lg 3 järgi Kohtuistungil osalenud isikud: Menetlusalune isik T.V , isikukood: XXX, elukoht: XXX, töökoht: XXX, telefon: XXX, e-post: XXX Kohtuvälise menetleja esindaja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Rapla politseijaoskonna ennmenetlusgrupi nooremuurija Kristel Proos RESOLUTSIOON Juhindudes
S § 56 ning VTMS § 2, § 14, § 83 p 2, § 107-§ 113, kohus otsustas Süüdi tunnistada T.V väärteoasjas nr 4-17-4432 [2302,17,009266]
lg 3 järgi ning karistuseks mõista rahatrahv 150 (ükssada viiskümmend) trahviühikut, s.o 600 (kuussada) eurot. Rahatrahv tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis või a/a nr: EE873300333499990003 Danske Bank AS Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99917400007749. Selgituseks märkida: ees- ja perekonnanimi, väärteoasja number, rahatrahv. Rahatrahv tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohtuotsus saata Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile ja T.V-le. Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 03.10.2017.a. Kohtuotsuse lõpposa on tutvumiseks kättesaadav: 03.10.2017.a. Edasikaebamise kord VTMS § 137 kohaselt tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest ning apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele 1
lg 1 p 1, pannes toime
Antud väärteoasjas on menetlusalune isik esitanud taotluse asja menetlemiseks tema elukohajärgselt Pärnus (t.l 7). 25.08.2017.a kohtuväline menetleja määrusega väärteoasjas nr 2302,17,009266 otsustas väärteoasja saata arutamiseks Pärnu Maakohtule. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil 03.10.2017.a toimunud kohtuistungil taotles kohtuväline menetleja isikule karistuseks aresti määramist ning juhtimisõiguse äravõtmist. Menetleja leiab, et menetlusaluse isiku poolt nimetatud väärteo toimepanemine on tõendatud. Kohtuistungil menetlusalune isik tunnistas kiiruse ületamist. Menetlusaluse isiku sõnul toimus kiiruse ületamine möödasõidul. T.V kahetses rikkumist, kuid palus karistuseks aresti mitte määrata. Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 83 p 2 kohaselt arutab väärteoasja maakohtunik, kui väärteoasja arutades on vaja otsustada aresti mõistmine või loomapidamise keelamine. VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Kohus, vaadanud läbi asjas esitatud materjalid ning kuulanud ära menetlusosaliste seletused, asub seisukohale, et väärteo toimepanemine T.V poolt on leidnud tõendamist.
lg 3 sätestatud teo toime panemine on tõendatud 03.08.2017.a väärteoprotokolliga 20170803187103, menetlusaluse isiku 03.08.2017.a ülekuulamisprotokolliga ja videosalvestisega. Samuti tunnistas menetlusalune isik kohtuistungil rikkumise toimepanemist.
lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41– 60 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklustalituse liikluspolitseinik Martin Martsepa 03.08.2017.a Raplamaal koostatud väärteoprotokollist nr 20170803187103 nähtub, et 03.08.2017.a kell 17.39 juhtis T.V mootorsõidukit XXX reg. märgiga XXX kiirusega 141km/h +/- 5km/h. Lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 90km/h. T.V ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 46 km/h. Eelkirjeldatud tegevusega rikkus T.V
lg 1 p 1, pannes toime
Lisaks nähtub menetlusaluse isiku 03.08.2017.a ülekuulamise protokollist, et menetlusalune isik tunnistab, et möödasõidul ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Isik kahetseb rikkumist. Samuti kohtuistungil tunnistas menetlusalune isik rikkumise toime panemist ning kahetses seda. Ka nähtub videosalvestiselt ja selle andmetest, et mootorsõiduki reg. märgigaXXX kiiruseks on 03.08.2017.a kell 17.39 90 km/h alas mõõdetud 141 km/h. Väärteomenetluses on kindlaks tehtud, et 2
Kohus on seisukohal, et kaebuse esitaja ületas lubatud suurimat sõidukiirust teadlikult. Kaebuse esitaja oli teadlik, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine ei ole lubatud ning suurimat lubatud sõidukiirust ületades paneb ta toime väärteo. Seega on väärtegu toime pandud kavatsetult. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus eelmärgitud väärteos ei tuvastanud. Seega on leidnud täielikku ja vastuvaidlematut tõendamist T.V poolt
S 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus leiab, et isiku süüd antud väärteo toimepanemises tuleb pidada keskmisest väiksemaks. Antud juhul toimus kiiruse ületamine möödasõidul. Nimetatu on näha ka videosalvestiselt. Samuti kinnitas menetlusalune isik kohtus, et ületas kiirust möödasõidul. Möödasõit ehk kiiruse ületamine toimus valgel ajal ja kuiva kattega teel, samuti oli möödasõidul vastassuund piisavas ulatuses vaba. Seega menetlusalune isik ei tekitanud möödasõiduga ka nt liiklusohtlikku olukorda. Samuti on möödasõidud liikluses tavapärased. Menetlusaluse isiku sõnul oli eesliikuja kiirus alla 90 km/h, mistõttu T.V ka ilmselt alustas möödasõitu. Nimetatut võib pidada eluliselt usutavaks, sest videosalvestiselt on näha, kuidas T.V juhitud sõiduauto teeb möödasõitu veoautost. Kohus peab üldteada asjaoluks, et veoautode liikumiskiirus 90 km/h alas võib olla ka alla 90 km/h. Seega on tõenäoline, et menetlusaluse eesliikleja kiirus oli alla 90 km/h. Lisaks on videosalvestise andmetest näha, et lubatud suurima sõidukiiruse ületamine on mõõdetud 8 sekundi vältel (17.39.28-17.39.36). Sellist aega võib pidada tavapäraseks ajaks, mis kulub möödasõidu tegemiseks. Seega pärast möödasõidu lõpetamist ei ole tuvastatud, et T.V juhitud mootorsõiduk oleks ületanud lubatud suurimat kiirust. Lisaks, arvestades liiklustihedust Tallinn-Pärnu maanteel, on sellel maanteel lubatud suurimal sõidukiirusel möödasõidu tegemine raskendatud kui mitte võimatu. Tehes möödasõitu lubatud suurimal sõidukiirusel, viibiks möödasõitja vastassuunavööndis oluliselt kauem, kui hetkeliselt lubatud suurimat sõidukiirust ületades. Samuti juhul, kui liikluses ei toimuks möödasõite, tekiks tiheda liiklusega maanteedele, nt. Tallinn-Pärnu, Tallinn-Tartu jne ilmselgelt pikad autode kolonnid. Samas autokolonnis oleks liiklusohtliku olukorra tekkimine oluliselt tõenäolisem, nt esimene auto kolonnis pidurdab, kui ohutus kohas möödasõitu tehes mõneks sekundiks kiirust ületatades. Kohus leiab, et möödasõidu tegemine Tallinn-Pärnu maanteel lubatud suurimal sõidukiirusel võib põhjustada tõenäolisemalt liiklusohtliku olukorra, kui ohutus kohas möödasõitu tehes mõneks sekundiks kiiruse ületamine. Samuti ei ole käesoleval juhul tuvastatud, et menetlusalune isik oleks lubatud suurimat sõidukiirust ületanud püsivalt. Sõidukiiruse ületamine on tuvastatud vaid 8 sekundi vältel ehk möödasõidu ajal. Kohus leiab, et antud juhul on tegemist küll rikkumisega ning isik on toime pannud
Isik tasus trahvi 16.12.2016.a. Eripreventiivsete kaalutluste kõrval arvestab kohus karistuse mõistmisel ka üldpreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub õiguskorra kaitsmise huvidest.
Kuigi isiku süüd tuleb antud juhul pidada keskmisest väiksemaks, on isikul siiski kehtiv väärteokaristus samalaadse rikkumise eest. Seetõttu leiab kohus, et arvestades üld- ja eripreventiivseid kaalutlusi, tuleb isikule mõista rahatrahv üle sanktsiooni keskmise määra. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et T.V-le tuleb mõista käesolevas väärteoasjas
lg 3 sätestatud väärteo toimepanemise eest karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot. Kohtu hinnangul on karistus proportsionaalne toime pandud väärteo ulatuse ja iseloomuga. Kohus leiab, et antud juhul ei ole tegu ja selle asjaolud sellised, mis õigustaks raskema või kergema karistuse mõistmist. Rahatrahv 150 trahviühikut ehk 600 eurot vastab T.V süü suurusele ning üld- ja eripreventiivsetele eesmärkidele. Lähtudes eeltoodust, süüdi tunnistada T.V väärteoasjas nr 4-17-4432 [2302,17,009266]
Asitõendeid ei ole. Menetluskulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.