← Eesti

4-17-3977/4

4-17-3977 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 07.september 2017, Tallinn Liivalaia kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3977 Kohtunik Leo Kunman Väärteoasi J

§ 227

lg 2 Kaebuse esitaja J.V (isikukood xxx, elukoht xxxx, Eesti Vabariigi kodanik, töökoht: xxxx OÜ) Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveamet, Põhja Prefektuur Lääne-Harju politseijaoskond RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 66 lg 2, VTMS § 47 lg 1, 120 lg 1, § 132 p 2, § 133-135, § 155-156 kohus otsustas: 1. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17.07.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2317,17,006249

(10220162038285)ning teha väärteoasjas uus otsus. 2. Süüdi tunnistada J.V

§ 227lg 2 järgi ning mõista karistuseks rahatrahv 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot. 3. Kar

S § 66 lg 2 alusel võimaldada J.V tasuda mõistetud rahatrahv 200 eurot osade kaupa 4 kuu jooksul, s.o 50 eurot igakuiselt kuu viietestkümnendaks kuupäevaks Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17.07.2017 kiirmenetluse otsuses väärteoasjas nr 2317,17,006249

(10220162038285)näidatud arvele:  SEB Pank EE891010220034796011,  Swedbank EE932200221023778606,  Danske pangas arvele EE403300333416110002,  Nordea pangas arvele nr EE701700017001577198. Kohustuslik on märkida viitenumber 10220162038285 (kiirmenetluse otsuse number) ja selgitusse „rahatrahv, väärteoasi nr 4-17-3977, J.V“. Edasikaebamise kord Kaebuse esitaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on pooltele tutvumiseks kättesaadav. Kassatsioonikaebuse esitamise soovist tuleb kohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Asjaolud ja menetluse käik Harju Maakohtule laekus J.V kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna 17.07.2017 kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2317,17,006249
(10220162038285)tl 1-3. J.V palub kergendada temale määratud karistust. Kohtuväline menetleja on esitanud kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes (tl 6), milles leiab, et otsus väärteoasjas nr 231717006249 on põhjendatud ja koostatud seadusega sätestatud korras. Liiklusseadus sätestab üheselt suurimad lubatud sõidukiirused erinevates teeoludes ning juht peab tee- ja liiklusolusid arvestades juhtima sõidukit suurima lubatud sõidukiiruse piires, mitte suurimat sõidukiirust ületades. Kiiruseületamise näol on tegemist massilise rikkumisega, mis põhjustab ohtu nii mootorsõiduki juhile kui ka kaasliiklejatele. Vaidlustatud kiirmenetluse otsusest nähtuvalt karistati menetlusalust isikut

§ 227

lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 65 trahviühiku ulatuses, s.o 260 eurot, mis on 2/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni võimalikust ülemmäärast. Menetlusalust isikut on varasemalt analoogse süüteo eest karistatud. Kergendava asjaoluna on kohtuväline menetleja arvestanud puhtsüdamlikku kahetsust ning otsust tehes on lähtunud õiguskorra kaitsmise huvidest ja samuti võimalusest mõjutada J.V edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et 17.07.2017 koostatud kiirmenetluse otsus nr 2317,17,006249

(10220162038285)on seaduslik ning selle muutmiseks alused kaebuses esitatud põhjendustel puuduvad. Kohtuotsuse põhjendused Kohtu hinnangul saab käesoleva asja lahendada kirjalikus menetluses VTMS § 120 lg 1 alusel, kaebaja ja kohtuväline menetleja nõustusid asja lahendamisega kirjalikus menetluses (tl 1-3, 6), pooled on kohtule esitanud ammendavad selgitused ning menetleja esitas väärteoasja originaaltoimiku. VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. 17.07.2017 koostatud kiirmenetluse otsuse (VT tl 1-2) 2317,17,006249 väärteoasjas nr 10220162038285 kohaselt 17.07.2017 kl 21:28 Harjumaal Harku vallas Harku-Rannamõisa teel juhtis J.V mootorsõidukit Mercedes-Benz ML430 registreerimismärk xxxx kiirusega, mis ületas lubatus sõidukiiruse 39 km/h võrra sõites kiirusega 92+-3 km/h, kus lubatud suurim sõidukiirus on 50 km/h. Menetlusalune isik rikkus seega

§ 15

lg 1 p 2 ja

§ 227

lg 2 kvalifitseeritava rikkumise.

§ 15

lg 1 p 2 kohaselt suurim lubatud sõidukiirus on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis.

§ 50

lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest.

§ 227

lg 2 kohaselt mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21–40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 (ükssada) trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Menetlusalune isik märkis oma ütlustes (VT tl 2), et ületas kiirust, lootis jõuda poodi enne sulgemist. Kiirmenetluse otsusel on J.V allkiri VTMS § 19 ja § 55 sätestatud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta. J.V on nõustunud kiirmenetlusega, mida tõendas oma allkirjaga, s.o rikkumise asjaolud on selged. Sõiduki Mercedes-Benz ML430 registreerimismärk xxxx kiirust on mõõdetud seadmega Stalker II MDRnr AS008353, mõõtevahendi taatlustunnistuse nr TTRS-16/00243 2 (kiirusmõõturi kasutamise protokoll VT tl 4). Seade oli töökorras rikkumise tuvastamise ajal. Kõnealust seadet on testitud ka veel 17.07.2017 kl 19:00. Kõik liiklejad on kohustatud järgima liiklusalaste õigusaktide nõudeid ja olema liikluses hoolikad ja ettevaatlikud, et vältida ohtu ja kahju tekitamist. Kõigi endal lasuvate kohustuste täitmiseks ning endal vajaliku sissetuleku tagamiseks peab isik ise valima käitumisviisi, mis tagaks talle vajaliku majandusliku olukorra säilimise. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. Vastavalt KarS § 16 lg 3 paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava teo ja tahab või vähemalt möönab seda. Karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. See karistuse määr võib jääda kas üles- või allapoole sanktsiooni keskmist määra (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.oktoobri 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-77-11, p 11). Kohtuväline menetleja on J.V-le määranud rahatrahvi 65 trahviühiku ulatuses s.o 260 eurot. Kohus on seisukohal, et J.V käitumine

§227

lg 2 nõuete rikkumisel on aset leidnud, tema poolt toime pandud ja tõendatud väärteoasjas kogutud materjalidega (kiirmenetluse otsus 2317,17,006249 väärteoasjas nr 10220162038285 VT tl 1-2, tunnistaja Tauno Selberg´i ütlused VT tl 3, kiirusmõõturi kasutamise protokoll VT tl 4, taatlustunnistuse koopia VT tl 7, väljavõte pädeva mõõtja koolitusest VT tl 6) ning väärtegu on õigesti kvalifitseeritud

§ 227lg 2 järgi.

On üldteada, et suurel kiirusel 50 km/h kiiruspiirangu alas mootorsõiduki juhtimisel tehtavatel vigadel võivad olla väga rasked tagajärjed. Isiku kohustus on kohandada oma sõidukiirust vastavalt kiiruspiirangutele. Kaebusest selgub, et J.V mõistab oma rikkumist. Karistusregistri andmete kohaselt o n J.V üks kehtiv väärteokaristus, trahv on tasutud (VT tl 5). Kohtu hinnangul on põhjendatud J.V karistamine 50 trahviühiku ulatuses, s.o 200 eurot ning on põhjendatud anda J.V-le võimalus tasuda rahatrahv ositi 4 (nelja) kuu jooksul s.o 50 (viiskümmend) eurot kuus. Leo Kunman Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.