4-17-4397/2

4-17-4397 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

1. september 2017,Tallinn Väärteoasja number 4-17-4397 (2315,17,005714) Kohtunik Märt Toming Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi Liiklusseaduse § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärteod U.I , ik xxx, elukoht: xxxx, töökoht: xxxxOÜ. Raul Annuka, Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalitus Menetlusalune isik Kohtuvälise menetleja esindaja RESOLUTSIOON
2. U.I süüdi tunnistada LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude toimepanemises ning mõista KarS § 63 lg 1 ja LS § 224 lg 2 alusel karistuseks arest 16 (kuusteist) päeva.
3. KarS § 66 lg 1 ja 3 alusel määrata mõistetud aresti kandmine ositi ning järjest kantava karistuse kestus peab olema vähemalt kaks päeva.
4. Mõistetud ja ositi ära kandmisele kuuluv arest 16 päeva tuleb ära kanda Põhja Prefektuuri arestimajas Rahumäe tee 6/1, Tallinnas. Mõistetud arest peab olema ära kantud hiljemalt 06.11.
5. Juhul, kui menetlusalune isik ei ole tähtaegselt mõistetud ja ositi kandmisele määratud aresti ära kandnud, kohaldatakse tema suhtes sundtoomist ning aresti ära kandmata kogu osa ärakandmist arvestatakse alates menetlusaluse isiku kinnipidamisest ja toimetamisest karistuse ärakandmisele.
6. Asitõend: CD plaat videosalvestusega, mis asub väärteotoimiku tagakaanel, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada apellatsioon maakohtu kohtuotsuse peale, mis on tehtud väärteoasja arutamisel VTMS § 107 lõike 1 kohaselt. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsme päeva jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, millal maakohtu otsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav 1 alates selle kuulutamisest, s.o alates 07.09.
7. VTMS § 199 lg 3 sätete kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub selle tegemisest. Väärteoasja kohtulikul arutamisel kohus tuvastas: 02.08.2017 koostatud väärteoprotokollist nr AB1435679 nähtuvalt koostati väärteoprotokoll selles, et 02.08.2017 kell 03:00 peeti Maardu linnas Kütte tn juures kinni sõiduk, mida juhtis U.I , kes juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Samuti juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,65 mg. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,70±0,05 mg/l. Sellise käitumisega rikkus menetlusalune isik LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1, 3 sätestatud keeldusid ja kohustusi ning pani toime LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 ettenähtud väärteod. Kohtuistungil menetlusalune isik selgitas, et väärteoprotokollis märgitud süüdistused on arusaadavad ja tunnistab end süüdi. Kui esimest korda kinni peeti, läks ARK, et juhiluba saada, siis sõidueksamile ei lubatud kuna oli kehtiv karistus. Tahtis tanklasse minna ja suitsu osta. Ei tea miks jala ei läinud. Ei olnud autos üksi, kõik ei olnud alkoholi tarvitanud, kuid juhtimisõigust ei olnud kellelgi. Sõiduk on isiklik, kuid andis kasutada naisele. Enne peatamist oli tarvitanud alkoholi kaks tundi varem. Teab, et joove oli kriminaalsele joobele lähedal, selgitati. On arestiga nõus, kuhugi ei ole pääsu, on rahalised raskused. Kui võimalik, siis määrata arest kandmisele ositi. Kohtuvälise menetleja esindaja leidis, et isikut on lähiajal juba karistatud samalaadase teo eest, järeldusi ei ole teinud. Rahatrahv on tasumata, siis arvestades seda, et tegemist on keskmisest raskema rikkumisega, kaks väärtegu, siis palub mõista arest 18 päeva, et mõjutada isiku käitumist. Kohus, kontrollinud väärteoasja materjale, sh indikaatorvahendi kasutamise protokolli, tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolli ja väljatrükki; sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsust 05.05.2017; sõiduki hoiukohta teisaldamise akti; Maanteeameti liiklusregistri andmebaasi väljavõtet, mille kohaselt andmebaasist nähtuvalt U.I kehtivaid juhilubasid ei ole ning karistusregistri andmeid, samuti kuulanud ära menetlusaluse isiku ütlused ja vaadanud väärteotoimiku juurde lisatud videosalvestust, asub seisukohale, et menetlusalusele isikule inkrimineeritud väärtegude toimepanemine on tõendamist leidnud. Sõidukijuhi isiku kontrollimisel Maanteeameti andmebaasist ilmnes, et sõidukit juhtinud U.I puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Peale selle tuvastati, et menetlusalust isikut on 05.05.2017 sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud LS § 91 lg 2 p 2 ja 3 alusel, s.o kuivõrd oli kahtlust arvata, et isiku väljahingatavas õhus on alkoholi lubatust rohkem ja isikul puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Seega juhtis menetlusalune isik väärteo toimepanemise ajal mootorsõidukit isikuna, kellel puudub vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus ning isikuna, keda on varem sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. LS § 90 lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ja p 3 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kes on kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastavalt LS §-le
8. Vastavalt LS § 201 lg-le 2 karistatakse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt, kes on mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimiselt kõrvaldatud või kelle mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus on peatatud, kehtetuks tunnistatud või kellelt on mootorsõiduki või trammi juhtimisõigus ära võetud. Väärteoasjas on üheselt tuvastatud, et menetlusalusel isikul puudus mootorsõiduki juhtimise ajal vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus nagu ka see asjaolu, et teda on eelnevalt kõrvaldatud mootorsõiduki juhtimiselt vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse puudumise tõttu. Seetõttu leiab kohus, et menetlusaluse isiku käitumises sisalduvad LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo tunnused. 2 Süüteo asjaoludest nähtuvalt on kohus veendunud, et süütegu on toime pandud teadlikult ja tahtlikult, seega kavatsetult. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 90 lg 1 p 1 ja 3 sätestatud keeldusid ning pani sellega toime LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo. Lisaks süüdistatakse menetlusalust isikut ka LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises, s.o mootorsõiduki juhtimises isiku poolt, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus on alkoholisisaldus 0,25–0,74 milligrammi. Väärteotoimikus leiduva tõendusliku alkomeetri näidu väljatrükist nähtuvalt kasutati 02.08.2017.a kell 03.08 kuni 03.12 menetlusaluse isiku seisundi kindlaks tegemiseks tõenduslikku alkomeetrit Alcotest 7110 EST nr ARDM-0052 (taatlemistunnistuse nr TTRC-17-00031). Tõendusliku alkomeetri näidud olid 0,71 ja 0,70 mg alkoholi väljahingatava õhu ühe liitri kohta ning laiendmääramatust +/-0,05 mg/l menetlusaluse isiku kasuks arvestades on lõpptulemus 0,65 mg/l. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja Marko Kislenko, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Puutuvalt süüteokoosseisu peab kohus vajalikuks märkida, et vastavalt LS § 69 lg 3 sätetele ei tohi mootorsõidukijuhi, trammijuhi ja maastikusõidukijuhi ühes grammis veres olla alkoholi 0,20 milligrammi või rohkem või ühes liitris väljahingatavas õhus 0,10 milligrammi või rohkem. Antud juhul oli menetlusaluse isiku väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,65 mg alkoholi ühe liitri kohta, seega rikkus ta LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu. Kohus leiab, et sellises seisundis sõiduki juhtima asumine on toime pandud teadlikult ja tahtlikult. Tegemist ei ole alkoholi tarvitamise jääknähtudega, kus alkoholisisaldus väljahingatavas õhus jääb 0,10-0,15 mg/l piiri lähedale ja isik ei pruugi koheselt oma seisundist aru saada. Arvestades tuvastatud alkoholisisalduse määra 0,65 mg/l, siis pidi menetlusalune isik kohtu arvates täiesti kindlalt teadma oma juhile keelatud seisundit nii teadmise, enesetunde kui ka varasema elukogemuse pinnalt, kuid sellegipoolest asus ta mootorsõidukit juhtima. Seega on süütegu toime pandud kavatsetult. Süüd välistavaid ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et menetlusalune isik rikkus LS § 69 lg 3 sätestatud keeldu ja sellega pani toime LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo. Karistuse mõistmine LS § 201 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga kuni 30 päeva. LS § 224 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga kuni 30 päeva või juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Käesoleval juhul nähtub väärtegude asjas kogutud tõenditest, et menetlusalune isik on temale LS § 201 lg 2 ja § 224 lg 2 järgi inkrimineeritud väärteod toime pannud sõidukit juhtides, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et need väärteod on toime pandud ühe teoga. Vastavalt KarS § 63 lg 1 sätetele, kui isik on toime pannud ühe teo, mis vastab mitmele eri süüteokoosseisule, siis määratakse või mõistetakse talle üks karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kuivõrd toimepanduist raskeimat karistust näeb ette LS § 224 lg 2 ettenähtud väärtegu, nähes nii põhi- kui lisakaristusena ette ka juhtimisõiguse äravõtmise, tuleb raskemat karistust ette nägeva sättena lugeda LS § 224 lg 2 sanktsiooni ja seetõttu karistust kohaldada LS § 224 lg 2 sätestatud sanktsiooni alusel. Karistuse mõistmisel lähtub kohus KarS § 56 lg 1 sätetest, mille kohaselt on karistuse mõistmise aluseks isiku süü, samuti arvestatakse karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu, võimalust mõjutada isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel aluseks 3 ettenähtud sanktsiooni keskmine määr ning seejärel, arvestades süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning preventsioone, mõistetakse karistus. Kuivõrd LS § 224 lg 2 näeb ette alternatiivsed karistuse liigid, tuleb tuvastada kas menetlusaluse isiku suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust, s.o rahatrahvi või juhtimisõiguse äravõtmist. Kuivõrd menetlusalusel isikul juhtimisõigus senini puudub, ei ole võimalik temalt põhikaristusena juhtimisõigust ära võtta. Karistusregistri andmetest nähtub, et menetlusalust isikut on 24.05.2017 karistatud samalaadse väärteo eest rahatrahviga, mis on jäetud tasumata. Vaid 3 kuud hiljem on menetlusalune isik toime pannud samalaadse väärteo, millest nähtub, et eelnev kergemaliigiline karistus ei ole soovitud mõju avaldanud ja isik jätkab liiklusalaste süütegude toimepanemist. Seega tuleb kohaldada teiseliigilist karistust, s.o aresti. Hinnates süü suurust LS § 224 lg 2 järgi inkrimineeritava süüteo toimepanemisel, tuleb süü suurust hinnata numbrilise näidu alusel. Menetlusalusel isikul tuvastati sõiduki juhtimiselt kinnipidamise järgselt alkoholisisaldus väljahingatavas õhus mitte vähem kui 0,65 mg/l kohta. Arvestades sellist näitu, võib asuda seisukohale, et menetlusaluse isiku süü on üle keskmise suur. Karistuse määra arvestamisel asub kohus seisukohale, et kuna menetlusalune isik on toime pannud kaks väärtegu, siis LS § 224 lg ja § 201 lg 2 ettenähtud väärtegude kogumis tuleb hinnata isiku süüd suureks. Sellest tulenevalt tuleks LS § 224 lg 2 järgi karistada menetlusalust isikut karistusega, mis ületab ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd menetlusalune isik on temale süüks arvatud tegusid kahetsenud kohtuistungil, leiab kohus, et tegemist on kergendava asjaoluga ning kohus peab võimalikuks kohaldada karistust ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4