4-17-85 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus, kriminaalkolleegium Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2017. a, Tallinn, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-85 Kohtukoosseis Andres Parm

§ 198). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1.

1. jaanuaril 2017 saabus Pärnu Maakohtule M.S-i kaebus Keskkonnainspektsiooni keskkonnakaitse juhtivinspektor Märt Raudsepa
2. detsembri
3. a otsusele väärteoasjas nr
5. Pärnu Maakohus jättis
6. oktoobri
7. a määrusega M.S-i kaebuse läbi vaatamata, kuna kaebaja ega tema kaitsja
8. oktoobri
9. a kohtuistungile ei ilmunud. Maakohus põhjendas enda seisukohta järgmiselt.
11. septembri
12. a kohtuistungil esitas kaitsja taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks, sest kaebuse esitaja oli samal hommikul sattunud terviserikkega erakorralise meditsiini osakonda. 1 1 4-17-85 Nimetatu kinnitamiseks edastas kaitsja kohtule ka M.S-i tervisekaardi. Kaitsjaga kooskõlastatult määrati kaitsja juuresolekul uueks kohtuistungi ajaks
13. oktoober 2017 kell 14:
15. oktoobril 2017 saabus kohtule kaitsja taotlus taaskord kohtuistungi edasilükkamiseks, kuna kaebaja oli taas haiglasse sattunud.
16. oktoobri
17. a kohtuistungile kaitsja ega kaebaja ei ilmunud.
18. Maakohus märkis, et

§ 125

ei võimalda veelkord kaebuse arutamist edasi lükata ja seda isegi mitte

§ 42

sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul.

§ 125

lg 3 ei anna kohtule kaalutlusõigust, vaid ütleb üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu

§ 125

lg-s 1 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata.

1. septembri
2. a istungil osales kaitsja, kes taotles asja arutamise edasilükkamist ning uueks istungi ajaks määrati kaitsja juuresolekul ja temaga kooskõlastatult
3. oktoober 2017 kell 14:
4. Seega oli kaebuse esitajale ja tema kaitsjale asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud. Lähtudes eeltoodust leidis kohus, et esitatud kaebus tuleb

§ 125lg 3 alusel läbi vaatamata jätta.

1. Viidates Harju Maakohtu
2. jaanuari
3. a määruses nr 4-16-9192 väljendatud seisukohale, leidis Pärnu Maakohus muuhulgas, et M.S-i haigushood on ilmselt tingitud eesmärgist menetlusest kõrvale hoida.
4. Pärnu Maakohtu
5. oktoobri
6. a määrusele esitas
7. oktoobril 2017 määruskaebuse M.S-i kaitsja vandeadvokaat Aivar Pilv. Kaitsja leiab, et kohtumäärus kuulub täies ulatuses tühistamisele.
8. Kaitsja märgib, et kohtumääruses on kaitsja mitteilmumist kohtusse käsitletud moonutatult ja vastuolus kohtu enda tegevuse ja faktiliste asjaoludega. Kaebuse läbi vaatamata jätmiseks puudus alus ning kohus on eksitanud kaebajat ja kaitsjat. Teadaolevate asjaolude alusel mõistis kaitsja kohtu seisukohta, et esineb mõjuv põhjus asja arutamise edasilükkamiseks kaebaja haiglas viibimise tõttu. Seetõttu pole kaitsja ja/või kaebaja kohtuistungile mitteilmumine praegusel ajal käsitletav kohtu viidatud

§ 125lg 1 ja 3 tähenduses kui kaebuse läbi vaatamata jätmise alus.

8. Kohus on kaebuse läbi vaatamata jätmist põhjendanud viitega

§ 125lg-tele 1 ja 3 kui kaebaja ja/või tema kaitsja mitteilmumist asja arutamisele.

Kohus on seejuures arvestamata ja tänud kaebaja tervisliku seisundi ja haigusperioodide ägenemise ning kohtule esitatud tõendid kaebaja tervisliku seisundi ja haiglaravi kohta. Kaebajal on esinenud põhjendatud takistus kohtuistungile mitteilmumiseks ja kohus oleks pidanud sellega arvestama. Kaitsja arvates on kohus 4. oktoobril 2017 edastatud informatsiooni alusel eksitanud kaebajat ja kaitsjat ning loonud üheselt mulje asja arutamise edasilükkamisest, mitte kaebuse läbi vaatamata jätmisest. Seetõttu on kaebuse läbi vaatamata jätmine

§ 125

lg 1 ja 3 alusel põhjendamatu ja vastuolus kohtu enda menetluse kohta antud informatsiooniga.

1. Kohus tegi vaidlustatava määruse juba
2. oktoobril 2017 ehk enne sellekohaste täiendavate dokumentide esitamise võimalust. Kaitsja arvates oleks kohus pidanud kõigi asjaolude 2 2 4-17-85 objektiivseks hindamiseks ja

§ 125

lg 1 ja 3 kohaldamise kaalumiseks eelnevalt veenduma, millest on tingitud kaebaja mitteilmumine kohtuistungile. Kohtu tegevus on välistanud mõistliku aja jooksul kaebaja tervislikku seisundit puudutavate täiendavate tõendite esitamise ja hindamise.

1. Kaebaja peab maakohtu eelneva tegevuse tõttu vajalikuks võtta asja materjalide juurde täiendavad tõendid, mida ei olnud võimalik esitada enne kõnesoleva määruse tegemist. Kaebaja tervislikku seisundit ja haiguse ägenemist enne
2. oktoobri
3. a kohtuistungit kinnitavad tõendid, mis on väljastatud SA Jõgeva Haiglast 6.oktoobril 2017 (väljavõte haigusloost nr 1615 2017 patsiendi tervisliku seisundi ja haiglas viibimise kohta 4.-6.10.2017) koos saatekirjaga ambulatoorsele ravile suunamise kohta. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu määruse, esitatud kaebuse ja arutatava asja materjalidega, on seisukohal, et maakohtu määrus on seaduslik ega kuulu tühistamisele.
5. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on õigesti jätnud M.S-i kaebuse läbi vaatamata.

§ 125

lg 1 sätestab, et kohtumenetluse poole põhjendatud taotlusel võib maakohtunik

§-st 42 lähtudes lükata kaebuse arutamise edasi ühel korral kuni üheks kuuks. Samaks tähtajaks võib maakohtunik kaebuse arutamise edasi lükata ka juhul, kui kaebust arutades ilmneb vajadus välja nõuda lisatõendeid.

§ 125

lg 3 sätestab, et kui kaebuse esitanud isik või tema kaitsja ei ilmu

§ 125

lg-s 1 või 2 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohtunik kaebuse läbi vaatamata. Kaebuse läbi vaatamata jätmine vormistatakse määrusega. Maakohus on jõudnud õigele järeldusele, et

§ 125

ei võimalda veelkord kaebuse arutamist edasi lükata ja seda isegi mitte

§ 42

sätestatud mõjuva põhjuse olemasolul.

§ 125

lg 3 ei anna kohtule kaalutlusõigust, vaid sealt tuleneb üheselt, et kui kaebuse esitanud isik ei ilmu

§ 125

lg-s 1 sätestatud korras edasilükatud asja arutamisele ning talle on asja arutamise aeg ja koht teatavaks tehtud, jätab kohus kaebuse läbi vaatamata. Praegusel juhul puudub vaidlus sellest, et

1. oktoobri
2. a kohtuistungile kaitsja ega kaebaja kumbki ei ilmunud, ehkki neid oli istungi toimumise ajast teavitatud. Sealjuures oli kohtuistungi toimumise aeg kaitsjaga kooskõlastatud.
3. Kaitsja märgib küll, et maakohus on
4. oktoobril 2017 edastatud informatsiooni alusel eksitanud kaebajat ja kaitsjat ning loonud üheselt mulje asja arutamise edasilükkamisest. Samas aga ei ole kaitsja esitanud ühtegi tõendit, mis kinnitaks kohtu vastavasisulist tegevust. Isik ei pea üldjuhul tingimata ise kohtuistungil osalema – kaitsja olemasolul võib seda teha kaitsja vahendusel. Arutatava asja materjalidest ei nähtu, et miski oleks kaitsjal takistanud ilmuda asja arutamisele. Seejuures oli maakohtul arutatava asja materjalidest tulenevalt põhjendatult alust arvata, et menetlusalune isik võib püüda menetlusest kõrvale hoida, tuues ettekäändeks terviseprobleemid. 3 3 4-17-85
5. Leides, et maakohtu järeldused on õiged, jätab ringkonnakohus rahuldamata kaitsja taotluse tõendite vastuvõtmiseks.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-st 194, § 196 lg-test 1 ja 2 ning § 147 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 4 4