, et kannatanu tunneb ennast halvasti ja oksendab midagi tumedat. Kui tunnistaja käskis kutsuda kiirabi, süüdistatav sellega ei nõustunud. Ise tunnistaja kannatanut ei näinud. 11.03.2016 hommikul tuli tunnistaja poest tagasi ja süüdistatava tütrelt kuulis, et kannatanu on surnud. Hiljem tuli tunnistaja juurde süüdistatav ja nad läksid koos süüdistatava korterisse viina jooma V. T.i tu nnistajana ülekuulamise protokoll, millest nähtub, et tema patrullpolitseinikuna sai väljakutse korterisse, kus oli laip. Korteris olid surnu abikaasa ja viimase tütar. Süüdistatava suust tuli alkoholi lõhna. Tunnistaja ütluste kohaselt tuli kannatanu 08.03.2016 koju ja oli süüdistatava peale pahane, kuna viimane tarvitas alkoholi. Kiirabisse ja politseisse süüdistatav ei helistanud, kui avastas, et kannatanu on surnud. Kui lahangul selgus, et kannatanul oli noahaav, läks tunnistaja koos eksperdi ja uurijatega sündmuskohale tagasi, süüdistatav korteriust lahti ei teinud ja ropendas. Ukse avas lõpuks kohalekutsutud süüdistatava tütar Indikaatorvahendi kasutamise 11.03.2016 protokoll, mille kohaselt tuvastati O.M 11.03.2016 kell 15.14 alkoholijoove 1,20 mg/l Isiku läbivaatuse 11.03.2016 protokoll koos fototabelitega, mille kohaselt tuvastati süüdistatava vasaku käe väiksel sõrmel ja nimetissõrmel küüneplaadikese ümber pruunid plekid. Kodukleidil oli rinna piirkonnas tõmbluku juures kangal pruuni värvi plekid. Võeti DNA-proovid O.M kahtlustatavana ülekuulamise protokollid, milledest nähtub, et 08.03.2016 ja 09.03.2016 tarvitas ta alkoholi, mis ei meeldinud kannatanule, kes hakkas süüdistatava peale karjuma. Kui kannatanu istus diivanil, nägi süüdistatav tema kõhuhaava ja võttis vannitoast rätiku, millega seda katta, et verd ei jookseks. Voodipesu pani ta ligunema. Kiirabisse ta ei helistanud, kuna ei leidnud oma mobiiltelefoni. Selle leidis ta hommikul juhuslikult diivani alt Sideettevõtjalt saadud andmete protokoll, millest nähtub, et 11.03.2016 kell 07.24 helistati V. K. abonentnumbrilt M. K. abonentnumbrile. M. K. abonentnumbrilt helistati 5 kõnet kell 07.32, 07.33, 07.39, 07.55 ja 09.12 V. K. abonentnumbrile ja kell 07.34 numbrile
2. O.M abonentnumber ei olnud 10.03.2016 – 11.03.2016 aktiivne ja kasutuses Surnu 09.05.2016 ekspertiisiakt nr.16E-IDS0007/81 koos fototabelitega, millest nähtub, et ekspertiis teostati 11.03.
3. Eksperdiarvamuse kohaselt oli V. K. surma põhjuseks kõhuõõnde tungiv torke – lõikehaav paremal pool rindkere alaosas vahelihase, suurrasviku, ristikäärsoole kinnisti ja ristikäärsoole vigastusega, mille tüsistusena tekkis äge mädane peritoniit, mäda – verikõht 4 - - - ning arenes välja äge hulgielundi puudulikkus. Kannatanu surm võis saabuda mitte vähem kui 2 – 3 päeva enne kohtuarstlikku lahangut. Torke – lõikehaav paremal pool rindkerel võis olla tekitatud orienteeruvalt 1 – 2 päeva enn e surma saabumist. Tekitatud kehavigastuste ja surma vahel on otsene põhjuslik seos. Surma saabumise hetkel oli kannatanu kaine. Kõhuõõnde tungiv torke – lõikehaav põhjustas kannatanul eluohtliku tervisekahjustuse Asitõendi 07.06.2016 vaatlusprotokoll, mille kohaselt vaadeldi nuga, nugade alust, saunalina, padjapüüri, kampsunit, maikat, aluspükse, spordipükse ja kodukleiti. Noa teral olid avastatud pruuni värvi plekid; nugade alusel asuva 4 cm laiuse ava ülemine serv oli määrdunud pruuni värvi vedelikuga; padjapüüril olid erinevates kohtades pruuni värvi plekid; saunarätikul oli kangas imendunud ära kuivanud pruuni värvi vedelikuga; kodukleidil olid parema hõlma pealmisel poolel rinna piirkonnas pikliku kujuga pruuni värvi plekid; meeste kampsuni esiosal oli kõhu piirkonnas läbiv auk; meeste musta värvi maika esiosas oli kõhu piirkonnas läbiv sirgjooneline vigastus DNA 07.07.2016 ekspertiisiakt nr.16E-GE0717, mille kohaselt saadi noateralt, noatera lõikepinnalt, nugadealuse pinnalt, magamistoa ukse all põrandalt, pesumasina ülemise serva pinnalt, saunalinalt, padjapüürilt ja nugade aluse ühest hoidikust DNA-analüüsil täisprofiilid, mis olid pärit ühelt isikult – V. K.lt. O.M vasaku käe väikese ja nimetu sõrme pinnalt ja teiselt proovilt padjapüürilt saadi DNA -analüüsil täisprofiilid, mis on pärit enam kui ühelt isikult. Nendes segaprofiilides on eristatav peamine DNAprofiil, mis on kokkulangev V. K. DNA-profiiliga, O.M DNAprofiil ei ole seostatav nende DNA-segaprofiiliga. Noa käepidemelt saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada O.M-ilt ja V. K.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kodukleidilt võetud teisest proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada O.M-ilt pärit bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Noa käepidemelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada V. K.lt ja O.M-ilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles segaproovis. Kodukleidilt võetud esimesest proov ist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa välistada O.M-ilt ja V. K.lt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist selles proovis. Noa käepidemelt võetud proovist saadi DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud tulemuste alusel ei saa kindlalt välistada V. K.lt pärineva bioloogile materjali sisaldumist selles proovis Jäljeekspertiisi 11.07.2016 ekspertiisiakt nr.16E-TR0010 koos fototabelitega, milles nähtub eksperdiarvamusest, et ekspertiisiks esitatud kampsuni esiosa keskel kõhu piirkonnas on üks torke – lõikevigastus ning maika esiosa keskel kõhu piirkonnas on üks torke – lõikevigastus. Ekspertiisiks esitatud kampsunil ja maikal olevad vigastused võivad olla tekitatud ekspertiisiks esitatud noaga. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et ringkonnaprokuröri taotlus süüdistuse ümberkvalifitseerimiseks KarS §118 lg.1 p.7 järgi ei ole põhjendatud. Samuti leidis 5 maakohus, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikul uurimisel avaldatud tõendid kogumis kinnitavad seda, et O.M pani toime kuriteo KarS §113 lg.1 järgi ja ta on süüdi. Karistusseadustiku §113 lg.1 näeb ette vastutuse teise inimese tapmise eest. Kaitstav õigushüve antud kriminaalasjas on inimese elu ja tapmise tagajärg on inimese surm. Põhjuslik seos ei sõltu asjaolust, kas surm saabus vahetult pärast tegu või pikema ajavahemiku möödumisel. O.M süüdistatakse selles, et ta lõi oma elukaaslasele ühel korral kööginoaga rindkere parema pool alaosasse, tekitades talle kõhuõõnde tungiva torke – lõikehaava, mis oli eluohtlik vigastuse tekitamise momendil ja mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Käesolevas kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et süüdistatav ja kannatanu elasid koos elukaaslastena ühes korteris. Tunnistajate M. K. ja V. M.i ütlustega on tõendatud, et süüdistatav kuritarvitas alkoholi, kannatanu viimastel aastatel enam alkoholi ei tarvitanud. Tunnistaja M. K. ütluste kohaselt muutus süüdistatav alkoholijoobes agressiivseks. Sama tunnistaja ütluste ja süüdistatava enda seletuse kohaselt ei meeldinud kannatanule süüdistatavapoolne alkoholi tarvitamine, nad tülitsesid selle pärast ja kannatanu ööbis vahel ka mujal. Tegemist oli olmetüliga elukaaslaste vahel, mis toimus korteris. Seetõttu puuduvad kuriteol ka otsesed pealtnägijad. Lähtudes süüdistatava poolt nii kohtueelses menetluses kui kohtuistungil antud seletustest toimetas ta 08.03.2016 köögis, tegi süüa ja muuhulgas lõikas kööginoaga liha. Kannatanu õnnitles teda 8.märtsi puhul, kinkis lilled ja tõi autost 2 pudelit viina. Süüdistatav alustas alkoholi tarvitamisega, kannatanule see ei meeldinud, ta tegi selle kohta süüdistatavale köögis märkuse. Süüdistatava väitel käis kannatanu mitu korda korterist väljas õues auto juures. Sellel päeval ei käinud ükski võõras elukaaslaste korteris. Tunnistaja V. M.i ütlustest nähtub, et 09.03.2016 tuli tema juurde süüdistatav, palus käia poes ja tuua viina. Kui tunnistaja viinaga tagasi tuli, jõi ta klaasi koos süüdistatavaga, kes kaebas, et kannatanul on midagi viga, et ta oksendas midagi tumedat. Tunnistaja ettepanekuga kutsuda kiirabi süüdistatav ei nõustunud. Ise tunnistaja kannatanut tol päeval ei näinud. Nimetatud tunnistaja ütlused ja ka süüdistatava enda seletus on kooskõlas Surnu 09.05.2016 ekspertiisiaktiga nr.16E-IDS0007/
4. Nimetatud ekspertiisiakti kohaselt toimus ekspertiis 11.03.2016 ja eksperdiarvamuse kohaselt võis kannatanu surm saabuda 2 - 3 päeva enne kohtuarstlikku lahangut ja torke – lõikehaav võis olla tekitatud 1 – 2 päeva enne surma saabumist. Hinnates neid tõendeid kogumis, leiab maakohus, et kannatanu surm süüdistuses märgitud perioodil – ajavahemikul 08.03.2016 – 09.03.
5. saabus Süüdistatav väitis maakohtu istungil, et kannatanu võis torke – lõikehaava saada õues, ajal, mil ta 08.03.2016 väidetavalt käis kogu aeg korteri ja väljasseisva auto vahet. 6 Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et need süüdistatava seletused ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii nähtub Sündmuskoha 11.03.2016 vaatlusprotokollist, et lisaks süüdistatava korterile vaadeldi ka trepikoda. Veremäärdumisi ei avastatud ei trepikojast ega ka korteri esikust. Süüdistatav seletas maakohtu istungil, et nende trepikojas sellel ajal koristajat ei olnud, ta ise pesi trepikoda perioodil jaanuar – märts
6. Ajavahemikul 08.03.2016 – 11.03.2016 ta trepikoda ei pesnud. Veremäärdumised olid sündmuskohal avastatud elutoa põrandal, köögipõrandal ja põrandal magamistoa ukse all, seega vaid korteris sees. Lisaks sellele nähtub Jäljeekspertiisi 11.07.2016 aktist nr.16E-TR0010, et torke – lõikevigastused olid avastatud vaid kannatanu maikal ja kampsunil, mitte aga jopel ning nimetatud vigastused langevad kokku ekspertiisiks esitatud kööginoaga. Süüdistatava seletuse kohaselt kandis kannatanu 08.03.2016 õues käies jopet. Lisaks eeltoodule nähtub DNA-ekspertiisi 07.07.2016 aktist nr.16E-GE0717, et kööginoa teralt, lõikepinnalt, noahoidjalt, saunarätikult, pesumasinalt, padjapüürilt ning süüdistatava vasaku käe sõrmedelt saadi kannatanu DNA-profiil. Tunnistaja V. M.i ütlustest nähtub, et süüdistatav kaebas kannatanu halba olukorda 09.03.2016 lõuna ajal, kui tunnistaja ja süüdistatav tarvitasid koos alkoholi. Süüdistatav tarvitas perioodil 08.03.2016 – 11.03.2016 pidevalt alkoholi ja seetõttu toimunut ei mäleta. Tunnistaja M. K. ütlustest nähtub, et alkoholijoobes muutus süüdistatav agressiivseks. Süüdistatav ja kaitsja väitsid maakohtu istungil, et kui süüdistatav avastas kannatanul haava, püüdis ta verejooksu peatada saunarätikuga ja hiljem vahetas kannatanul riided, mis seletab omakorda kannatanu DNA levimise süüdistatava kätele. Maakohus möönab, et see võis nii olla, kuid leiab, et antud seletusega ei ole ümber lükatud asjaolu, et nugade aluselt ja kööginoalt saadud DNA-proov kuulub ainult kannatanule. Hinnates neid tõendeid kogumis, leiab maakohus, et kannatanu surm saabus süüdistuses märgitud viisil, s.t. süüdistatav lõi kannatanut alkoholi tarvitamisest tingitud tüli käigus korteris kööginoaga. Maakohus leiab, et O.M-ile esitatud süüdistus KarS §113 lg.1 järgi on õigesti kvalifitseeritud. Ringkonnaprokuröri poolt oli kohtuvaidluste käigus süüdistuskõnes tahtluse liikidena ära nimetatud nii otsene kui kaudne tahtlus, samuti ka ettevaatamatus. Samas ei nähtu süüdistuskõnest, millise tahtluse liigi juurde ringkonnaprokurör lõpuks jäi ja millised on selle põhjendused. Maakohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas pani süüdistatav kuriteo toime kaudse tahtlusega. Tapmine on suvalise teokirjeldusega koosseis, mis tähendab, et see on võimalik mis tahes teoga. Tähtis on, et tegu ja selle tagajärjeks olev inimese surm oleksid põhjuslikus seoses. 7 Tapmise subjektiivne külg on tahtlus, mis peab esinema kõigi objektiivsete tunnuste – surmav tegu, surm ja nendevaheline kausaalseos – suhtes. Kaudne tahtlus eeldab, et isik kujutaks endale üldjoontes ja tavalise mõistliku elukogemuse tasemel ette põhjuslikku seost tema teo ja saabuva tagajärje vahel. Arvestades süüdistatava vanust, elukogemust, haridust ja varasemaid töökohti puudub maakohtul alus arvata, et süüdistatav ei saanud aru noaga kõhuõõnde löömise võimalikest tagajärgedest. Tunnistaja M. K. ütlustest nähtub, et süüdistatav on varem töötanud politseis, süüdistatav ise lisas, et töötas ka lasteaiakasvatajana. Karistusseadustiku §16 lg.4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Lüües kannatanut kööginoaga, mille tera pikkus on 22 cm, rindkere paremale poole alaossa, kõhuõõnde, pidi süüdistatav möönma, et sellise kõhuõõnde tungiva torke – lõikehaava tagajärjel võib saabuda kannatanu surm. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.08.2002 määrusega kehtestatud Tervisekahjustuse kohtuarstliku tuvastamise korra §7 lg.2 p.9 on kõhuõõnde ulatuv haav eluohtlik tervisekahjustus. Kriminaalasja materjalide kohaselt pidas süüdistatav seda võimalikuks ja leppis sellega. Nii nähtub süüdistatava enda seletusest ja tunnistaja V. M.i ütlustest, et kannatanul oli halb olla ja ta oksendas juba 09.03.
7. Tunnistaja ettepanekule kutsuda koheselt kiirabi süüdistatav ei reageerinud, vaid jätkas alkoholi tarvitamist kuni vähemalt 11.03.2016 hommikuni. Ka sel hommikul ei helistanud süüdistatav mitte kiirabisse, vaid hoopis oma tütrele. Kohtueelses menetluses ja maakohtu istungil põhjendas süüdistatav kiirabisse mittehelistamist sellega, et tema mobiiltelefon oli kadunud ja ta leidis selle üles alles 11.03.2016 hommikul, kui pesi diivanialust põrandat. Nimetatud süüdistatava seletused ei ole kooskõlas teiste kriminaalasjas kogutud tõenditega. Nii nähtub tunnistaja M. K. ütlustest ja Sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et süüdistatav ei helistanud tütrele mitte enda mobiiltelefonilt, vaid kannatanu telefonilt. Vahepealsel perioodil nägi süüdistatav kannatanu kõhuhaava, verist voodipesu, veriseid riideid ja veremäärdumisi põrandal, kuid ei võtnud taaskord midagi ette ja ei kutsunud abi. Vastupidi, süüdistatav püüdis igati oma teo tagajärgi kõrvaldada, pannes verise voodipesu vannitoas likku, vahetades kannatanu seljas olevad riided, pestes verejäljed põrandalt ning jätkuvalt mitte kutsudes kiirabi. Hinnates kõiki eelnimetatud asjaolusid kogumis leiab maakohus, et süüdistatav sai aru oma teost ja pidas võimalikuks, et selle tulemusel kannatanu sureb, kuna ei võtnud lõpliku tagajärje ärahoidmiseks mitte midagi ette. Süüdistatav jättis tagajärje saabumise ilmselgelt juhuse hooleks. Maakohus ei nõustu kaitsja seisukohaga, et tegemist oli kuriteo toimepanemisega ettevaatamatuse tõttu. Sellisel puhul isik loodab tagajärje mittesaabumisele, kuid tunneb ära enda käitumises sisalduva ohtlikkuse. Tagajärje saabumata jäämise lootus peab tuginema isiku poolt äratuntud asjaoludele, mis lubavad tal mõistlikult uskuda, et tema loodud oht ei realiseeru tagajärjes. Siinkohal võivad kannatanule kohene abi osutamine või abi kutsumine kujutada endast neid asjaolusid, mis annavad süüdlasele aluse loota, et kannatanu surm ei saabu (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8 16.04.2013 otsus kohtuasjas nr.3-1-1-40-13 ja 28.10.2015 otsus kohtuasjas nr.3-1-179-15). Käesolevas kriminaalasjas selliseid asjaolusid tuvastatud ei ole. Vastupidi, süüdistatav ei teinud kuni 11.03.2016 mitte midagi selleks, et kutsuda abi. Tunnistaja V. M.i ütlustest nähtub, et tema pakkus juba 09.03.2016 kutsuda kannatanule kiirabi, kuid süüdistatav keeldus sellest. Samuti ei helistanud ega teinud muud abi saamiseks järgmistel päevadel. Maakohus leiab, et 11.03.2016 helistamine tütrele teatega, et kannatanu on surnud, ei ole selliseks asjaoluks, mida saab hinnata ohu kõrvaldamisena. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §61 hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt ja ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu. Analüüsides kõiki esitatud tõendeid kogumis ja kuulanud ära menetlusosalised, leiab maakohus, et O.M on toime pannud Karistusseadustiku §113 lg.1 sätestatud kuriteo ning tema süü on kohtus tõendamist leidnud. Toimepandud kuriteo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid antud kriminaalasjas ei esine. O.M ei tegutsenud hädakaitse- või hädaseisundis. Vastavalt Karistusseadustiku §2 lg.2 karistatakse teo eest, kui see süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. vastab Vastavalt Karistusseadustiku §56 lg.1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib karistuseks mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Maakohus peab oluliseks, et karistuse mõistmisega edastatakse süüdimõistetule ühiskonna sõnum, et süütegu ei jää ilma karistamiseta. Seega kaitstakse õiguskorda üldises mõttes. Oluline on aga ka see, et karistus ja karistamine avaldaksid süüdimõistetule vastavat ja õiget mõju. Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üld- kui eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend kohtuasjas nr.3-1-114-07). Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale. Karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-4306). O.M on süüdi raskes isikuvastases kuriteos. Lisaks toimepandud kuriteo raskusele ja laadile arvestab maakohus ka süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid. 9 O.M on varem krimin aal- ja väärteokorras karistamata, ta on 70 aastat vana. Karistusseadustiku vangistuse. §113 lg.1 näeb karistusena ette kuue- kuni viieteistaastase Ringkonnaprokurör taotles maakohtu istungil süüdistatava karistamist reaalse vangistusega, kaitsja palus süüdimõistmise korral kohaldada KarS §74 sätteid. Samas ei esitanud ringkonnaprokurör ühtegi põhjendust seda liiki karistuse kohaldamiseks. Maakohus on seisukohal, et ringkonnaprokurör pidi seda siiski tegema ja mitte jätma kogu põhjendamise maakohtu pädevusse. Lähtudes O.M poolt toimepandud kuriteo asjaoludest ja raskusest leiab maakohus, et käesolevas kriminaalasjas puuduvad alused süüdistatavale vangistuse mõistmiseks tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamist oma otsuses eraldi põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend kohtuasjas nr.31-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend kohtuasjas nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse reaalne kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuritegude toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes eeltoodust ning arvestades toimepandud kuriteo raskust, selle toimepanemise asjaolusid ja süüdistatava käitumist vahetult peale kuriteo toimepanemist, leiab maakohus, et alused O.M-ile vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Vangistusest tingimisi vabastamiseks peavad olema selged alused. Käesolevas kriminaalasjas antud süüdistatava puhul selliseid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. Eeltoodu alusel tuleb O.M talle kuriteo toimepanemise mõistetud karistus ära kanda reaalse vangistusena. eest Ringkonnaprokurör palus maakohtu istungil mõista süüdistatavale karistuseks 9 aastat vangistust, samas ei esitanud ringkonnaprokurör ühtegi põhjendust sellise suurusega karistuse mõistmiseks. Maakohus nõustub siinkohal kaitsja seisukohaga, et igasuguse karistuse liigi ja suuruse taotlemisel tuleb seda ka põhjendada. Ringkonnaprokurör ei ole seda käesolevas kriminaalasjas teinud. Kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel arvesse sanktsiooni keskmine määr, mida siis kergendavate ja raskendavate asjaolude ilmnemisel kas suurendatakse või vähendatakse. Ringkonnaprokurör ei nimetanud maakohtu istungil ühtegi karistust kergendavat või raskendavat asjaolu, samuti ei kinnitanud ta ka nende asjaolude puudumist. Maakohus on seisukohal, et ringkonnaprokurör pidi seda siiski tegema ja mitte jätma kogu põhjendamise maakohtu pädevusse. Kaitsja palus karistust kergendava asjaoluna arvestada süüdistatava kahetsust. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuna süüdistatav ei väljendanud oma teo suhtes kahetsust ei verbaalselt ega ka visuaalselt. Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et süüdistatav oli aastaid harjunud elama koos elukaaslasega ja nüüd on üksi jäänud, ei ole ilmselgelt karistust kergendav asjaolu ja kahetsus. 10 Maakohus ei tuvastanud käesolevas kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. kriminaalasjas süüdistatava vastutust Eeltoodu alusel mõistab maakohus O.M-ile Karistusseadustiku §113 lg.1 alusel karistuseks vangistuse peaaegu selle sanktsiooni keskmises määras - 10 aastat vangistust. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. Seega kuulub O.M-ile mõistetud karistus 10 aastat vangistust vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning O.M kuulub kandmisele 6 aastat 8 kuud vangistust. Vastavalt Karistusseadustiku §68 lg.1 arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et O.M oli kinni peetud 11.03.2016 – 13.03.
8. Seega kuulub O.M-ile mõistetud karistuse hulka arvestamisele eelvangistus 3 päeva ja lõplikult kuulub O.M kandmisele 6 aastat 7 kuud 27 päeva vangistust. O.M karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.11 esitatakse süüdimõistva kohtuotsuse resolutiivosas otsustus asitõendite ja muude kriminaalmenetluses äravõetud või arestitud asjade suhtes võetavad meetmed. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast süüdistusaktist nähtub, et asitõenditeks kriminaalasjas on tunnistatud nuga, nugade alus, padjapüür, kollast värvi froteekangast saunarätik, lühikeste varrukatega naiste kodukleit, rohelist värvi meeste kampsun, musta värvi meeste maika, sinist värvi sünteetilised meeste spordipüksid, musta värvi sünteetilised naiste aluspüksid. Kõik need asitõendid asuvad kriminaalasja materjalide juures. Ringkonnaprokurör taotles kannatanule kuuluvate esemete hävitamist peale kohtuotsuse jõustumist, kuid süüdistatavale kuuluvate esemete puhul ei ole ringkonnaprokurör süüdistatava seisukohta esemete tagastamise/hävitamise kohta välja selgitanud ja üheselt arusaadavalt maakohtule esitanud. Kaitsja vastuse kohaselt maakohtu küsimusele ei soovi süüdistatav asitõenditeks tunnistatud talle kuuluvaid esemeid tagasi ja nõustub nende hävitamisega peale kohtuotsuse jõustumist. Eeltoodu alusel ja vaatamata ringkonnaprokuröri puudulikule seisukohale, leiab maakohus, et kõik käesolevas kriminaalasjas asitõenditeks tunnistatud esemed, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, kuuluvad kohtuotsuse jõustumisel Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.4 alusel hävitamisele. 11 Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.9 kuulub kriminaalmenetluse kulude hulka muuhulgas sundraha. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.1 on sundraha suurus seoses esimese astme kuriteos süüdimõistmisega 2,5 kuupalga ulatuses. Ringkonnaprokuröri poolt koostatud süüdistusaktis on sundraha suuruseks märgitud 1075 €, maakohtu istungil ei nimetanud ringkonnaprokurör menetluskulude summasid eraldi. Summa 1075 € ei ole õige. Eelviidatud sätte alusel kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele sundraha 1175 €. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus menetluses oli süüdistatavale määratud kaitsjaks vandeadvokaadi vanemabi Valli Murde. Maakohus peab kaitsjatasu taotlust kohtueelses menetluses summas 72 € ja kohtulikus menetluses summas 739,20 € põhjendatuks ja mõistab selle süüdistatavalt riigituludesse välja. Vastavalt Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.3 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses on seoses ekspertiisidega tekkinud järgmised kulud: Surnu kohtuarstliku ekspertiisi maksumus 250 €, DNA-ekspertiisi maksumus 2907 € ja Jäljeekspertiisi maksumus 314 €. Kohtulikus menetluses teostati vastavalt kaitsja taotlusele Ambulatoorne kohtupsühhiaatriline ekspertiis, mille maksumus oli 255 €. Eeltoodu alusel kuuluvad süüdistatavalt ekspertiisikulud kokku summas 3726 €. riigituludesse väljamõistmisele Maakohtu istungil esitas kaitsja taotluse menetluskulude osaliseks jätmiseks Eesti Vabariigi kanda ning väljamõistetavate menetluskulude tasumise v õimaldamiseks ositi, kuna tegemist on pensionäriga. Maakohus peab kaitsja taotlust menetluskulude tasumise võimaldamiseks ositi põhjendatuks ja määrab, et menetluskulud tuleb süüdistataval tasuda ositi 1 aasta jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja taotlust menetluskulude osaliseks jätmiseks Eesti Vabariigi kanda ei pea maakohus põhjendatuks. 12 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.08.2017 kohtumäärusega: Lõpetada KrMS § 274 lg 1 alusel kriminaalmenetlus kriminaalasjas nr 1-17-112 süüdistuses KarS § 113 lg 1 järgi seoses O.M surmaga. 13