← Eesti

4-17-1618/7

Obsah (4)§ 223§ 33§ 2§ 224

4-17-1618 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. mai 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-1618 (2302,17,001472) Kohtunik Märt Toming Kohtuistungisekretä

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot. Kohtuvälise menetleja esindaja: Jaak Paju Menetlusest osa võtnud isikud Kaebuse esitaja: Z.T; ik: xxx; elukoht: Xxxx. Kaitsja: advokaat Hannes Olli; Advokaadibüroo Laus & Partnerid; Rävala pst 4, 10149 Tallinn. RESOLUTSIOON 1. Jätta Z.T kaitsja kaebus Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 13.03.2017 otsusele nr 2302,17,001472 Z.T karistamises

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, rahuldamata. 2. Jätta Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 13.03.2017 otsus nr 2302,17,001472 Z.T karistamises

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, muutmata ja tühistamata.

  1. Vaidlustatud otsusega määratud rahatrahv 400 (nelisada) eurot tuleb kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise päevast 30 päeva jooksul tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arveldusarvele, märkides ära kohustusliku viitenumbri xxxx.
  2. V™S § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi tähtaegselt, saadab lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta. 1 Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 11.05.
  3. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane tähtaeg on 12.06.
  4. Kui kassatsioonkaebuse esitamisest teatamise järgselt kassatsiooni ei esitata, jõustub kohtuotsus 13.06.
  5. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju 13.03.2017 otsusega nr 2302,17,001472 karistati Z.T

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot, selles, et Z.T juhtis mootorsõidukit 19.01.2017 kell 17.15 ajal Tallinnas Endla tänaval, Tulika tänava ristmiku ja Mooni tänava ristmiku vahel ning enne manöövri sooritamist ei veendunud, et see on ohutu ning reastudes paremasse sõiduritta keeras ette autobussile reg.märk xxxx, selle tagajärjel oli bussijuht sunnitud kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdama. Järsu pidurduse tagajärjel kukkusid bussis seisvad reisijad ning paiskusid vastu teist seisvat reisijat Xxxx, kes sai selle tagajärjel tervisekahjustuse. Oma tegevusega põhjustas liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused Xxxx. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja alljärgneva kaebuse Kaebaja palub 13.03.2017 otsuse väärteoasjas nr 2302,17,001472 tühistada ning väärteomenetluse lõpetada teos väärteotunnuste puudumise tõttu. Z.T leiab, et kohtuväline menetleja on hinnanud väärteoasja käigus kogutud tõendeid puudulikult ning teinud nendest ebaõiged järeldused. Menetleja on ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust Z.T-le süü omistamisel ning Z.T-le vastutuse kohaldamisel. Kaitsja ei nõustu ka karistuse suurusega ja leiab, et menetleja on määranud süükspandava teo olemust arvestades ebaproportsionaalselt suure karistuse – ligi pool Eesti Vabariigi keskmist palka. Samuti tuuakse kaebuses välja tõendid, mille kohta on antud ebaõige hinnang ning üle kontrollida soovitakse ka tunnistajate ütlused, mida kohus kohtuistungil on ka teinud. Kaebuses viidatakse, et asjas kogutud tõendite kohaselt liikus sõiduauto oluliselt kiiremini kui buss. Bussijuhi sõnul sõiduauto lausa „lendas“. Järelikult tuleb hinnata, kas sõiduauto juht, kes möödus kiiresti oluliselt aeglasemalt sõitvast liinibussist, tegelikkuses ikkagi rikkus mõnda liikluseeskirja või käitus hooletult? Kas sõiduauto juht, sõites liinibussist oluliselt kiiremini, lausa „lennates“ nagu bussijuht ütleb, pidi mingilgi põhjusel arvama, et bussijuht võib teha äkkpidurduse? Liiklusseaduse § 46 lg 1 kohaselt peab juht vastavalt sõiduki kiirusele ning tee- ja ilmastikutingimustele hoidma sellist pikivahet, mis võimaldab vältida otsasõitu ees ootamatult pidurdanud või seisma jäänud sõidukile. Eeltoodud säte tähendab, et kui bussi ette reastunud sõiduk ei pidurdanud, vaid möödus „lennates“, nagu tõendite kohaselt oli, siis oli bussijuhi reageering liiklusolukorrale ebaõige. Kokkupõrke ohtu ei olnud ning äkkpidurdus oli põhjendamatu. 2 Objektiivselt ei ole tuvastatud, et Z.T oleks rikkunud mõnda Liiklusseaduse sätet või olnud liikluses tähelepanematu. Samuti ei ole ühtegi objektiivset tõendit selle kohta, et bussi äkkpidurdus oli tingitud mõnest teisest liiklejast või Z.T-st . Kõik tõendid viitavad hoopis selle, et äkkpidurduse tingis bussijuhi enda ebaadekvaatne hinnang liiklusolukorrale või väsimus või mistahes bussijuhist tingitud põhjus. Võimalik on ka variant, et professionaalne bussijuht teadis kogemusest, et kui ta ei leia oma ebaadekvaatsele juhtimisvõttele õigustust või juhtunule süüdlast, siis jääb ta ise vastutajaks liiklusnõuete rikkumise eest ja tervisekahju põhjustamise eest ning tal tuleb igal juhul probleeme tööandjaga. Saab asuda seisukohale, et ka bussijuhi hinnangul ühtegi sündmusega seotud liikluseeskirjade rikkumist peale tema enda, keegi teine toime ei pannud, sest bussijuht vastava avaldusega politsei poole ei pöördunud. Nagu eelpool viidatud on tunnistaja Xxxx ütlustega tõendatud, et bussijuht rikkus Liiklusseaduse § 47 lg 2 kui asus sõiduautole järele ja sellest mööda sõitma. Lisaks on tunnistajate ütlustega tõendatud, et Xxxx tekitasid kahju teised reisijad, kes ei hoidnud liikuvas bussis selleks ettenähtud käsipuudest kinni. KrMS § 7 lg 3 kohaselt kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. V™S § 2 alusel kohaldub sama põhimõte ka väärteomenetlusele. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 1 sätestab, et väärteomenetlus tuleb lõpetada kui teos puuduvad väärteo tunnused. Lisaks eeltoodud argumentidele leiab Z.T, et talle määratud karistuse suurus ei oleks põhjendatud ka siis kui tema tegevuses oleks seos väärteootsuses kirjeldatud asjaoludega. Eesti keskmine palk on Statistikaameti andmetel 1182 eurot (https://www.stat.ee/36716). Ehk ka 400 eurone rahatrahv väärteootsuses kirjeldatud teo eest on ebaproportsionaalselt suur. Süükspandava teo näol on tegemist ikkagi liiklussituatsiooniga, milles palju osalejaid ja tegureid ning süüdistamise aluseks on teise liiklusosaleja subjektiivne hinnang. Lihtsalt keegi väidab midagi ning isik kaotab trahvina 1/3 Eesti keskmisest kuu sissetulekust. Objektiivsed tõendid puuduvad. Kõik väärteoasja materjalide juures olevad tõendid on subjektiivsed tõlgendused. Süüdistatavale isikule ühtegi selget tegu ka ei heideta ette. Kohtuvälise menetleja esindaja seisukoht Vaidleb kaebusele vastu. Kaitsja on ekslikule teele sattunud liiklusõnnetuse hindamisel. Liiklusõnnetus

kohaselt on selline situatsioon, kus sõiduki liikumise tagajärjel saab vigastada, saab tervisekahjustusi või tekib kellegi varaline kahju. Antud hetkel on meil teada, et sõiduk, autobuss liikus mööda tänavat, temale keeras ette Toyota Avensis, manööver oli niivõrd ootamatu, et bussijuht pidi selle tagajärjel väga ootamatult, väga järsult pidurdama. Selle pidurdamise tagajärjel kukkusid bussis reisijad. Kui seda ahelat tagasi vaatame, siis selle kogu ahela põhjustab sõiduautojuhi käitumine. Meil puudub vaidlus selle üle, et selline situatsioon leidis aset, seda situatsiooni on kinnitanud nii bussijuht kui ülejäänud 2 tunnistajat. Bussijuht selgitas täna kohtuistungil väga selgelt, mismoodi liikus, mismoodi toimus selle sõiduki temale ette keeramine ja miks ta üldse pidurdas. Seega kaitsja väited, et tervisekahjustused põhjustasid hoopis inimesele otsa kukkunud reisijad on väga kummalised. Need ei vasta kuidagi õiguslikule lähenemisele. Tegelikult see kukkumine, kui selline, tuleneski sõiduki käitumisest. Z.T enda ütlused siin asjas ei saa kahjuks anda mingisuguseid täiendavaid selgitusi ja ei kanna endas mingit tõenduslikku väärtust. Z.T kinnitab seda, et oma Toyota Avensisega ta tollel päeval tolles piirkonnas liikus ja tema esmane arusaam sellest, et midagi on toimunud tuli alles sellel hetkel, kui bussijuht tema tee blokeeris. Aga need ütlused riimuvad kogu ülejäänud kogutud tõenditega. Bussijuht on konkreetselt selgitanud, mismoodi toimus ette keeramine ja miks üldse sõidukit peatama läks. Kaitsja siin toodud võimalused, et bussijuht otsustas lihtsalt ootamatult pidurdada ja siis otsustas selle süü kellegi kaela veeretada, tundes korraga mingeid süümepiinu, siis selline 3 põhjendus on äärmisel kummaline. Selle ootamatu pidurdamise põhjustas ikkagi sõiduk. Seda kinnitavad bussijuht ja 2 tunnistajat, kes omavahel üksteist ei tunne, need ütlused riimuvad omavahel igas osas. Ainuke osa, kus lähevad ütlused lahku, on see, kus tunnistaja Helen Konsen selgitab, et peale seda, kui talle otsa kukuti, siis ta tundis nii suurt valu, et situatsiooni edasi ei mäleta ja mälestus sellest hetkest on hägune. Ülejäänud osas riimuvad tunnistajate ütlused. Täiesti reaalne, et Z.T ei märganudki seda, et ta liiklusohu põhjustas. Kuid selline tegu on aset leidnud. Liiklusoht on põhjustatud, liiklusohu tulemusena on pandud keegi olukorda, kus liiklusõnnetuse vältimiseks on ta pidanud pidurdama ja selle tulemusena on saanud inimesed tervisekahjustusi. Kui võtame tunnistaja Xxxx ütlused, siis kukkus ikkagi terve bussi täis inimesi.

§ 33

lg 2 p 8 kohaselt on juht kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ja ei takista ega ohusta teisi liiklejaid. Üheselt on leidnud tõendamist, et Z.T käitumine liikluses, s.o manööver ei olnud ohutu ja autojuht selgelt ei veendunud, et tema tegevus ei takista teisi liiklejaid. Otsuses on analüüsitud ka seda, et kas bussijuhil oli võimalus seda õnnetust vältida ja olles ära kuulanud tänasel kohtuistungil tunnistajate ütlused, on seisukohal, et bussijuhil puudus võimalus liiklusõnnetuse vältimiseks. Bussijuhil puudus võimalus teha endast olenevalt midagi, et seda ära hoida. Ainuke, kes sai õnnetust ära hoida, oli sõiduauto juht. Bussijuht selgitas, mismoodi ta jälgis seda sõiduautot, mis talle ette keeras, sõiduautot ta ei kaotanud kordagi oma vaateväljast, mismoodi käis peatamine ja mismoodi sai kätte selle numbri. Samuti on kohtueelses menetluses kirjeldanud kaebajale väga sarnast isikut, täiesti loogiline, et täna kohtuistungil ta ei mäleta teda aga ma leian, et bussijuhi selgitused, mismoodi ta tuvastas, mis sõiduk selle ohu põhjustas, on täiesti loogilised, arusaadavad ja riimuvad ülejäänud tõenditega. Kaitsja tõi välja ka selgituse selle kohta, et Riigikohus on öelnud, et alati ei peagi karistama, tõepoolest alati ei pea karistama. Enamus selliseid liiklussituatsioone, kus toimub plekimõlkimine lahenevadki kindlustuse kaudu. Kuid peame seda arvestama, et siin on saanud viga 2 inimest, ühte ei ole menetluses tuvastatud ja nagu täna kohtuistungil kuulsime Xxxxl paranemine võtab siiamaani aega. See ei ole lihtne liiklusalane eksimus, see on tõesti väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetus ühele konkreetsele inimesele. Sellise rikkumise eest peab määrama karistuse, et mõjutada teisi juhte liikluses olema ettevaatlikum ja hoolsam. Otsuses on välja toodud, mis alustel on määratud, saadud just konkreetne karistuse määr. See on täiesti proportsionaalne ja kooskõlas Riigikohtu poolt ettenähtud karistuse määramise põhimõtetega. Kohtuväline menetleja leiab, et politsei otsus on õige ja jätta see muutmata. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kohtule esitatud kaebusega, kuulanud ära isikuliste tõendiallikate selgitused ning kohtuvälise menetleja esindaja seisukoha, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et V™S § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama V™S § 133 loetletud küsimused. V™S § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele V™S § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). 4 Antud juhul inkrimineeritakse menetlusalusele isikule väärteoprotokolli kohaselt

§ 223

lgs 1 ettenähtud süüteo toimepanemist.

§ 223

lg 1 sätestab vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus.

§ 223

lg 1 sõnastusest johtuvalt tuleb seega esmalt sedastada mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumine ning seejärel koosseisutunnusena varalise kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustuse tekitamine. Tutvudes väärteoprotokolli ja vaidlustatava kohtuvälise menetleja otsusega, nähtub, et Z.T süüdistatakse selles, et ta juhtis mootorsõidukit 19.01.2017 kell 17.15 ajal Tallinnas Endla tänaval, Tulika tänava ristmiku ja Mooni tänava ristmiku vahel ning enne manöövri sooritamist ei veendunud, et see on ohutu ning reastudes paremasse sõiduritta keeras ette autobussile reg.märk xxxx, mille tagajärjel oli bussijuht sunnitud kokkupõrke vältimiseks järsult pidurdama. Järsu pidurduse tagajärjel kukkusid bussis seisvad reisijad ning paiskusid vastu teist seisvat reisijat Xxxx, kes sai selle tagajärjel tervisekahjustuse. Kohtuvälises meneltuses on tuvastamist leidnud, et Toyota Avensise xxxx roolis oli Z.T . Oma sellise tegevusega põhjustas Z.T liiklusõnnetuse ja tervisekahjustused Xxxx. Nimetatud käitumisega rikkus menetlusalune isik

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid ja pani toime

§ 223lg 1 ettenähtud väärteo.

Tutvudes väärteotoimiku materjalidega ning kohtumenetluses isikuliste tõendiallikate ütlustega, asub kohus seisukohale, et kohtuväline menetleja on õigesti ja väärteomenetluse raames kogutud tõendikogumiga kooskõlas olevalt lugenud tõendatuks liiklusõnnetuse toimumise.

§ 2

p 32 kohaselt loetakse liiklusõnnetuseks juhtum, kus vähemalt ühe sõiduki teel liikumise või teelt väljasõidu tagajärjel saab inimene vigastada, surma või tekib varaline kahju. Edasi toob kohus välja tunnistajate ja menetlusaluse isiku kohtuistungil antud ütlused. Menetlusaluse isiku enda kohtuistungil antud ütluste kohaselt tema liiklusohtlikku olukorda põhjustanud ei ole ning tema sõitis 19.01.2017 kell 17 paiku Sakala tänavalt mööda Endla tänavat Tabasalu poole. Tehnika tänava ristmikul valmistus reastuma Õismäe poole, st peale Tehnika tänava viadukti tekib bussirea kõrvale 2 rida, kohe viadukti juures reastus bussi ritta ja seal edasi kui tekkisid 2 uut sõidurida paremale Õismäe suunal minevasse ritta ehk siis esimesse sõiduritta. Mäletab ainult seda, et Mooni tänava ristmiku ja Hipodroomi ristmiku vahel sõitis vasakult reast buss esimesse ritta ja kokkupõrke vältimiseks pidi ta peatuma. Bussijuht tuli tema juurde ja sõimas teda vene keeles. Kuna ta vene keelt ei valda hästi, siis sai aru ainult sellest, et keegi oli bussis viga saanud. Siis bussijuht läks bussi tagasi ja sõitis paari minuti pärast minema. Tunnistaja Xxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 19. jaanuaril 2017 bussijuhina bussis nr 46, kui kuskil peale kella 17 toimus pärast Taksopargi peatust paar maja edasi liiklusohtlik olukord. Peale Taksopargi ristmikku hakkas tema vähehaaval bussi sõidukiirust kiirendama, kui järsku lendas tume auto Toyota vasakust reast täpselt bussile ette. Toyota juht ei andnud järsult tema ette reastudes mingit aega reageerimiseks ja ainuke variant oli kas Toyotale tagant otsa sõita või lennata kõnniteele. Kas Toyota suunamärguannet andis või mitte ta ei pannud tähele, kuna see kõik toimus nii kiiresti. Pidi vähendama bussi kiirust kuna Toyota ees liikusid ka sõidukid ja Toyota proovis n.ö kahe sõiduki vahele end kiirendada. Seega pidi ta järsult pidurdama, et vältida kokkupõrget. Siis uuris ta reisijatelt, kas kõik on korras, aga bussi kohe kinni ei pidanud, kuna pidas vajalikuks autojuht, kui süüdlane kohe kätte saada. Nägi, et roolis on heledate juustega tütarlaps, andis signaali, kuid tütarlaps ei peatunud. Sõitis Toyotale järgi ja kuna vasak rida oli tühi, siis möödus vasaku rea kaudu Toyotast ning sundis autot peatuma natuke maad eemal, kuskil Grossi poe vastas. Auto oli kogu aeg ta vaateväljas, seega ei ole võimalik, et ta selle kellegi teise autoga segamini oleks saanud ajada. Kuna ta ei oska hästi eesti keelt, siis Toyota juht temast aru ei saanud, aga 5 kirjutas auto nr kohe üles - Toyota Avensis xxxx. Siis läks bussi tagasi ja uuris veelkord, kas keegi on viga saanud. Sai teada, et naisterahvas, kes seisis teise ukse juures sai viga ja nuttis ning veel üks tüdruk, kes seisis ees, lendas vastu esiklaasi, kuid midagi ei juhtunud. Sõitis edasi ja Meremeeste haigla peatuses lasi nutva naisterahva välja värsket õhku hingama. Tunnistaja Xxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 19.01.2017 nr 46 bussiga kodu poole, kui peale Kristiine keskust, veidi Statoili bensiinijaamast möödas tekitas üks sõiduk avariilise olukorra. Sõiduk oli tumedat värvi ja uuemat tüüpi, marki ei oska öelda. Buss liikus paremal teerajal ja kõrval sõitev sõiduk liikus vasakul tee poolel, siis keeras bussile järsult ette ja sõitis rahulikult edasi, ega peatunud. Kuna ta seisis kohe bussijuhi kõrval näoga sõidusuunas, siis nägi toimunut hästi. Bussijuht andis signaali, eesolev sõiduk ei peatunud. Buss sõitis sellest sõidukist mööda ja andis märguannet, et peatada see sõiduk. Kes sõidukis oli, tema ei näinud. Lõplik peatumine toimus Statoilist veidi eemale, seal kus vasakut kätt üks pood on. Bussijuht läks bussist välja, rääkis pikalt selle autojuhiga. Selle pidurdamise ajal bussis olevad inimesed said viga, vähemalt tema kõrval seisev naisterahvas ja siis veel oli üks eemal. Korduvalt küsiti nende viga saanute käest, kas nad soovivad kiirabi, kiirabi keegi ei tahtnud, siis liiguti edasi. Buss pidi tegema järsu pidurduse, sest selle sõiduauto manööver oli väga ootamatu. Ta ei saanud aru, milleks seda juht üldse tegi, sest et tegelikult vasakul pool ei olnud selline tihe liikus, et see rada oli tal vaba, aga keeras konkreetselt ette. Nägi seda kõike hästi, kuna seisis täpselt esiakna kõrval. Sõidukijuht ei andnud bussijuhile võimalust ennast kuidagi vahele lasta või mingil moel reageerida, see oli konkreetselt ettesõit, see oli sekundite küsimus. Tunnistaja Xxxx kohtuistungil antud ütluste kohaselt sõitis ta 19.01.2017 koos oma lapsega nr 46 liinibussis, kui Tulika-Mooni tänava vahelisel alal, Statoili bensiinijaamast natuke möödas keeras sõiduauto bussile ette, mille tagajärjel oli bussijuht sunnitud väga järsku pidurdama. Bussis oli päris palju rahvast, tema seisis keskmise ukse juures ja hoidis käetoest kinni vasaku käega. Bussis seistes vaatas esimesest aknast välja, kuna on pikk, siis nägi sõidu ajal toimunut hästi. Buss sõitis esimeses reas ja nägi kui bussile keeras ette kõrval reast sõiduauto. Nägi selle auto hallikat katust. Olles ka ise autojuht imestas väga, et selle tagajärjel ei tekkinud kokkupõrget, sest sõiduk keeras ette ootamatult. Pidurduse tagajärjel palju inimesi kukkus oma keharaskusega ettepoole talle otsa, siis käis ta vasak käsi randmest tagurpidi. Bussijuht jäi seisma ja suhtles kõigi reisijatega, kas kõik on korras, kas on vaja politseid, kiirabi. Tema sellel hetkel ei näinud vajadust kiirabi järgi. Sellest hetkest, kui ta käsi viga sai tegeles ta iseendaga, sest valu oli väga tugev ehk siis ta ei jälginud, mis toimub liikluses või bussis, suhtles oma lapsega, kes oli endast väljas. Kõik järgnev oli ähmane. Palus bussijuhil edasi sõita, aga hiljem hakkas juba väga halb ja palus bussijuhil esimesel võimalusel buss peatada ja Merimetsa haigla juures läks bussist välja. Käsi oli 6 ja pool nädalat kipsis, hetkel kestab taastusravi, käe liikuvus ei ole taastunud, samuti ei ole taastunud jõud, käe lõpliku paranemiseni võib minna 6 kuud. Kõigi tunnistajate riimuvatest ütlustest nähtub, et 19.01.2017 kell 17.15 paiku Tallinnas Endla tänaval, kuskil peale Statoili bensiinijaama keeras ootamatult sõiduauto ette autobussile, milles nad olid. Kokkupõrke vältimiseks pidi bussijuht järsult pidurdama, mille tagajärjel kukkusid bussis seisvad reisijad ning paiskusid vastu teist seisvat reisijat Xxxx, kes sai selle tagajärjel tervisekahjustuse. Tunnistajana üle kuulatud Xxxx, Xxxx ja Xxxx ütlustest tuleneb üheselt, et bussile sõitis vasakult realt ette sõiduauto, mille tulemusena oli Xxxx sunnitud järsult kokkupõrke vältimiseks pidurdama ning tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütluste kohaselt sõitis buss ette sõitnud sõiduautole järgi ja blokeeris tee. Xxxx ütluste kohaselt oli ette sõitnud sõiduautot juhtinud juhiks heledate juustega noorem naisterahvas. Xxxx antud kirjeldus kattub kohtuistungil viibinud menetlusaluse isiku välimusega. Lisaks eelmärgitule selgitas menetlusalune isik, et buss blokeeris tal tee ja ei lasknud edasi sõita. Taolistest ütlustest saab üheselt järeldada, et 6 bussile sõitis ette just menetlusaluse isiku juhitud sõiduk, mille hiljem bussijuht teed blokeerides peatas. Edasi juhib kohus tähelepanu asjaolule, et liiklusnõudeid rikkunud ja ettevaatamatusest teisele isikule kahju tekitanud mootorsõidukijuhi käitumisele õiguslikku hinnangut andes tuleb lähtuda ettevaatamatusdeliktile kohalduvatest nõuetest. Tagajärjedeliktide korral moodustavad sarnaselt tahtliku süüteoga ettevaatamatusdelikti objektiivse külje tegu, tagajärg ja nendevaheline põhjuslik seos. Sealjuures tuleb tähele panna, et ettevaatamatusdelikti mõttes eeldab tegu mingi objektiivse hoolsuskohustuse rikkumist. Teo ja tagajärje vahelise põhjusliku seose tuvastamine ning selle omistamine teo toimepanijale toimub ettevaatamatusdelikti puhul samamoodi nagu tahtliku süüteo korral. Selleks on esmalt tarvis küsida, kas teo mõttelisel eemaldamisel oleks ka tagajärg jäänud saabumata. Seega kõigepealt analüüsib kohus, kas sõiduauto juht rikkus mõnda hoolsuskohustust, täpsemalt

§ 33

lg 2 p 8 sätestatud kohustust, mille kohaselt juht on kohustatud enne manöövri alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. Tunnistaja Xxxx ja ka menetlusaluse isiku enda ütlustega on tõendamist leidnud, et Z.T juhtis mootorsõidukit Toyota Avensis reg. nr xxxx 19.01.2017 kell 17.15 ajal Tallinnas Endla tänaval, Tulika tänava ristmiku ja Mooni tänava ristmiku vahel, samal ajal oli liikumises ka autobuss reg. nr xxxx. Selles osas ka vaidlus puudub, et mõlemad sõidukid samal ajal samas kohas sõitsid ja sõidukijuhid sõidukid peatasid ning omavahel rääksid. Edasi juhib kohus tähelepanu kolme tunnistaja Xxxx, Xxxx ja Xxxx riimuvatele ütlustele selle kohta, et Endla tänaval, natuke maad peale Statoili bensiinijaama keeras sõiduauto esimeses reas sõitvale bussile väga järsku teisest reast ette ning selle tagajärjel pidi bussijuht otsasõidu vältimiseks äkkpidurdama. Kõigi tunnistajate ütlused riimuvad ka selles osas, et sõiduauto ei andnud bussijuhile aega reageerimiseks, vaid keeras bussile ette sekundi murdosa jooksul. Samuti on kõik kolm tunnistajat veendunud selles, et kui bussijuht ei oleks äkkpidurdanud, siis oleks ta sõiduautole tagant sisse sõitnud. Tunnistaja Xxxx, kes seisis kohe bussijuhi kõrval ja nägi esiaknast kõike selgelt, nägi et tegemist oli tumedamat värvi sõiduautoga. Tunnistaja Helen Konsen, kes seisis keskmise ukse kõrval ja vaatas esimesest aknast välja nägi oma pika kasvu tõttu hästi üle istuvate isikute peade ning samuti nägi, et sõiduauto katus oli hallikat värvi. Ka menetlusaluse isiku juhitud Toyota Avensis reg. nr xxxx, mida on kohtuvälisel menetlusel vaadeldud, oli halli värvi. Need tunnistajad aga ei näinud, kes sõidukis istus. Samas nii bussijuht, kui tema kõrval seisev tunnistaja väitsid, et buss sõitis ettekeeranud sõidukile kohe peale äkkpidurdamist ja reisijate tervise kohta küsimist järgi, ning kuna vasakpoolne rida oli juhuslikult tühi, siis möödus buss vasakpoolsest reast sõiduautost ning sundis selle mõnesaja meetri pärast seisma jääma. Tunnistaja Andrei Krehhov kinnitas kohtuistungil, et ta ei lasknud temale ettesõitnud autot hetkekski silmist ning peatas kinni just selle sama auto, kes oli talle mõni hetk varem ette keeranud. Arvestades lühikest vahemaad ettekeeramisest (Statoili bensiinijamast paar maja eemal) ja sõiduauto peatamise (Grossi pood jääb teisele poole teed) vahel, siis see vahemaa on piisavalt lühike, et mitte eessõitvat autot silmist lasta ja mõne muu sõidukiga segi ajada. Seisma jäänud hallis Toyotas istus menetlusalune isik, kes ei saanud millestki aru, miks ta kinni peeti. Kuid ka see selgitus riimub tunnistajate ütlustega selle kohta, et bussile ettesõitnud sõiduki juht ei saanud arugi, et ta on põhjustanud liiklusohtliku olukorra ning ei reageerinud ka bussijuhi signaali andmisele. Kohus juhib tähelepanu veel tunnistaja Xxxx märkusele, et ta ei saanud aru, miks see vasakus reas sõitev auto üldse paremasse ritta pidi suunduma, kuna vasakpoolne rida oli tühi. Paremas reas aga sõitsid sõidukid. Kuna menetlusalune isik väitis, et ta sõitis Tabasalusse, siis on seletatav miks ta pidi varem või hiljem teisest reast esimesse ritta ümber reastuma, kuna just esimesest reast viis tee Õismäe poole ja teisest reast Mustamäe poole. Seega on eeltoodud ja omavahel kooskõlas olevate tõenditega tõendamist leidnud, et just menetlusaluse isiku juhitud Toyota keeras teisest reast esimeses reas sõitvale bussile ette, kuid ei veendunud mitte mingil määral enne manöövri tegemist selle ohutuses teistele liiklejatele ja ei pannud tähelegi, et on tekitanud avariiohtliku olukorra. 7 Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises on sedastatavad

§ 33

lg 2 p 8 sätestatud kohustuste eiramine, s.o enne manöövri alustamist juht ei veendunud, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid. See aga ei tähenda automaatselt seda, et isik tagajärje põhjustamise eest vastutab. Vaja on ka analüüsida, kas tagajärg on teo toimepanijale normatiivselt omistatav, sest mitte alati ei saa isiku poolt tekitatud kahju pidada tema teo tagajärjeks karistusõiguslikus mõttes. Tagajärje normatiivne omistamine isikule võib olla välistatud ka seetõttu, et kahju kannatanu asetas ise ohtu mõne enda õigushüve või tema hoolde usaldatud kolmandale isikule kuuluva õigushüve. Sellisel juhul pole põhjust tagada õigushüve kandjale tema õigushüve riigipoolset kaitset karistusõiguse abil. Sellest tulenevalt on kriminaalkolleegium korduvalt märkinud, et mitme osapoolega liiklusõnnetuste puhul tuleb hinnata kõigi õnnetuse osapoolte käitumist (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

  1. veebruari
  2. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-2-05, p 8,
  3. oktoobri
  4. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-79-06, p 6 ja
  5. novembri
  6. a otsus väärteoasjas nr 3-1-1-85-12, p 6). Liiklusõnnetuste puhul vabaneb hoolsuskohustust rikkuva teoga kahju põhjustanud isik vastutusest eeskätt juhul, kui ka kahju kandnud isik rikkus mõnda liiklusseaduses sätestatud kohustust ja ohustas sellega ise liiklusõnnetuses kahjustatud õigushüve. Kaebuses on väidetud, et hoopis bussijuht ise rikkus liikluseeskirju ning äkkpidurdamiseks puudus vajadus, kuna Toyota liikus kiiremini kui buss. Selline tähelepanek oleks asjakohane juhul, kui terve esimene rida oleks olnud sõidukitest tühi, kuid tegemist oli tipptunniga Tallinna kesklinnas. Seega on jäetud täiesti tähelepanuta asjaolu, et ka bussi ees sõitsid autod ning bussi ja Toyota ees sõitvate autode vahele mahtumiseks pidi Toyota juht hetkeks bussile ette sõitmiseks kiirendama ning siis kohe kiiruse maha võtma, kuna ka ees sõitsid sõidukid, ja see tingiski bussijuhi äkkpidurdamise vajaduse. Bussijuhi ja teiste tunnistajate ütluste kohaselt, kui buss ei oleks pidurdanud, siis oleks buss otsa sõitnud eessõitvale Toyotale ning sellisel juhul oleksid tagajärjed olnud juba kordades raskemad, s.h varaline kahju. Tunnistaja Xxxx ütluste kohaselt, on ta ka ise autojuht, ning imestas seetõttu väga, et sellise bussile ettekeeramise tagajärjel kokkupõrget ei toimunud, sest sõiduk keeras ette väga äkki. Seega oli bussijuhi tegevus mootorsõiduki juhtimisel korrektne, liiklusnorme järgiv ning talle ei ole võimalik erinevalt kaebuse esitaja seisukohast liiklusnormide eiramist ette heita. Vastasel juhul oleks bussijuht Toyotale tagant sisse sõitnud ning tagajärjed oleksid sellisel juhul juba olnud kordades raskemad, s.h varaline kahju mõlemale sõidukile ning võimalik tervisekahju mõlemas sõidukis olnud isikutele. Kaebuses on bussijuhile etteheidetud ka seda, et ta hiljem sõiduauto peatamiseks blokeeris tee ja niiviisi sundis/surus sõiduautot peatuma. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kuna antud episood väljub väärteoprotokolli piiridest, siis seetõttu ei ole kohtul õiguslikku alust väärteole järgnenud bussijuhi käitumist käesolevas otsuses analüüsida. Kaebuses on esitatud väide ka selle kohta, et kuna tervisekahjustuse põhjustasid Xxxx teised kaasreisijad, kes ei hoidnud käsipuust kinni ja seetõttu kukkusid kannatanule peale, siis puudub põhjuslik seos menetlusaluse isiku teo ja tagajärje vahel. Esiteks ei ole mitte ühegi tõendiga tõendamist leidnud, et keskmise ukse juures seisvad reisijad kuskilt kinni ei hoidnud, seega on tegemist paljasõnalise ja tõendamata väitega. Samuti ei ole see eluliselt usutav, sest tavapäraselt hoiavad bussis seisvad isikud alati kuskilt kinni ja seda eriti arvestades Tallinna kesklinna liiklust tipptunnil. Antud juhul omab tähtsust see, et Helen Konsen ise hoidis vasaku käega torust kinni ning seega ei rikkunud ühtegi hoolsuskohustust. Kohus juhib siinkohal tähelepanu asjaolule, et ka käsipuust kinni hoides on võimalik äkkpidurdusest tingituna ette kalduda mõnekümne sentimeetri võrra. Samuti võib äkkpidurdus olla nii tugev, et käsi läheb torust lihtsalt lahti. Nagu eelpool kohus juba tuvastas, siis bussi äkkpidurduse põhjustas just bussile ettesõitev sõiduauto ning ainult selle tagajärjel bussis olevad inimesed liikusid järsult ettepoole, s.h kukkus üks naisterahvas tunnistajate Xxxx ja Xxxx ütluste kohaselt lausa vastu bussi esiklaasi. Kui sõiduauto juht oleks jälginud liiklust tähelepanelikumalt ning enne manöövri tegemist veendunud selle ohutuses teistele liiklejatele, 8 siis oleks bussijuhil olnud aega reageerida ja ei oleks olnud vajadust ka äkkpidurduse tegemiseks ning reisijad ei oleks selle tagajärjel ettepoole kaldunud ning üks reisija tervisekahjustust saanud. Seega on tuvastamist leidnud menetlusaluse isiku teo ja tagajärje vahel otsene põhjuslik seos ja see on talle ka objektiivselt omistatav. Lõpuks peab kohus hindama menetlusaluse isiku tegevuses süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Menetlusalune isik ise oma süüd ei tunnista ning väitis kohtuistungil, et tema liikluseeskirju rikkunud ei ole. Kohus juhib siinkohal tähelepanu KarS § 15 lg-le 3, mille kohaselt väärteona on karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Seega ei oma tähtsust, kas väärtegu pandi toime teadlikult ja tahtlikult, vaid piisab juba hooletusest. Kuna käesoleval juhul on juba eelpool tuvastamist leidnud hoolsuskohustuse rikkumine menetlusaluse isiku poolt, siis tuleb kontrollida, kas sellise teo tulemusena saabuv oht oli objektiivselt etteaimatav ja kas see realiseerunud oht oli toimepanijale äratuntav. Kohtu hinnangul pidi menetlusalune isik võimalikuks pidama, et kui ta liikluses ei ole piisavalt tähelepanelik ja enne ümberreastumist ei veendu selle ohutuses, siis võib selle tagajärjel tekkida liiklusohtlik olukord, s.h liiklusõnnetus. Menetlusaluse isiku käitumisest nähtub, et ta ei saanud aru oma teo ohtlikkusest ega liikluseeskirjade rikkumisest enne, kui bussijuht ta kinni pidas. Ohtliku manöövri tagajärjel pidi bussijuht otsasõidu vältimiseks äkkpidurdama, mille tagajärjel sai bussis olnud isik tervisekahjustusi. Kohtu hinnangul tekitas menetlusalune isik Xxxx tervisekahjustused hooletusest, sest kuigi ta ei teadnud süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, siis tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral oleks ta siiski pidanud seda ette nägema. Ja kuigi väärtegu ei ole toime pandud teadlikult ja tahtlikult, siis juba väärteo koosseis ise näeb ette mootorsõidukijuhi karistamise liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustus. Kohtu hinnangul saab väärteoasjas kogutud ja kohtulikul menetlusel kontrollitud tõenditest tulla järeldusele, et Z.T käitumises on tuvastatud temale inkrimineeritud väärteo tunnused ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 223lg-s 1 ettenähtud väärteona.

Seega puuduvad väärteoasjas V™S § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud V™S § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle teo on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Kuna kohtuliku menetlusega on tuvastatud menetlusaluse isiku süü temale inkrimineeritud väärteo toimepanemises ja menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad temale inkrimineeritud väärteo koosseisutunnused, on see väärtegu õigesti kvalifitseeritud (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Jaak Paju, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik V™S § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis V™S § 10 lg 3 1 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6).

§ 223

lg 1 näeb põhikaristusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti kuni 30 päeva või sõiduki juhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni ning lõike 2 kohaselt võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 100 trahviühiku ulatuses, s.o 400 eurot ja lisakaristus jäeti üldse kohaldamata. Seega on

§ 223

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest menetlusalust isikut karistatud kohtuvälise menetleja poolt ettenähtud sanktsiooni ühe kolmandiku ulatuses. Selline määr on

§ 224

lg 2 kohaselt alla keskmist sanktsioonimäära, mistõttu süü suurust arvestades puudub alus ka väärteomenetluse lõpetamiseks V™S § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks V™S § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). 9 Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus

§ 33

lg 2 p 8 nõudeid ja pani toime

§ 223

lg 1 ettenähtud väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise, kui sellega on tekitatud teisele isikule ettevaatamatusest tervisekahjustus. Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Hinnates Z.T süü suurust talle inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, arvestab kohus kõigepealt süüteo asjaolusid. Nimelt nähtub, et süüteo toimepanemisega kaasnes liiklusohtlik olukord ja kokkupõrke vältimiseks pidi bussijuht äkkpidurdama, mille tagajärjel bussis olnud reisijad kukkusid ettepoole ja üks reisijatest sai tervisekahjustuse, s.o kodarluu murru. Eeltoodust tulenevalt, leiab kohus, et menetlusaluse isiku süü on hinnatav keskmisena. Seejuures ei tuvastanud kohtuväline menetleja menetluse jooksul karistust raskendavaid ega karistust kergendavaid asjaolusid ja neid ei tuvastanud ka kohus. Siinkohal juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Sellele järgnevalt arvestatakse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke. Seega teo tehiolusid arvestades tuleks asuda seisukohale, et süü suurust arvestades peaks karistus olema määratud ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. Kuid arvestades seda, et menetlusalusel isikul puuduvad varasemad liiklusalased rikkumised, siis saab karistuse eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt mõista alla keskmise sanktsioonimäära. Üldpreventiivsetest eesmärkidest lähtuvalt mõjutab ettevaatamatusest põhjustatud liiklusõnnetuste põhjustajate karistamine ka kõiki teisi juhte olema liikluses ettevaatlikumad ja hoolsamad. Lisaks juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et lisakaristust menetlusalusele isikule määratud ei ole, kuigi seadus sellise võimaluse annab. Seega on kohtuvälise menetleja määratud karistus proportsionaalne isiku süü ja toimepandud väärteoga ning kohus ei pea võimalikuks seda muuta. Kaebuses on esitatud väide, et kuna rahatrahv on määratud poole keskmise palga ulatuses, siis see on ebaproportsionaalselt suur ning seda tuleb vähendada. Kohus leiab, et see ei ole asjakohane võrdlus. Rahatrahvid määratakse vastavalt isiku süü suurusele ja seaduses sätestatud määradele, mitte vastavalt keskmise palga suurusele. Samuti juhib kohus uuesti tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks seadusenormi sanktsiooni keskmine määr mitte keskmine palgamäär. Käesoleval juhul on aga karistus määratud vaid ühe kolmandiku ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast, st karistus on alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning väärteomenetluses ei ole tuvastatud asjaolusid, mis võiks tingida niigi leebe karistuse kergendamist. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtuvälise menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Seega puudub õiguslik alus kohtuvälise menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. 10 Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 11

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.