lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 5 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks. Kohtuvälise menetleja esindaja: Triinu Riigor Väärteoasi Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: R.E; elukoht: Xxxx ik: xxx; Kaitsja: advokaat Raul Oberg, AB Oberg ja Partnerid, Rüütli 14-207, Pärnu. RESOLUTSIOON 1. Jätta R.E kaitsja kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiva 04.05.2017 otsusele nr 2317,17,003356 R.E karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 5 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks rahuldamata. 2. Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiva 04.05.2017 otsus nr 2317,17,003356 R.E karistamises
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 5 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks muutmata ja tühistamata.
sätetele tuleb pärast otsuse jõustumist viie tööpäeva jooksul juhiluba loovutada Maanteeametile. 1
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 5 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks selles, et R.E juhtis 14.04.2017 kella 15:00 ajal Saue vallas, Harju maakonnas Tallinn-Pärnu-Ikla mnt 31. km mootorsõidukit kiirusega 123 km/h +/- 4 km/h. Lubatud suurim sõidukiirus sellel teelõigul 90 km/h. Ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 29 km/h. Taolise käitumisega rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Otsusele esitas menetlusaluse isiku kaitsja kaebuse Kaebuses on märgitud, et menetlusalune isik vaidlustab temale liiklusseaduse § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse 1 kuuks. Temale määratud rahatrahv summas 300 trahviühikut on tema poolt riigituludesse tasutud. Kaebuses märgitud selgituse kohaselt liikus menetlusaluse isiku ees mitmest autost koosnev kolonn kiirusega 78-82 km/h, mis on oluliselt alla lubatud piirkiiruse. Otsustas sooritada möödasõidu. Ühe kaupa möödumine ei olnud võimalik, kuna kolonnis liikuvate autode pikivahe oli liiga väike. Ees oli pikk hea nähtavusega sirge teelõik ja otsustas mööduda kogu kolonnist. Möödasõidu kiiremaks lõpule viimiseks, et mitte tekitada võimalikku liiklusohtlikku olukorda, ületas lubatud piirkiirust.
kohaselt peab liikleja olema liikluses hoolas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et vältida ohu ja kahju tekkimise. Sama paragrahvi § 50 lg 7 kohaselt ei tohi juht takistada teisi sõidukeid põhjendamatult aeglase sõiduga. Olukorras, kus kaevatava otsuse kohaselt oli menetlusalune isik sunnitud liikluse sujuvuse vältimiseks mööduma põhjendamatult aeglaselt liikuvatest sõidukitest, mille pikivahe oli ebamõistlikult väike, pidigi menetlusalune isik ohu vältimiseks mööduma neljast sõidukist, et vältida teoreetiliselt tekkivat ohtu vastutulevate sõidukite näol. Tõepoolest
Samas leiab menetlusalune isik, et tema poolt toimepandud liiklusrikkumine on mõistlikult vabandatav. Samuti viibis menetlusalune isik sõidukis üksinda. Samas kahetseb menetlusalune isik puhtsüdamlikult toimepandut ja kinnitab, et kaevatavas otsuses kirjeldatud õiguserikkumist tema edaspidi toime ei pane ning tegemist ei ole süstemaatilise 2 õigusrikkumisega. Menetlusalune isik leiab, et rahatrahvi tasumine summas pisut alla keskmise trahvimäära 300 eurot on temale piisavaks karistuseks, et suunata tema õiguskuulekale käitumisele. Tõepoolest,
lg 1 kohustab juhti järgima § 15 sätestatud suurimat lubatud sõidukiirust.
lg 2 sätete kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhti lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lõige 5 punkt 1 alusel võib kohus või kohtuväline menetleja kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud süüteo eest ühest kuust kuni kolme kuuni. Samas ei ole lisakaristuse määramine kohustuslik ega obligatoorne. Kaebaja leiab, et temale lisakaristuse mõistmisel ei ole kohtuväline menetleja seda eraldi kaalunud ega põhistanud sh ei nähtu kaevatavast otsusest, miks ei ole kaebajale määratud põhikaristus eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja kuidas võiks kaebaja olla ühiskonnale ohtlik. Pealegi on menetlusalune isik puhtsüdamlikult kahetsenud. Kaebaja selgitab, et tema ei ole kunagi varem mootorsõidukit joobeseisundis ega keelatud seisundis juhtinud ja teda pole seega samalaadse väärteo toimepanemise eest ka kunagi karistatud. Seega on kaebaja poolt 08.09.2014 toimepandud süüteo näol tegemist nn juhusüüteoga. Kaebuses viidatakse riigikohtu lahenditele nr 3-1-1-122-13 ja 3-1-1-59-15, milliseid kohus otsusesse märkima ei hakka, kuivõrd need kohtulahendid on menetluse pooltele ja kohtule teada. Lisaks eelmärgitule nähtub kaebusest, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine mõjuks iseenesest temale rängalt. Kaebaja on Xxxx töötaja, kes töötab põhikohaga Xxxx ja juhtimisõigusest ilmajäämisel jääb menetlusalune isik ka ajutiselt töötuks. Samuti on menetlusalune isik informeerinud, et 11.05.2017 sündis temal ja Xxxx tütar Xxxx. Kahjuks ei ole lapse vanemad saanud aega nõutada lapse sünnitunnistust. Menetlusalune isik esitab lisaks esimesel võimalusel koopia lapse Xxxx sünnitunnistuse ja dokumendi menetlusaluse isiku töökoha ja ameti kohta Xxxx. Kokkuvõtvalt leiab kaebaja, et sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ei ole kõiki asjaolusid arvestades tema suhtes mõistlik ega põhjendatud. Kaebajale mõistetud põhikaristuse ärakandmine (kaebaja tasus rahatrahvi 300 eurot ja see on iseenesest juba kaebajale nõutavat mõju avaldanud, vältimaks tulevikus analoogse teo toimepanemist. Kaebaja on oma teo lubamatusest ammu aru saanud ja kahetseb jätkuvalt. Eeltoodu alusel kaebaja taotleb tühistada kaevatav kohtuvälise menetleja poolt kaebuse esitaja R.E suhtes tehtud 04.05.2017 otsus väärteoasjas nr 2317,17,003356 kaevatava otsusega kaebajale lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks – määramise osas. Kohtuistungil jäi menetlusalune isik kaitsja esitatud kaebuse juurde ja selgitas, et käitumine ei olnud õige, kahetseb, aga plaan oli ühekaupa mööduda, kuid kuna vahele ei lastud, siis pidi kogu kolonnist mööda sõitma. Pidas seda õigeks. Juhtimisõiguse äravõtmine mõjutaks rängalt. Teeb Soomes järelevalvet, varustab materjalidega, firmas kellelgi teisel juhiluba ei ole. Nädala sees on Soomes, reedel tuleb tagasi, siis on lapsel arsti aeg. Elukaaslasel on küll juhtimisõigus, kuid ei sõida. Analoogne rikkumine oli 11 kuud tagasi, sama koht, sama politsei. See ei ole süstemaatiline, oli üle lubatu 21 km/h. Pidas õigeks mööduda kogu kolonnist, sest oli 10 kilomeetrit sõitnud kolonni sabas. Vahet suuremaks ei lastud, ei saanud vahele. Lülitas küll sisse suunatule, kuid vahele ei lastud. Soomes on esmaspäevast reedeni, nädalavahetustel on kodus. Ei tea kas kodus saadakse hakkama kui ta ära on. Firma kuulub seaduslikule abikaasale, tahaks loota, et töökoht säilib. Ei oska öelda, kas asendaja leitakse, praegu on kõige kiirem aeg. On ka muid ülesandeid peale sõiduki juhtimise. Seda ei ole võimalik ümber organiseerida. Ülesanne on ka jälgida, et ei tekiks põhjendamatuid kulusid. Töötab xxxx alates 2011st aastast. Menetlusaluse isiku kaitsja asus seisukohale, et lisakaristuse kohaldamine 1 kuuks ei ole põhjendatud. Ei eita, et ta väärteoprotokollis märgitud kuupäeval, kellaajal ja kohas juhtides mootorsõidukit ületas lubatud sõidukiirust. On tunnistanud, et tegi valesti, kahetseb, et asus kolonnist mööduma. Tõepoolest salvestis näitab, et tema ees liikus neljast autost koosnev autode kolonn. Ei ole võimalik ümber lükata väidet, et see liikus aeglasemalt. Mõõdeti möödasõitva auto kiirust, mis sõitis 94-95 km/h ja ka siis kaugenes sõidukitest. Enamus juhte 3 on samasse situatsiooni sattunud. Raskeveokid sõidavad 80-85 km/h, ei võeta tee äärde ega lasta teisi mööda. Teised taga sõitjad peavad otsustama kas mööda sõita või mitte. Peab otsustama kas lõpetab möödasõidu, autode vahele manööverdamine ei ole võimalik. Mäe otsast tuleb vastu kaks sõidukit. Kiiruse lisamisega minimeeris ohu. Puhtformaalselt ei ole vabandatav, sõidukiirus on teelõigul kehtestatud maksimaalselt 90 km/h. Tegemist ei ole uljusega, kus kihutatakse 120-130 km/h, vaid tekkis situatsioon, kiirendades sai kolonnist mööda, vältis liiklusohu tekkimist edaspidi. On karistatud rahatrahviga 75 trahviühikut,
lg 2 näeb ette karistusena kuni 100 trahviühikut, seega karistatud juba üle keskmise määra, 2/3 ulatuses. Trahv on tasutud. Karistusseadustik sätestab, mida karistamisel arvestatakse: isiku süü, kergendavad, raskendavad asjaolud. Kui vaadata kiirust, siis 29 km/h.
Vaatamata sellele on põhikaristus määratud üle keskmise määra. Kas lisakaristus on ikka üld- ja eripreventiivsest eesmärgist tulenevalt vajalik. On viidatud, et kehtiv karistus, et juunis 2016 oli kiiruse ületamine 21 km/h, peaaegu, et lg 1 ja lg 2 vahepealne rikkumine. Eelmine rikkumine oli viis aastat tagasi. Ei saa rääkida liiklushuligaanist, süstemaatilisusest. Juhtimisõigust võib ära võtta 1 kuni 3 kuud, kohtuväline menetleja on pidanud õigeks 1 kuuks, ehk minimaalselt. Ka selline juhtimisõiguse äravõtmine mõjub R.E-le rängalt, kahjustab tema tegevusi. Töötab Xxxx, veoki juhtimine, materjali laialivedu, see töö jääks seisma. Kohtuvälise menetleja esindaja küsis kas pole võimalik tööd ümber korraldada. Ta on objekti juht, juhatuse liikmeks on seaduslik abikaasa Xxxx, kes peab otsustama. Ilmselt ei ole plaanis tööd ümber korraldada. Leiab, et tööd jäävad seisma. See seab R.E ja firma raskesse olukorda. Juhtimisõigus on vajalik ka perekondlikel põhjustel, on noore lapse isa. Vaja Xxxx käia, raha teenida. Xxxxt Pärnusse ühistranspordiga käia ei ole kõige kiirem viis liikuda. Rahatrahvi tasumisega on karistuse eesmärk täidetud, lisakaristuse määramine ei ole põhjendatud, kaevatav otsus tuleks tühistada lisakaristuse osas. Kohtuvälise menetleja esindaja asus seisukohale, et ta kindlasti ei nõustu lisakaristuse tühistamisega. Karistusregistri õiendist tulenevalt ei ole tegemist juhusüüteoga. Tegemist on tahtlikult ja teadlikult toime pandud väärteoga isiku poolt, kes on varem samasuguse väärteo toime pannud. Läks möödasõidule kolonnist ja ei nähtu, et oleks avaldanud soovi kolonni vahele sõita. Jätkas suurima lubatud sõidukiiruse ületamist ka pärast möödumist kuni nägi politseid. Kahetsus ei ole siiras. Rahatrahv ei suuda sundida õiguskuulekale käitumisele, ei ole teinud järeldusi. Lisakaristuse kohaldamine on põhjendatud. Menetlusaluse isiku väited, et juhtimisõigus on oluline tööülesannete täitmiseks, pere jaoks, siis kui need oleks tõsiseltvõetavad, siis ta hoiduks rikkumiste toimepanemisest, mis toovad kaasa ebameeldivaid tagajärgi. Kiiruse piirang teedel ja tänavatel kehtestatakse ohu vältimiseks ning see ei näe ette erandeid, ka mitte möödasõidul. Kolonn ei liikunud põhjendamatult aeglaselt, vaid oli valinud ohutu sõidukiiruse. Liiklusseadus näeb ette, et kui ilmneb ootamatu takistus, tuleb möödasõit katkestada ja naasta oma sõiduritta, mitte jätkata sõidukiiruse ületamist. Ilmselgelt ei oleks jõudnud sõidukit peatada kui teele oleks ilmunud ootamatu takistus. Ülejäänud osas jääb kohtuväline menetleja väärteootsuses toodud seisukohtade juurde, palub jätta kaebus rahuldamata ja otsus muutmata.. Maakohtu seisukoht Kohus, tutvunud esitatud kaebusega ja selle lisadega, kuulanud ära kaebuse esitaja selgitused, kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja arvamused, vaadanud kohtuistungil videosalvestust ning tutvunud kohtule edastatud väärteoasja kirjalike materjalidega, asub alljärgnevale seisukohale. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles 4 menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). Kiirusmõõteseadme LaserCam4 LE0455 salvestusandmete väljatrükist ning videosalvestusest nähtub, et menetlusaluse isiku R.E juhitud sõiduki Nissan Navara reg. märgiga xxxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutati 14.04.2017 kell 15:00 lasertüüpi mõõteseadet LaserCam4 LE0455, milline oli taadeldud (taatlustunnistus TTRSS-16/00270). Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud sõiduki suurimaks sõidukiiruseks 123 km/h asulavälisel teel, kus suurimaks lubatud sõidukiiruseks oli 90 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati mõõtmisel laiendmääramatust +/- 4 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 119 km/h ja lubatud sõidukiiruse ületamise määraks oli seega mitte vähem kui 29 km/h. Mõõtmist teostas politseiametnik Xxxx, kes on läbinud pädeva mõõtja koolituse. Taolistest andmetest saab tulla järeldusele, et mõõtetulemus on mõõteseaduse § 5 lg 1 mõttes jälgitav, kuivõrd mõõtmist on teostanud pädev mõõtja, kasutades taadeldud mõõtevahendit, järgides seejuures mõõtemetoodikat. Kohus leiab, et väärteomenetluses tehtud mõõtmise tulemusega on väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluse isiku käitumises tuvastatud ning mõõtetulemusest sõltuvalt on menetlusaluse isiku käitumine õigesti kvalifitseeritud
Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 133 p 1 mõttes. Samuti on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3), mida on ta ka ise tunnistanud. Kuna menetlusalune isik juhtis sõidukit kiirusega, mis ületas juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 29 km/h, siis rikkus menetlusalune isik
lg 1 p 1 nõudeid ja tegemist on väärteoga
Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse liiklusmenetlustalituse vanemväärteomenetleja Enel Kuiv, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on politseiametnikuga, siis VTMS § 10 lg 31 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Menetlusalust isikut karistati
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest põhikaristusena rahatrahviga 75 trahviühiku ulatuses, s.o 300 eurot ja
lg 5 p 1 järgi lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.
lg 2 kohaselt karistatakse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21 kuni 40 kilomeetrit tunnis rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni ning
lg 5 p 1 kohaselt võib kohaldada ka lisakaristusena sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 1 kuust kuni 3 kuuni. Seega järeldub, et kohtuvälise menetleja määratud põhikaristus ja lisakaristus on määratud ettenähtud sanktsioonimäära piirides. Seega kohus leiab, et karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistamise kohaldamise alustega (p 7) ja puudub ka alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alustel (§ 133 p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku isikuandmetest nähtuvalt on menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteomenetluse 5 lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Ja kuna puudub taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju, siis puudub ka vajadus lahendada küsimust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks (§ 133 p 10). Arvestades süüteo asjaolusid, s.h seda, et kiiruse ületamine mitte vähem kui 29 km/h ei saanud menetlusalusele isikule kuidagi jääda märkamata ja menetlusaluse isiku ütlusi, et ta ületas suurimat lubatud kiirust kuna tegi möödasõitu aeglasemalt liikunud sõidukite kolonnist, siis leiab kohus, et antud süütegu pandi toime eesmärgipäraselt ja kavatsetult. Kaebuses on peetud vajalikuks märkida, et Kohus leiab, et väärteoasja materjalidest nähtuvalt ei saa väita, et sõidukid, millistest menetlusalune isik mööda sõitis, oleks liikunud põhjendamatult aeglaselt ja oleks teisi liiklejaid takistanud. Küll saab järeldada, et sõidukid liikusid suurima lubatud sõidukiirusele lähedase kiirusega ega takistanud üksteise liikumist. Ainus, kelle jaoks sõidukid liiga aeglaselt sõitsid, oli menetlusalune isik, kes asus neist suurimat sõidukiirust ületades mööduma. Möödasõitu tehes ei ole aga kuidagi võimalik tagada liikluse sujuvust, pigem vastupidi, kiiruse ületaja tekitab liikluses ohu. Kaebuse kohaselt vältis menetlusalune isik kiirust suurendades vastutulevatest sõidukitest tulenevat ohtu, kuid kohtu arvetes tekkis selline oht vaid menetlusaluse isiku käitumise tõttu, kuivõrd just tema suundus möödasõidu tegemiseks vastassuunavööndisse, mitte teised liiklejad. Seega ainus, kes ohtu põhjustas, oli menetlusalune isik. Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et asulavälisel teel on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 90 km/h kui liikluskorraldusvahenditega ei ole määratud teisiti ning sellise kiiruse ületamine on keelatud ja karistatav, kuid suurima lubatud sõidukiirusega sõitmine ei ole kohustuslik nagu ei ole kohustuslik ka möödasõit. Suurimast lubatud sõidukiirusest mõnevõrra aeglasemalt sõites liiklusnõudeid ei eirata, suurimat lubatud sõidukiirust ületades seda aga tehakse. Seda peaks kutselisest autojuhist menetlusalune isik väga hästi teadma. Kuivõrd politsei teostas vaidlusaluses kohas liiklusjärelevalvet ja peatas vaid menetlusalusest isikust kiiruse ületaja, saab järeldada, et järelevalve käigus ei tuvastatud, et teised sõidukid, millistest kaebuse esitaja mööda sõitis, oleks liikunud põhjendamatult aeglaselt või et nad oleks takistanud liiklust. Seega kaebusest tulenevad etteheited teiste sõidukite juhtidele viitavad üheselt sellele, et kaebuse esitaja on liikluses oma mõttelaadilt ohtlik. Videosalvestisest nähtu põhjal saab üheselt tulla järeldusele, et menetlusalusel isikul puudus igasugune mõistlik põhjus möödasõiduks ja lubatud suurima sõidukiiruse ületamiseks. Seega saab väärteo toimepanemise tehioludest ja menetlusaluse isiku põhjendustest teha järelduse, et menetlusaluse isiku liiklusnõudeid eirav käitumine oli eesmärgipärane ja toime pandud kavatsetusega. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on kohtu arvates tuvastamist leidnud, et menetlusalune isik ületas asulavälisel teel mootorsõiduki juhile lubatud suurimat sõidukiirust (90 km/h) mitte vähem kui 29 km/h võrra, millega rikkus
lg 1 p 1 nõudeid ja pani toime
Karistuse määramine Kohus nõustub kohtuvälise menetleja määratud karistuse liigi ja karistuse määraga ning põhjendab seda järgnevalt. Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid 6 asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seadusandja on
lg 2 ette nähtud väärteo toimepanemise eest ette näinud karistuseks rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni 6 kuuks.
lg 5 p 1 alusel võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuust kuni kolme kuuni. Käesoleval juhul võib lubatud suurima sõidukiiruse ületamise määra arvestades öelda, et menetlusaluse isiku süü
lg 2 mõttes on keskmise, kuna lubatud suurimat sõidukiirust on
lg-s 2 nimetatud vahemikku, s.o 21-40 km/h, silmas pidades ületatud keskmises määras, s.o 29 km/h võrra. See omakorda tähendab, et karistuse määra valikul tuleks lähtuda ettenähtud sanktsiooni keskmisest määrast, kuivõrd kehtiva kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse mõistmisel lähtepunktiks vastava seadustiku (käesoleval juhul liiklusseaduse) sanktsiooni keskmine määr, mille järgselt tuvastatakse menetlusaluse isiku süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtuvalt on menetlusalune isik ütluste andmisest loobunud. Seega ei saanud ka kohtuväline menetleja kahetsust arvesse võtta. Menetlusalune isik on kahetsust avaldanud alles kaitsja koostatud kaebuses ja kohtuistungil ning kohus suhtub sellisesse kahetsusse kriitiliselt, kuna menetlusaluse isiku alles kaitsja koostatud kaebuses esitatud kahetsus kannab endas ainsat eesmärki - kergendada oma olukorda lisakaristuse osas ning seetõttu ei saa kohus seda kahetsust võtta siirana. Kohtule esitatud kaebuses on vaheldumisi välja toodud nii kahetsust kui ka liiklusnõudeid eirava käitumise õigustust ning põhimõtteliselt on asutud seisukohale, et teised liiklejad liikusid põhjendamatult aeglaselt ja möödasõitu tehes ning selleks lubatud sõidukiirust ületades vältis menetlusalune isik liiklusohtu. Samale seisukohale jäi kaebuse esitaja ka kohtulikul arutamisel. Kohus leiab, et tegemist on süütegu õigustava käitumisega ning kahetsus on osutunud teisejärguliseks. Sellisele seisukohale jõudmiseks annab tuge ka kaebuse esitaja esinemises korduvalt antud põhjendus väärteo toimepanemiseks liiklussituatsioonist tekkinud olukorra tõttu. Seejuures tekkis kaebuse esitaja märgitud liiklusoht vaid menetlusaluse isiku enese süülise käitumise tulemusena ja menetlusaluse isiku selgitustest ei nähtu, et ta ise sellest aru oleks saanud. Peale selle on kaebuse esitaja puhul tegemist isikuga, kelle jaoks ei ole samalaadse väärteo toimepanemine esmakordne ja juhuslik episood liikluses. Kaebuses märgitud väited selle kohta, et menetlusalust isikut ei ole varem sõiduki juhtimise eest joobeseisundis või juhile keelatud seisundis karistatud, mistõttu on tegemis juhusüüteoga, on kohtu arvates asjakohatud ega puutu vaidlusalusesse väärteomenetlusse. Menetlusalust isikut ei karistatud vaidlustatud otsusega
Karistuse määramisel tuleb arvestada ka võimalusega, et karistus sunnib isikut hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Puutuvalt eripreventiivsesse eesmärki peab kohus vajalikuks märkida, et kaebuse esitaja on samalaadse väärteo toimepanemiselt kinni peetud ka 03.06.2016 ja teda on
lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemise eest karistatud rahatrahviga 50 trahviühiku ulatuses ning rahatrahv on tasutud 22.07.2016. Menetlusaluse isiku selgituste kohaselt peeti ta eelmisel korral kinni samas kohas ja sama teo eest. Seega ei ole menetlusalune isik vastupidiselt kaebuses väidetule isikuks, keda ei ole varem karistatud. Omaksvõetud karistuspraktika kohaselt võib ka keskmise süü korral määrata või mõista karistust ettenähtud sanktsiooni keskmist määra ületavas määras kui varem karistatud isikus on vaja kinnistada arusaama keelunormi kehtivusest. Käesoleval juhul on kohtuväline menetleja määranud karistuse 2/3 ulatuses ettenähtud sanktsiooni ülemmäärast ning kohus peab seda põhjendatuks. Samas ei saa ka tähelepanuta jätta tõsiasja, et eelmisest karistusest samalaadse süüteo toimepanemise eest kaebuse esitaja oodatud järeldusi teha suutnud ei ole, kuivõrd eelmine väiksem, keskmises määras määratud rahatrahv ei sundinud teda edaspidi uue samalaadse süüteo toimepanemisest hoiduma, s.t eelmise karistuse rangus ei täitnud oma 7 eesmärki. Seega leiab kohus, et põhikaristus on määratud süüle vastavalt ja on proportsionaalne nii toimepandud väärteoga kui ka eripreventiivse eesmärgiga. Lisakaristuse määramisse puutuvalt viitab kohus nagu kaebuse koostajagi Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-122-13, mille kohaselt tuleb lisakaristust nagu põhikaristustki mõista KarS § 56 alusel ja see peab vastama karistuse eesmärkidele. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü, arvestades karistust kergendavaid ning raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma ning õiguskorra kaitsmise huve. Seega on ka lisakaristuse kohaldamise alused samasugused nagu põhikaristuse määramisel. Kohus peab vajalikuks viidata kohtupraktikale, mille kohaselt täidab lisakaristus nii süüd heastavat kui ühiskonna turvalisust tagavat ülesannet (Riigikohtu otsuse 3-1-1-122-13 p 9). Seejuures peab kohus vajalikuks märkida, et viidatud otsuse kohaselt aktualiseerub lisakaristuse kohaldamine juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Kohtupraktika kohaselt võimaldab isiku poolt teadlikult nõuete rikkumisest järeldada tema allumatust kehtestatud korrale, mis muudab tema poolt uue samalaadse rikkumise toimepanemise võimaluse tõenäolisemaks ning tingib ohu vältimiseks lisakaristuse kohaldamise. Samas ei saa isikutele lisakaristust kohaldada automaatselt, vaid seda tuleb eraldi kaaluda ja põhistada. Mis puudutab lisakaristuse kohaldamist või kohaldamata jätmist, siis peab kohus vajalikuks veel kord viidata sellele, et väärteoasja materjalide kohaselt ületas menetlusalune isik lubatud sõidukiirust märkimisväärses ulatuses, s.o 29 km/h võrra ja sellisel määral kiirust ületada saab vaid teadlikult ja tahtlikult. Nagu juba eelpool sai viidatud, tuleb karistuse valikul lähtuda võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Korduvalt rikkumise toime pannud isiku puhul on samalaadse süüteo toimepanemise ohu olemasolu tuletatav korduvuse faktist, mis muudab selle võimaluse tavapärasest suuremaks. Kohus leiab, et antud juhul nähtub menetlusaluse isiku karistusregistri andmetest, et isikul on juba kehtiv väärteokaristus
Karistuseks on määratud rahatrahv, mis on tasutud. Käesolev rikkumine on toime pandud 14.04.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.