4-17-4622 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 10. oktoober 2017, Tallinn Väärteoasja number 4-17-4622 (930016000905) Kohtunik Märt Toming Väärteoasi L.D k

§ 70

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Kohtuväline menetleja: Maksu- ja Tolliamet Menetlusest osa võtnud isikud Menetlusalune isik: L.D , xxx, elukoht: Xxxx. RESOLUTSIOON Kirjalik menetlus VTMS § 120 korras 1. Jätta L.D kaebus Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse vaneminspektor Tiina Topasia 21.08.2017 otsusele nr 930016000905 L.

§ 70

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot rahuldamata. 2. Jätta Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse vaneminspektori Tiina Topasia 21.08.2017 otsus nr 930016000905 L.

§ 70

lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot muutmata ja tühistamata.

1. Vaidlustatud otsusega L.D-le määratud rahatrahv 600 (kuussada) eurot tuleb edasikaebe tähtaja, s.o 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise päevast tasuda vaidlustatud otsuses märgitud Rahandusministeeriumi arvelduskontole viitenumber 003112484317, märkides selgitusse menetlusaluse isiku nime L.D ja väärteoasja numbri
3. VTMS § 204 lg 3 kohaselt, juhul, kui süüdlane ei ole tasunud rahatrahvi täies ulatuses kohtuotsuse peale edasikaebamise tähtaja jooksul, saadab vastavalt VTMS §-le 202 lahendit täitmisele pöörav asutus, antud juhul kohtuväline menetleja, kümne päeva jooksul kohtutäiturile lahendi koopia, millele on tehtud märge jõustumise kohta.
4. Jätta kohtuvälise menetleja otsus Xxxx kaubamärki kandvate kahe käekella konfiskeerimises tühistamata ja muutmata ning vastavalt kohtuvälise menetleja otsusele tuleb KarS § 83 lg 6 ja TS § 78 lg 1 alusel konfiskeerida kaks Xxxx 3145L käekella, mis asuvad Lõõtsa 8a, Tallinnas asitõendite hoidlas ning KarS § 126 lg 3 p 4 1 alusel hävitada kui võltsitud kaup. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja esitada kassatsioonkaebuse. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on seitsmepäevase tähtaja jooksul teatanud kassatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel kassatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on kassatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kohtuotsus on Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis Liivalaia 24 tutvumiseks kättesaadav alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o alates 10.10.
5. Kassatsiooni esitamise viimane tähtaeg on 09.11.
6. Kui kassatsioonkaebust eelmärgitud tähtaja jooksul ei esitata, jõustub kohtuotsus 10.11.
7. Kaebuse läbivaatamisel kohus tuvastas: Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse vaneminspektori Tiina Topasia 21.08.2017 otsusega nr 930016000905 karistati L.D TS § 70 lg-s 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot, selles, et L.D 27.03.2016 Xxxxtolliterminalis Pallasti 28, Tallinn, toimetas Eesti Vabariiki keelatud kauba s.o kaks võltsimise tunnustega Xxxx kaubamärki kandvad käekellad ja pani sellega toime TS § 70 lg 1 nimetatud süüteo (süüteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni järgi TS § 74 lg 1). Otsusele esitas menetlusalune isik alljärgneva kaebuse Mind on süüdi mõistetud ja karistatud tolliseaduse § 70 lg 1 süüteo toimepanemises, mis seisneb keelatud kauba Eesti Vabariiki toimetamises.
8. Väärteoprotokoll ega otsus ei sisalda üheselt arusaadavat sisulist selgitust ega konkreetset viidet konkreetsele seadusesättele, millest nähtuks võltsimise tunnustega käekellade Eestisse sissetoomise keeld. Vaidlustatud otsuse kohaselt tuleneb konkreetsete käekellade Eestisse sissetoomise keeld Euroopa Liidu Nõukogu määrusest nr 608/2013, mille eesmärk on kohtuvälise menetleja hinnangul intellektuaalset omandiõigust rikkuva kauba turult eemale hoidmine. Kohtuväline menetleja leiab, et kuna Hongkongist tellitud käekellad on tunnistatud intellektuaalset omandit rikkuvaks kaubaks, siis on tegemist kaubaga, mille toimetamine Euroopa Liidu territooriumile on keelatud (vt vaidlustatud otsuse 3 lk esimene lõik). Kõigepealt olen sunnitud ära märkima, et kohtuvälise menetleja on otsuses valesti (eksitavalt) märkinud viidatud õigusakti pealkirja. Tegelikult ei ole see mitte Euroopa Liidu Nõukogu määrus, vaid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus. Aga mis veelgi hullem (ja minu arvates ka olulisem), kohtuvälise menetleja poolt viidatud määrus paikneb kahekümnel lehel ja koosneb neljakümnest erinevate alajaotustega artiklist. Seetõttu on määruse pealkirjale ja numbrile viitamine ilmselgelt ebapiisav, et pidada minule esitatud süüdistust piisavalt konkreetseks (et mul oleks võimalik selle õigsust kontrollida ja vajadusel end selle vastu kaitsta). Leian, et võltsimise tunnustega käekellade Eesti Vabariiki sissetoomise keelu näol on tegemist minule esitatud süüdistuse kvalifikatsiooni koostisosaga. Süüdistuse mõistmiseks ja kontrollimiseks peaks minu arvates olema hädavajalik, et selle tekst sisalduks (selle kõrval, missuguse seadusesätte alusel (ja kuidas) on karistatav keelatud kauba sissevedu) kindlasti (veel) ka see kes, millal ja missuguses sõnastuses on võltsimistunnustega kellade sissetoomise keelu kehtestanud. 2 Eeltoodud põhjustel olen arvamusel, et menetluslikult kehtiv ja kaitseõigust mitte rikkuv väärteomenetluse protokoll (väärteomenetluse seadustiku § 69 lg 2 p 2 kohaselt) ja väärteootsus (väärteomenetluse seadustiku § 74 lg 1 p 9 kohaselt) peaks tingimata sisaldama ka seaduse (täpset) nimetust, paragrahvi, lõiget ja punkti, mille kohaselt võltsimise tunnustega käekellade sissetoomine Eesti Vabariiki on keelatud. Süüdistuse õigsust (keelu olemasolu kohta) ei ole võimalik kontrollida lähtudes kohtuvälise menetleja tõlgendusest selle kohta, missugune on tema poolt viidatud õigusakti eesmärk. Seda enam, et minule teadaolevalt konkreetne määrus eesmärgi sõnastust ei sisalda, vaid see on kohtuvälise menetleja isiklik nägemus sellest. Pealegi on kohtuvälise menetleja viidatud määruse artikkel 1 kohaselt (minu arvates) selle reguleerimisalaks tingimused ja menetlused tolliasutuste tegevusele, mitte sellele, mida võib ja mida ei tohi liikmesriikidesse sisse vedada. Eeltoodust lähtudes leian, et minule esitatud väärteoprotokollis ja väärteomenetluse otsuses sisalduv süüdistus ja väärteo kvalifikatsioon on umbmäärase (ebakonkreetse) sõnastuse tõttu kehtiva menetlusõigusega vastuolus. Leian, et tegemist on sedavõrd olulise rikkumisega, mis peaks õiglase kohtupidamise korral tooma kaasa vaidlustatud otsuse tühistamise.
9. Ei vasta tegelikkusele vaidlustatud otsuses märgitu, nagu oleks mina võltsimistunnustega käekelli Eesti Vabariiki toimetanud. Kohtuväline menetleja tugineb selle valeväite esitamisel asjaolule, et tähtsaadetise (millega kellad Eesti Vabariiki toimetati) saajaks on märgitud minu nimi ja minu rahvastikuregistris elukohana märgitud aadress (vt vaidlustatud otsuse lk 3 teine lõik). Vaidlustatud otsuse kohaselt on kohtuväline menetleja järginud arutlus- ja mõttekäiku, mille kohaselt isik, kes kauba tellib annab kauba saatjale oma nime ja oma elukoha aadressi. Täiesti (ja minu arvates põhjendamatult) kõrvale on kohtuväline menetleja jäetud (minu arvates) realistlikuselt (eluliselt usutavuselt) samaväärse võimaluse, et kauba tellija on üks isik, aga selle saaja teine. Postiasutuse vahendusel kauba sissetoojaks tuleb minu arvates pidada ainult seda isikut, kelle tellimusel (ülesandel) postiasutus kauba Eesti Vabariiki toimetab, mitte seda isikut, kellele on kaup adresseeritud (kes on kauba saaja, aga mitte selle tellija). Olen väärteomenetluse kestel korduvalt kinnitanud, et mina ei ole neid käekelli tellinud ja jään selle väite juurde ka käesolevas kaebuses. Ei vasta tegelikkusele, nagu oleks mina
10. aprillil 2016 kohtuvälisele menetlejale esitatud avalduses tunnistanud, et olen postiasutuses kinni peetud käekellad Eestisse toimetanud (vt vaidlustaud otsuse lk 3 neljas lõik). Siinkohal esitab kohtuväline menetleja soovitavat tegelikkuse pähe. Kohtul on hõlpsalt kindlakstehtav, et viidatud avaldus ei sisalda sõnagi selle kohta, kes on võltsimiskahtlusega käekelli sisaldava postisaadetise tellija. Kohtuvälise menetleja põhjendab oma tõlgendust sellega, et peab ebatõenäoliseks, asjasse mittepuutuva inimese kaupade vabastamise ja vabasse ringlusse lubamise soovi. Kuna mina ei ole asjasse puutumatu isik, vaid kauba saaja (kellel on huvi mulle saadetud kaup kätte saada), siis ei ole kohtuvälise menetleja eelmärgitud järeldus adekvaatne. Põhjusel, et ühtegi tõendit selle kohta, et mina oleks võltsimise kahtlusega kellasid (postiasutuse vahendusel Eesti Vabariiki toimetatud), väärteomenetluses ei sisaldu, tuleks minu arvates vaidlustatud otsus tühistada ja väärteomenetlus minu suhtes lõpetada.
11. Vaidlustatud otsus sisaldab alljärgnevaid mind alandavaid ja laimavaid valeväiteid ja järeldusi: 3.
12. nagu teesklenuks ma väärteomenetluse kestel postisaadetisega mitteseostust ja teadmatust (vt vaidlustatuid otsuse lk 3 kolmanda lõigu teine lause); Olen päris algusest peale üsna ühemõtteliselt kohtuvälisele menetlejale selgitanud, et olen postisaadetisega seotud selle läbi, et olen selle saajaks (isikuks kellele see on postiasutuse kaudu saadetud). Ma ei ole väitnud, et ei ole selle saadetisega üldse seotud või ei tea sellest midagi. See on räige vale, sest olen kinnitanud üksnes seda, et ei ole seda postisaadetist tellinud. 3 3.
13. nagu oleks ma jäänud määratud ajaks menetleja juurde ilmumata, ignoreerinud korduvalt kohtuvälise menetleja kutseid ja sellega põhjustanud väärteomenetluse venimise ebamõistlikult pikale ajale (vt vaidlustatuid otsuse lk 3 kolmanda lõigu kolmas lause); See on räige vale, sest ma ei ole saanud kätte ühtegi kutset kohtuvälise menetleja juurde ilmumiseks. 3.
14. nagu üritanuks ma menetluse venitamise ja/või ütlustest andmisest keeldumisega ära hoida vastutuse kohaldamist ja karistuse määramist (vt vaidlustatuid otsuse lk 3 kolmanda lõigu kaks viimast lauset); Olen arvamusel, et kohtuvälisel menetlejal oli hõlpsasti ja kiiresti võimalik kindlaks teha missuguse isiku tellitust postiasutus võltsimise kahtlusega kellasid Eesti Vabariiki toimetades täitis. Mina selle kindlakstegemist ega kohtuvälisel menetlejal sellele kuluvat aega kuidagi mõjutada ei saanud. Kuna ütluste andmisest keeldumine ei ole õigusvastane, siis on eelmärgitud hinnang meelevaldne oletus ja minu suhtes ülekohtune. 3.
15. nagu oleks intellektuaalset omandit rikkuvate kaupade tellimine ja oletatav edasimüümine originaalidena minu elatusallikaks (vt vaidlustatid otsuse lk 3 viimase lõigu eelviimane lause). See on räige vale. Seda ei ole objektiivselt (ka kõige parema tahtmise juures) võimalik järeldada asjaolust, et ma ei tööta (vaid õpin), ega ka kohtuotsusest tsiviilasjas 2-15-1741 või minu suhtes
16. jaanuaril 2017 alustatud kuid tänaseks lõpulejõudmata kriminaalmenetlusest. Kuna eelmärgitud valeväited ja ebaadekvaatsed hinnangus on minu au teotavad, siis on see minu arvates ka täiesti iseseisvaks vaidlustatud otsuse tühistamise põhjuseks.
17. Vaidlustatud otsuses on ebaõigesti tuvastatud, nagu oleksin minule inkrimineeritava väärteo toime pannud tahtlusega (vt vaidlustatud otsuse lk 3 viimane lõik). Tahtlus eeldaks, et olin postisaadetise Eesti Vabariiki toimetamise tellijana (mis ei vasta tegelikkusele) täielikult teadlik, et kellad on võltsitud ja nende toimetamine on Eesti Vabariiki keelatud. Midagi taolist käesolevas väärteoasjas tõendamist leidnud ei ole.
18. Kohtuväline menetleja on ebaõigesti jätnud tähelepanuta minu poolt menetluse kestel esitatud vastulause selle kohta, et ma ei ole postisaadetist tellinud (seega ka Eesti Vabariiki sisse toonud, milles mind süüdistatakse) (vt vaidlustatuid otsuse lk 5 esimene ja teine lõik). Kohtuväline menetleja viitab Riigikohtu otsusele (3-1-1-73-16), mille kohaselt juhul, kui ennast aktiivselt kaitsev menetlusalune jätab esitamata oma väidete õigsust kinnitavad tõendid ega loo reaalset võimalust nende väidete kontrollimiseks pole alust rääkida süüdistusversiooni suhtes tekkinud kahtlustest, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks. Erinevalt kohtvälisest menetlejast olen arvamusel, et eelkirjeldatud Riigikohtu seisukohad ei ole käesolevas asjas kohaldatavad. Esiteks seetõttu, et väide, et mina ei ole võltsimiskahtlusega käekellade Eestisse toimetamist tellinud, on oma olemuselt negatiivne väide. Niisugust tüüpi väidet ei ole loogikareeglite kehtivuse korral üleüldse võimalik tõendada. Teiseks seetõttu, et minule ei tohiks minu arvates kohe kuidagi olla õige ega õiglane ette heita seda, et ma ei tee kohtuvälise menetleja eest ära tööd, mille tegemine on tema seadusest tulenevaks peamiseks kohustuseks. Ma ei pea võimalikuks, et just mina peaksin olema selleks isikuks, kes peab kindlaks tegema ja tõendama, kes need võltsimistunnustega kellad Eestisse toimetas. Kolmandaks seetõttu, et kohtuvälise menetleja kasutuses on kogu väärteomenetluse kestel olnud täiesti reaalsed võimalused minu väite kontrollimiseks (selle kohta, et tellijaks on olnud keegi teine). Kuna tegemist on tähitud postisaadetisega, siis minu arvates piisanuks selleks üksnes päringu saatmiseks Xxxxselle kohta, kes neilt selle saadetise saatmise tellis. Ja lõpuks ei oleks õige ega õiglane, sundida mind seda isikut nimetama, kes oli kauba tellijaks. Tegemist on minu väga lähedase isikuga, keda ma ei soovi süüstada (kohtuvälise menetleja küüsi paisata). Minule teadaolevaks ei peaks tohtima mind selleks sundida isegi siis, kui ma oleksin üksnes tunnistaja. Kui peaks juhtuma minu silmis uskumatu ja kohus minu kaebust lahendades leiab, et mind ei ole süüdistusest ja karistusest võimalik vabastada ilma, et ma selle lähedase isiku nime siiski 4 nimetan (ja tema ülekuulamist kohtuistungil taotlen), siis palun mulle sellest teatada enne otsuse tegemist ja võimaldada mul selle tegemist. Pärast kaebuse kohtusse saatmist taotles kaebuse esitaja kaebuse läbivaatamist kirjalikus menetluses kaebuse põhjal. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtule saadetud kirjalik seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata ning põhjendab seda järgnevalt. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-1-20-15 (p–s 38) sedastanud, et VTMS § 69 lg 2 p 1 kohaselt märgitakse väärteoprotokolli põhiosas muu hulgas väärteo lühike kirjeldus ning teo toimepanemise aeg ja koht. Selle hindamisel, mida väärteo lühike kirjeldus hõlmama peab, tuleb lähtuda regulatsiooni eesmärgist. Väärteoprotokoll kannab väärteomenetluses samasugust funktsiooni nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses ja selle ülesanne on kindlaks määrata menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui selles kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas süüteokoosseis on täidetud. Teokirjeldus tähendab faktiliste asjaolude, s.o tegelikkuses aset leidnud sündmuse kirjeldamist, mitte aga süüteokoosseisu tunnuste seadusest ümberkirjutamist. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et antud väärteoasjas on koostatud igati nõuetekohane väärteoprotokoll, millest on võimalik üheselt aru saada milles menetlusalust isikut süüdistatakse. Väärteoprotokolli lk l-2 (väärteotoimiku lk 47) on väärteokirjeldusse mh märgitud, et keeld intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa üle EL piiri toimetada tuleneb
19. oktoobri 2013 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 952/2013 (EL) artiklist
20. Seega on kaebuses toodud väited, et menetleja on väärteoprotokollis osundanud keelunorme sisaldavale õigusaktile üksnes üldistavalt, asjakohatud ja kohtuvälise menetleja hinnangul ka pahatahtlikud (kuna on ilmselt kantud soovist kohut õigusemõistmisel eksitada). Kohtuväline menetleja on seisukohal, et vastavalt kohtupraktikale, ei pea kohtuvälises menetluses koostatud väärteoprotokollis refereerima õigusaktide sisu ning konkreetses asjas tehtud viide rikutud õigusnormi sisaldava õigusakti artiklile on täiesti piisav ja võimaldab igal juhul menetlusalusel isikul aru saada, mida talle ette heidetakse. Kohtuväline menetleja leiab, et asjas on veenvalt tõendatud, et just L.D toimetas posti teel intellektuaalset omandit rikkuvad käekellad Eestisse (posti teel keelatud kauba toimetamise etteheite füüsilisele isikule omistamise kohta vt Riigikohtu lahendit nr 3-1-1-7316 p-s 8-9 sedastatut). Esiteks on siinkohal oluline asjaolu, et vaidlusalune kaup oli tellitud kaebaja nimele ja kaebaja rahvastikuregistrijärgsele aadressile (vt rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse akt toimiku lk-l 7-8 ja käesoleva vastuse lisana esitatud rahvastikuregistri väljatrükk) ja teiseks on L.D ise MTA-le käesoleva asjaga seotud haldusmenetluses avaldanud (vt toimiku lk 21), et taotleb kauba vabasse ringlusse laskmist ning kinnitanud, et kellad on mõeldud enda tarbeks mitte edasimüümiseks. Nimetatud avalduses, et ole L.D märkinud, et ta esindaks MTA-le kelladega seonduvaid taotlusi esitades kellegi teise huve või, et mille alusel tal selline esindusõigus üldse tekkinud on. Seega ei olnud MTA-l mõistlikku põhjust eeldada, et kaebaja oleks intellektuaalset omandit rikkuva kaubaga seonduvaid taotlusi tehes esindanud kellegi teise huve peale iseenda. Kohtuvälise menetleja hinnangul ei ole ka eluliselt usutav, et keegi teine isik telliks L.D nimele tema teadmata keelatud kaupu ning, et kaebaja sellest teada saades hakkaks MTA-lt konkreetse kauba vabastamist taotlema, juhul ta ise ei oleks tegelik kauba ostja (tellija). Ühtlasi märgib kohtuväline menetleja, et L.D olnuks võimalik talle etteheidetav süüdistus kummutada ka menetlusalusena isikuna ütlusi andes, millest ta aga keeldus. Kohtuväline menetleja leiab, et arvestades kaebuses väidetut (justkui kellade tegelikuks Eestisse toimetajaks oli kaebaja lähedane isik) pidanuks L.D looma reaalse võimaluse oma väidete kontrollimiseks juba kohtuvälises menetluses ja antud hetkel 5 pole alust rääkida süüdistusversiooni ümber kahtluse tekkimisest mida pidanuks kaebaja kasuks tõlgendama (vt ka riigikohta lahendis nr nr 3-1-1-73-16 p 10). Käesoleva vastuse koostaja nõustub kohtuvälises menetluses koostatud väärteootsuses tooduga, et subjektiivsest küljes oli tegu toime pandud kavatsetult. Väärteoasjas kogutud tõendid kogumis vaadelduna annavad kinnitust sellest, et kaebaja seadis eesmärgiks võltsitud kellade omandamise (läbi Eestisse toimetamise). Kohtuväline menetleja ei heida käesolevas väärteoasjas menetlusalusele isikule ette intellektuaalselt omandit rikkuvate kaupade tellimisest ja oletatavast edasimüümisest elatumist, kuid arvestades väärteootsuses viidatud Harju Maakohtu 23.11.2015 määrust tsiviilasjas nr 2-15-1741 (avalikult kättesaadav veebist) seab väärteootsuses kahtluse alla, et kaebaja nimetatud kaupu süstemaatiliselt ainult enda tarbeks tellib. Kuigi käesoleva vastuse koostaja leiab, et nimetatud etteheited on arvestades inkrimineeritavat väärteokoosseisu asjakohatud ja kriminaalmenetluse standardite järgi tõendamata, ei saa sellist puudust lugeda väärteomenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks VTMS § 150 mõttes (mis peaks tingima väärteootsuse tühistamise), kuivõrd menetleja ei ole lugenud eeltoodud argumentidel kaebaja süüd keskmisest suuremaks ega teinud nimetatud oletusest ka muid õiguslikke järeldusi. Lähtudes eeltoodust ning juhindudes VTMS § 132 pst 1, kohtuväline menetleja palub: 1) lisada väärteotoimikusse tõendina väljatrükk rahvastikuregistrist (andmed L.D elukoha andmed); 2) jätta Maksu- ja Tolliameti 21.08.2017 üldmenetluse otsus nr 930016000905/9 muutmata ja menetlusaluse isiku L.D kaebus rahuldamata Maakohtu seisukoht kirjaliku menetluse võimalikkuse ja süüteokoosseisu osas: Menetlusalune isik on kohtule 06.09.2017 saadetud e-mailis märkinud, et ta soovib kirjalikku menetlust. Seetõttu leiab kohus, et kuivõrd menetluse pooled ei ole soovinud kohtuistungist osa võtta, lahendatakse kaebus kirjalikus menetluses. Tulenevalt asjaolust, et VTMS § 123 lg 2 kohustab maakohut arutama väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid, peab kohus sellele järgnevalt lahendama VTMS § 133 loetletud küsimused. VTMS § 133 kohaselt peab kohus seega välja selgitama, kas ei esine väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid (p 1), kas leidis aset tegu, milles menetlusalust isikut süüdistatakse (p 2), kas teo on toime pannud menetlusalune isik (p 3), kas tegu on väärtegu ning kas see on õigesti kvalifitseeritud (p 4), kas karistus väärteo eest määrati selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt (p 5), kas väärteo menetlemisel kohtuvälise menetleja poolt on järgitud väärteomenetlusõigust (p 6), kas menetlusalusele isikule karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega (p 7), kas väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS § 30 sätestatud alustel (p 8) ning kas lõpetada väärteomenetlus ja kohaldada karistusseadustiku §-s 87 sätestatud alaealisele kohaldatavaid mõjutusvahendeid või anda väärteoasja materjalid üle alaealiste komisjonile (p 9), kuidas lahendada taotlus hüvitada süüteomenetluses tekitatud kahju süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse kohaselt (p 10). TS § 70 lg 1 sätestab väärteokorras vastutuse kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tolliprotseduurile deklareerimise eest. Väärteo toimepanemise ajal kehtinud tolliseaduse redaktsiooni kohaselt oli sama säte reguleeritud § 74 lg-s 1, mille kohaselt kohustusliku dokumendita või riikliku registri kandeta kauba, mille suhtes kehtivad piirangud, või keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse või Eestist liiduvälisesse riiki toimetamise või tollikäitlusviisile deklareerimise eest oli ette nähtud väärteokaristus. 6 Kõigepealt analüüsib kohus, kas väärteomenetluse esemeks olevate Xxxx käekellade puhul on tegemist keelatud kaubaga ja siis, kas keelatud kauba toimetas liiduvälisest riigist Eestisse menetlusalune isik. Keelatud kaup tulenevalt EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 952/2013,
21. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik artiklist 134 kuulub liidu tolliterritooriumile toodud kaup saabumisest alates tollijärelevalve alla ja toll võib seda kontrollida. Vajaduse korral kehtivad kauba suhtes keelud ja piirangud mh tööstus - või kaubandusomandi ja teatavaid intellektuaalomandiõigust rikkuvate kaupade kaitseks. Äriühing XXXX(asukohaga Triesen, Liechtensteini Vürstiriik, registreerimisnumber XXXX) on volitanud võltsimisvastast assotsiatsiooni CV SNB-REACT U.A (REACT) esitama nõuet võltsitud toodete vabasse ringlusesse lubamise peatamiseks ja teostama toiminguid, mis on kooskõlas EL Nõukogu määrusega nr 608/2013 ning muude sätete-, seaduste - või määrustega, mis on pärast seda vastu võetud nimetatud määruse asendamise või täiendamise eesmärgil ning mh tegema toodete ekspertiisi ja väljastama ekspertiisiakte toodete võltsitud või ehtsa olemuse kohta. 28.05.2015 on C.VSNB-REACT U.A volikirja alusel määranud Siim Mõistliku (isikukood 38309294919, OÜ Advokaadibüroo Vares & Mõistlik) asendusõigusega esindama XXXXja selle liikmeks olevaid äriühinguid kõikides neile kuuluvate kaubamärkide, tööstusdisaini ja autoriõiguste rikkumistes ja ausa konkurentsi reeglitega seotud asjus kohtus, prokuratuuris, politseis, tollis, kohtutäituritega seotud toimingutes ja teistes riigiasutustes ning haldusorganites. 12.09.2016 koostas Siim Mõistlik kinnipeetud kauba kohta arvamuse nr 129-RC, mis vastab kriminaalmenetluse seadustiku §-s 107 sätestatud tingimustele. Siim Mõistlik on oma ekspertiisi koostamisel toetunud väljavõttele Euroopa Ühenduse kaubamärgi andmebaasist, Nice klassifikaatori alla kuuluvatele kaupadele, Xxxxtehnilise ekspertiisi aktile ja hinnangu andmiseks on ta kasutanud võrdlevat meetodit: kas arvamuse lähteandmetes toodud käekellade puhul on kasutatud Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasis nr 00685794 alusel õiguskaitse saanud kaubamärgiga identseid või sarnaseid tähiseid, kas õiguskaitse saanud kaubamärk on kaitstud valdkonnas, mis hõlmab käekellasid. Arvamuse nr 129-RC kohaselt teatisega 12.-6/0098-2 kinnipeetud käekellad kannavad samast tähist nagu on registreeritud Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasis nr 006865794 ja Xxxxpoolt Euroopa Ühenduse kaubamärkide andmebaasis nr 006865794 all registreeritud kaubamärgi õiguskaitse laieneb ka käekelladele ning Xxxxei ole Maksu-ja Tolliameti poolt teatisega 12.6/0098-2 kinnipeetud käekellasid tootnud. Seega on eeltooduga tõendatud, et tähtsaadetises RC277103948 olevad käekellad on intellektuaalset omandit rikkuvad kaubad. Toetudes teostatud ekspertiisile (arvamus 129-RC), EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 608/2013,
22. juuni 2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/2003 ja EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 952/2013,
23. oktoober 2013, millega kehtestatakse liidu tolliseadustik artiklist 134, on Hongkongist tellitud käekellad tunnistatud intellektuaalset omandit rikkuvaks kaubaks ja seega on tegemist keelatud kaubaga, mille toimetamine EU territooriumile on keelatud, s.t tegemist on keelatud kaubaga TS § 70 lg 1 mõttes. Edasi analüüsib kohus, kas menetlusalune isik toimetas keelatud kauba liiduvälisest riigist Eestisse. 27.03.2016 avati Xxxxtolliterminalis, Hongkongist tulnud tähtsaadetis RC277103948 postitöötaja poolt sisu kontrolliks, mis on fikseeritud “Rahvusvahelise postisaadetise läbivaatuse aktis nr 16-12.1-5/00/1996" Kauba saajaks on tähtsaadetise ümbrikul märgitud L.D, kohaletoimetamise aadress Xxxx. Eelnimetatud aktist selgub, et saadetis sisaldas kahte käekella kaubamärgiga XXXX 3145L. Kelladel puuduvad manuaalid. Intellektuaalse omandi rikkumise kahtlusega peatati kaupade lubamine vabasse ringlusesse. 7 29.03.2016 teavitati Siim Mõistlikku Advokaadibüroost Vares & Mõistlik OÜ teatisega nr 12.1-6/0098-2 eelpool nimetatud kauba kinnipidamisest. L.D on 05.04.2016 esitanud avalduse teatise nr 12.1-6/0098-1 peale, milles ta ei nõustu kauba hävitamisega ja soovib, et kaup lubataks vabasse ringlusesse, sest leiab, et MTA otsuse (teatis 12.1-6/0098-1) sisu on subjektiivne ja pole faktilisi tõendeid, et käekell sisaldab intellektuaalset omandit rikkuvat kaupa. Taotleb otsuse täielikku tühistamist. Antud avalduses menetlusalune isik möönab, et tegemist on niivõrd ilmselgete koopiatega, et sellest peaks igaüks koheselt aru saama, kuna kella märgistused on sedavõrd erinevad ning et käekellad on enda tarbeks. Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et kui menetlusalune isik kellasid tõesti ise ei tellinud, siis kuidas ta oskab nii täpselt anda hinnangut, et just need kellad on silmnähtavalt koopiad mitte originaalid ning väita, et need kellad on enda tarbeks mitte edasimüügiks. Samuti kust ta teab kella hinda, kui ta selle tellimisega seotud ei ole? Seda enam, et sama avalduse alusel menetlusalune isik alles nõuab välja pilte kaubast, s.t ta ei peaks veel kursis olema, millised kellad pakis olid, kui ta neid enda sõnul tellinudki pole. Kohus, vaadates ekspertiisiks esitatud kellade pilte ei oska küll palja silmaga kindlalt eristada, milline on võltsitud ja milline originaalkäekell, s.t kellad on väga sarnased. Seejuures on vaidlusalustel kelladel kasutatud Xxxxkaubamärki ja kirja Xxxx, mida on kasutatud trükitähtedena ja kaubamärk asub kirja suhtes samas kohas. Seega vaidlusalustel kelladel kasutatud tähised kattuvad kaubamärkide andmebaasis oleva Xxxxkaubamärgi tunnustega. Seega ei nõustu kohus ka menetlusaluse isiku väitega, et see on kõigile kohe arusaadav, et need kellad on koopiad. Selleks, et veenduda selles, milline on koopia ja milline kaitstud kaubamärgiga originaaltoodang, peaks koopia ja originaali kõrvuti panema ja neid võrdlema hakkkama. Eeltoodust nähtub üheselt, et menetlusalune isik teadis väga täpselt millised kellad ja mis hinnaga pakis olid ja seda juba enne paki sisuga, s.t kellade piltidega tutvumist. Edasi, menetlusalune isik on märkinud tellimusele oma nime ja rahvastikuregistrijärgse aadressi. Kõike eeltoodut aluseks võttes ei tekkinud kohtul kahtlust, et need kellad tellis just menetlusalune isik ise. Siinkohal ei oma tähtsust kas ta tellis need kellad iseendale, kellegi lähedase palvel või edasimüümiseks, kuna juba kauba tellimisega ja saabumisega Eestisse on kauba Eestisse toimetamine lõpule viidud. Menetlusalune isik väitis oma vastulauses, et tema ei ole kaupa tellinud ega ole selle omanik. Kohtule esitatud kaebuses väidab menetlualune isik juba, et kellade omaniku nime ei saa ta öelda, kuna tegemist on lähedase isikuga, keda ta ei soovi süüstada. Kuivõrd selliste versioonide esitamisega asus süüdistatav aktiivsele kaitsele, siis pidi ta ka esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma kohtuvälisele menetlejale võimaluse neid kontrollida. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole oma versiooni tõendamiseks tõendeid esitanud, ei ole esitanud taotlust lähedase isiku ülekuulamiseks või täiendavate kirjalike tõendite vastuvõtmiseks, s.o esitatud versiooni tõendamiseks, on tegemist tõendamata väidetega ja need väited tuleb jätta tähelepanuta. Menetlusaluse isiku isiklik arvamus, et tema ei pea ise oma väidete tõendamiseks mitte midagi tegema ja kõik on kohtuvälise menetleja või kohtu ülesanne välja uurida, on aga selgelt vastuolus kehtiva riigikohtupraktikaga (3-1-1-73-16). Lisaks tuleb isikulisest tõendiallikast pärineva teabe usaldusväärsuse hindamisel ühe keskse momendina uurida ütluste kujunemist ning võimalikku muutust ajas ehk teisisõnu seda, kas 8 isik on enda ütlustes olnud järjepidev. Samuti on asjakohane hinnata, kas ja millisel määral muutuvad isiku poolt esitatud kaitseversioonid. Ühelt ja samalt isikuliselt tõendiallikalt pärineva teabe lahknemine ajas on aluseks tema ebausaldusväärseks lugemisele ning tõendikogumist kõrvaldamisele (RKKKo 3-1-1-131-13, p 11). Seda enam, et kohus ei ole tuvastanud ka kõrvaldamata kahtluseid, mida tuleks tõlgendada menetlusaluse isiku kasuks, kuna mitte igasugune süüdistusversiooni kummutada püüdev kaitseversioon ei saa evida sellise kahtluse kvaliteeti, mis võiks olla hõlmatud in dubio pro reo põhimõttest, sest süüdistatava kasuks tuleb tõlgendada vaid selline kõrvaldamata kahtlus süüdistusversiooni paikapidavuses, mis on konkreetseid asjaolusid arvestades eluliselt usutav (Riigikohtu otsus 3-1-1-38-11). Põhjendatud või siis ka kõrvaldamata kahtluse nõue ei tähenda seega kindlasti seda, et kohtul tuleks isiku süüküsimuse käsitlemise aluseks võtta süüdistatava jaoks soodsaim versioon olukorras, kus puuduvad igasugusedki kaitseversiooni kinnitavad toetuspunktid. Tõenduslikult tähendab see, et esitatud kaitsetees peab olemuslikult haakuma kriminaalasjas kinnitust leidnud ülejäänud tõendikogumiga. Antud juhul see nii aga ei ole. KrMS § 61 lg-te 1 ja 2 kohaselt hindab kohus tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. See tähendab, et kohus kujundab uuritud tõendite alusel veendumuse tõendamiseseme asjaolude esinemise või puudumise kohta. Tõendeid kogumis hinnates, leiab kohus, et menetlusaluse isiku kaebuses esitatud väited on paljasõnalised ja vastuolus teiste kogutud kirjalike tõenditega ning kohus jätab need tõendikogumist välja. Küll tõendavad süüteo toimepanemist eelpool märgitud kirjalikud tõendid. Siinkohal juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kirjalikus menetluses saab kohus otsuse teha vaid kirjalike materjalide põhjal, mis on väärteotoimikus. Kuna menetlusalune isik ise kohtulikku arutamist ei soovinud ning ka täiendavaid kirjalikke tõendeid kohtule ei esitanud, siis ei saa ka kohus ise hakata täiendavaid tõendeid koguma ega tunnistajaid üle kuulama. Tähtsaadetisele on märgitud kaubasaajana L.D ja kohale toimetamise aadress Xxxx. Rahvastikuregistri andmetel elab L.D aadressil Xxxx. Kohtul puudub igasugune alus arvata, et kui kaubasaajana on märgitud L.D ja ka kohale toimetamise aadressiks on märgitud L.D rahvastikuregistrisse märgitud aadress, et siis tegelikult tellis kauba keegi teine. Seda enam, et isik oli vägagi teadlik paki sisust ja sellest, et kellad on võltsitud. Kohus juhib lisaks tähelepanu ka üldteadaolevale teadmisele (reguleeritud kaubamärgiseaduses), et võltsitud kaubad rikuvad kaubamärgiomaniku õigusi ja majandustegevust ning ainuõigus kaubamärgiga tähistatud kaupude suhtes on ainult kaubamärgiomanikul. Tollil on kohustus „piiril“ kahtlusega kaup kinni pidada ja kontrollida, s.t küsida Eestis tegutsevalt kaubamärgi omaniku esindajalt üle, kas see kaup on originaal või mitte. Kui vastus on eitav, ei tohi toll vastavalt määrusele (EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 608/2013) sellist kaupa ELi lubada. Ja TS § 70 lg 1 kohaselt karistatakse isikut keelatud kauba Eestisse toimetamise eest. Seega, et tegemist oli keelatud kaubaga, s.t Xxxx kellade koopiatega, teadis menetlusalune isik väga hästi ning on seda ka ise tunnistanud. Seda enam, et väärteootsusest (lk 4) nähtub, et menetlusalusel isikul on ka varem ja korduvalt olnud kokkupuudet võltsitud kaupadega: L.D on tellinud intellektuaalset omandit rikkuva Xxxx ja Xxxx, mida toll ei lubanud vabasse ringlusesse, samuti kaubamärgiga XXXX tähistatud embleemid 170 tk (mille suhtes hagiavaldus Harju Maakohtu 23.11.2015 kohtumäärusega nr 2-15-1741 rahuldati ja embleemid arestiti). Seega teadis ta kindlalt, et selliste kaupade toimetamine Eestisse on keelatud ja ka karistatav. Eeltooduga on tõendamist leidnud TS § 70 lg 1 sätestatud süüteo objektiivne ja subjektiivne koosseis, s.o L.D toimetas Eesti Vabariiki liiduvälisest riigist Hongkongist keelatud kauba s.o võltsimise tunnustega kaks Xxxx kaubamärki kandvat käekella. Seega väärteokoosseisu olemasolu menetlusaluste isikute käitumises on tuvastatud, ning menetlusaluse isiku käitumine on kvalifitseeritav TS § 70 lg 1 ettenähtud väärteona. Seega puuduvad väärteoasjas VTMS § 29 sätestatud väärteomenetlust välistavad asjaolud VTMS § 9 133 p 1 mõttes. Seejuures on tuvastatud, et menetlusalusele isikule süüks arvatud tegu on aset leidnud (§ 133 p 2) ning selle on toime pannud menetlusalune isik (§ 133 p 3). Süütegu on õigesti kvalifitseeritud füüsilise isiku puhul TS § 70 lg 1 alusel (§ 133 p 4). Vaidlustatud otsusest nähtuvalt määras menetlusalusele isikule karistuse Maksu- ja Tolliameti tolliosakonna Põhja liikuvkontrollitalituse vaneminspektor Tiina Topasia, kes on täidesaatva riigivõimu volitustega asutuse ametnik VTMS § 9 p 1 ja § 10 lg 1 mõttes ning kuivõrd tegemist on kohtuvälise menetleja ametnikuga, kellele on välja antud tema pädevust tõendav tunnistus, siis VTMS § 10 lg 3 mõttes on vaidlustatud otsuse koostaja pädev otsust koostama (§ 133 p 5). Väärteoasja materjalidest ei ilmnenud, et kohtuväline menetleja oleks kohtuvälises menetluses väärteoasja menetledes või otsust koostades jätnud järgimata väärteomenetlusõiguse nõudeid (§ 133 p 6). Vastavalt TS § 70 lg 1 sätetele karistatakse füüsilist isikut rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt karistati L.D TS § 70 lg 1 ettenähtud väärteo toimepanemise eest rahatrahviga 150 trahviühiku ulatuses, s.o 600 eurot. Seega süü suurust arvestades puudub alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS § 30 alusel (§ 133 p 7 ja p 8). Väärteoasja materjalidest ja menetlusaluse isiku L.D isikuandmetest nähtuvalt on füüsilisest isikust menetlusaluse isiku puhul tegemist täisealise isikuga, mistõttu puuduvad ka alused väärteoasja lõpetamiseks ja alaealisele kohaldatavate mõjutusvahendite kohaldamiseks VTMS § 133 p 9 mõttes. Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamiseks, siis puudub ka alus seda asjaolu analüüsida (§ 133 p 10). Lisaks on kaebuses esitatud väide, et Väärteotoimiku materjalidest nähtub, et nii väärteoprotokollis (lk 2) kui ka otsuses (lk 2) on märgitud õigusakti pealkiri, s.o EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 952/2013,
24. oktoober 2013 millega kehtestatakse liidu tolliseadustik, ning ka viide artiklile
25. Samuti on väärteoprotokollis selgelt ja arusaadavalt kirjas, mida menetlusalusele isikule ette heidetakse, s.o Väärteootsuses on ekspertiisi juurde lisatud ka viide Kohus möönab, et õige õigusakti pealkiri on EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS (EL) nr 608/2013,
26. juuni 2013, mis käsitleb intellektuaalomandi õiguskaitse tagamist tollis ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1383/
27. Antud juhul pealkirja sattunud trükiviga ei takista arusaamist õigest pealkirjast ja sellest on menetlusalune isik ka ise õigesti aru saanud, mis pealkirjaga määrus tegelikult on. Konkreetsele artiklile ei ole peetud vajalikuks viidata seetõttu, et määrus reguleerib tolli toiminguid intellektuaalomandi rikkumise kahtlusega kaubaga ning tolli kohustust mitte lubada intellektuaalomandit rikkuvat kaupa Euroopa Liitu. Kohus leiab, et kaebuses esitatud väide, et isik ei saa aru, milles teda süüdistatakse, ei muuda menetlusaluse isiku tegu olematuks, süüd väiksemaks ega õigusta õigusrikkumist ka mingil muul viisil. Seda enam, et väärteootsusest (lk 4) nähtub, et menetlusalusel isikul on ka varem ja korduvalt olnud kokkupuudet võltsitud kaupadega: L.D on tellinud intellektuaalset omandit rikkuva Xxxx ja Xxxx, mida toll ei lubanud vabasse ringlusesse, 10 samuti kaubamärgiga xxx tähistatud embleemid 170 tk (mille suhtes hagiavaldus Harju Maakohtu 23.11.2015 kohtumäärusega nr 2-15-1741 rahuldati ja embleemid arestiti). Taoline käitumine viitab sarnasele korduvale teo toimepanemise viisile. Seega teadis ta kindlalt, et selliste kaupade toimetamine Eestisse on keelatud ja ka karistatav. Lisaks on TS § 70 lg 1 sätestatud keeld absoluutne, s.t ei oma tähtsust, kas need kellad toimetati Eestisse enda tarbeks, kellegi lähedase jaoks või edasimüümiseks. Seega ka kaebuses esitatud väide, et ei ole tõendamist leidnud, et need kellad telliti edasimüümise eesmärgil ei oma süüteo koosseisu täitumiseks tähtsust. Kohus juhib lisaks tähelepanu ka üldteadaolevale teadmisele, et võltsitud kaubad rikuvad kaubamärgiomaniku õigusi ja majandustegevust ning ainuõigus kaubamärgiga tähistatud kaupude suhtes on ainult kaubamärgiomanikul. Tollil on kohustus „piiril“ kahtlusega kaup kinni pidada ja kontrollida, s.t küsida Eestis tegutsevalt kaubamärgi omaniku esindajalt üle, kas see kaup on originaal või mitte. Kui vastus on eitav, ei tohi toll vastavalt ELi määrusele sellist kaupa ELi lubada. Ja TS § 70 lg 1 kohaselt karistatakse isikut keelatud kauba Eestisse toimetamise eest. Seega, et tegemist oli keelatud kaubaga, s.t Xxxx kellade koopiatega, teadis menetlusalune isik väga hästi ning on seda ka ise tunnistanud. Lõpuks on kaebuses viidatud, et kauba tegelikku tellijat ta ei avaldanud, kuna ei soovi süüstada oma lähedast isikut. Kui kaebuse esitaja oleks kohe peale väärteoprotokolliga tutvumist tuginenud oma lähedase isiku mittesüüstamise privileegile ja selle olemasolu kohta ka konkreetsed alused ning põhjendused välja toonud, siis oleks kohtuvälisel menetlejal olnud võimalus enese mittesüüstamise privileegi olemasolu hinnata ja otsustada, kas sellega tuleb arvestada või mitte. Antud juhul ei saa kuidagi tagantjärgi seda hinnata ega arvestada. Seega puudub kohtul ka edasine vajadus analüüsida, kas tegemist oleks üldse olnud lähedase isiku mittesüüstamise privileegi asjaoludega või mitte, sest kui otsust tehes oleks kohtuväline menetleja seda teadnud, oleks ta seda ka hinnanud. Tagantjärgi ei ole see enam vajalik ega võimalik. Siinkohal juhib kohus tähelepanu ka asjaolule, et menetlusalune isik pidas vajalikuks kõigepealt vastulauses viidata sellele, et tema ei ole kaupa tellinud ja alles siis, kui see ei toonud kaasa soovitud tulemusi, viidatakse lähedase isiku mittesüüstamise privileegile ja seda alles kohtule esitatavas kaebuses. Samuti väidetakse kaebuses, et . Seega ei ole menetlusalusele isikule ka endale selge, kas ta on kauba tellinud või selle omanik või ainult saadetise adressaat. Kusjuures kauba tellimine on TS § 70 lg 1 alusel keelatud ja karistatav, sest just kauba tellimine on kauba Eestisse toimetamine. Mis sellest kaubast edasi saaks Eestis, ei oma TS § 70 lg 1 objektiivse koosseisu puhul tähtsust. Kaebuses on esitatud ka väga palju väited, mis algavad sõnadega: kuid kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selliste väidete tõendamiseks või viidet asjakohasele seaduse sättele, mida oleks rikutud. Seega kõik sellised väited on paljasõnalised ning need tuleb jätta tähelepanuta kui tõendamata väited. Kirjalikus menetluses saab kohus otsuse teha vaid väärteoasja kirjalike materjalide põhjal, mis on väärteotoimikus ja kuna menetlusalune isik kohtulikku arutamist ise ei soovinud, siis ei saa ka kohus ise hakata täiendavaid tõendeid koguma. Nagu eelpool juba tuvastamist on leidnud, siis menetlusalune isiku teadis täpselt, et tegemist on võltsitud kelladega, mis tema arvates ei olnud originaalile sarnased ning hind tunduvalt madalam. Sellegipoolest tellis ta need kellad oma nimele, oma rahvastikuregistrijärgsele aadressile ning väitis, et need on isiklikuks otstarbeks. Kohtu hinnangul on selline süütegu toime pandud teadlikult ja tahtlikult, so eesmärgipäraselt, seega kavatsetult. Süüd ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega on tõendamist leidnud, et L.D pani toime TS § 70 lg 1 (süüteo toimepanemise ajal kehtinud redaktsiooni kohaselt TS § 74 lg 1) ettenähtud väärteo, s.o Eesti Vabariiki keelatud kauba toimetamise liiduvälisest riigist. 11 Karistuse määramine Vastavalt KarS § 56 lg 1 sätetele on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. TS § 70 lg 1 sätestatud süüteo toimepanemise eest karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga (sama karistus ka teo toimepanemise ajal kehtinud TS § 74 lg 1 redaktsiooni järgi). Käesoleval juhul määrati L.D-le karistuseks rahatrahv 150 trahviühikut, s.o summas 600 eurot. Kehtiva kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Arvestades süüteo asjaolusid, s.h Eestisse toimetatud kellade arvu, samuti et tegemist oli kavatsetult toime pandud teoga, siis kohtu hinnangul on menetlusaluse isiku süü hinnatav keskmisena. Süü kõrval arvestatakse ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude olemasolu. Väärteootsusest nähtuvalt karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid ei esine ja neid ei tuvastanud kohus ka kaebemenetluses. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne nii isiku süü suurusest kui üld-ja eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt ning arvestab võimalusega, et selline karistus sunnib isikut edaspidi hoiduma uute süütegude toimepanemisest. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et kaebuse lahendamisel ei ilmnenud menetlus- või materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ning ka kaebuse argumentides ei osutatud sellistele minetustele, millega kaasneks või võiks kaasneda kohtueelse menetleja otsuse muutmine või tühistamine. Pelgalt asjaolu, et kaebuse esitaja kohtuvälise menetleja otsuses tehtud järeldustega ei nõustu, ei ole põhjus otsuse tühistamiseks. Seega puudub õiguslik alus kohtueelse menetleja seadusliku ja põhjendatud otsuse muutmiseks või tühistamiseks ning esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata. Märt Toming kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 12