Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et keelatud seisundis mootorsõiduki juhtimise näol oli tegemist tahtliku teoga. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga.
lõike 1 kohaselt on tahtluse liikideks kavatsetus, otsene tahtlus ja kaudne tahtlus.
lõike 2 kohaselt paneb isik teo toime kavatsetult muu hulgas siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kaebusest nähtub, et R.A , olles eelnevalt veini joonud, istus õhtul autorooli, kui tema xxxx poeg (kohtule on esitatud poja pensionitunnistus, sotsiaalkindlustusameti otsus poja xxxx) helistas ja andis teada, et jäi õigest bussist maha ning asub Viimsi haigla juures asuvas bussipeatuses. R.A lubas endale eelnevalt veini, kuna arvas, et ei pea enam mootorsõidukit juhtima, sest kiriku koguduse liige pidi poja bussile aitama. R.A, kelle juures poeg Xxxxelab, tundis, et pojal ei ole õhtul üksi linnas turvaline olla, mistõttu otsustas talle järele minna olenemata sellest, et oli alkoholi tarvitanud. Seega pani ta teo toime kavatsetult
3 Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega vastutab R.A LS § 224 lg 2 järgi. Karistus Karistamise aluseks on isiku süü. Karistuse mõistmisel arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (
LS § 224 lõike 2 sanktsioon näeb ette karistamise rahatrahviga kuni 300 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. R.A süü suuruse hindamisel arvestab kohus järgmisi asjaolusid. Süüteo toimepanemise tulemusena kellegi elule, tervisele ega varale kahju ei tekkinud. Väärtegu pandi toime õhtusel ajal ja hõreda liiklusega tänaval. R.A oli arvestanud veini juues, et ta ei pea mootorsõidukit juhtima, kuid pärast poja telefonikõnet tundis emana hirmu, et xxxx poeg võib õhtul üksi vales bussipeatuses hätta jääda, mistõttu sõitis temale järele. Seega ei ole tema puhul tegemist süsteemse käitumisega, vaid kohtu hinnangul valis menetlusalune isik olukorras, kus tundis muret poja pärast, ebaõige lahenduse. Kohtu hinnangul on R.A süü keskmisest väiksem. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et R.A on varasemalt olnud õiguskuulekas kodanik – temal puuduvad kehtivad karistused. Kaebuse kohaselt on tema mootorsõidukit juhtinud üle paarikümne aasta ning selle aja jooksul pole ta keelatud olekus autot juhtinud ega seadust rikkunud viisil, mis annaks alust arvata, et tema suhtumine liiklusesse on üleolev või et ta on liiklusele järjepidevalt või jätkuvalt ohtlik. Kohus nõustub kaebuse esitajaga, et käesolevalt ei ole tegemist isikuga, kes võiks olla liikluses jätkuvalt ohtlik, vaid R.A eksis ühekordselt, ta on oma eksimusest aru saanud ning lubab edaspidi rohkem mitte eksida. Kohtuväline menetleja on süü suuruse tuvastamisel leidnud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuse kohaselt aga kahetseb R.A oma tegu ning selgitab, et mõistab täielikult tekkinud olukorra tõsidust ega asu enam kunagi mootorsõidukit juhtima juhile keelatud olekus. Kaebusest nähtuvalt kahetses R.A oma tegu koheselt ning küsis politseinikelt, kas jääb juhilubadest ilma, kuid politseinikud arvasid, et olukorras, kus menetlusalusel isikul puuduvad varasemad rikkumised, on see vähetõenäoline. R.A-le selgitati ka vastulause esitamise võimalust, kuid mõistes kui vastutustundetult ning lubamatult ta käitunud oli, ei arvanud ta, et on õigustatud vastulauset esitama. Eeltoodust tulenevalt on kohtul tekkinud siseveendumus, et R.A kahetseb oma tegu siiralt, mistõttu kohus arvestab seda karistust kergendava asjaoluna
Karistust raskendavad asjaolud
Kohus leiab et kohtuväline menetleja on jätnud arvesse võtmata sellised R.A süüd vähendavad asjaolud ning määranud põhjendamatult sanktsiooni keskmisest määrast kõrgema rahatrahvi, s.o 215 trahviühiku ulatuses ehk 860 eurot. Kuigi kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et rõhk karistuse määramisel on eripreventsioonil, on väärteo otsuses sisuliselt jäetud eripreventsioon arvesse võtmata. Tulenevalt põhimõttest, et karistus peab olema 4 proportsionaalne süü suurusega, leiab kohus, et rahatrahvi suurust tuleb vähendada ning jätab rahatrahvi suuruse alla LS § 224 lg 2 sanktsiooni keskmist määra. Kohtuväline menetleja on lisaks põhikaristusele kohaldanud lisakaristusena LS § 224 lg 3 p 1 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist 5 kuuks. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-122-13 märkinud, et lisakaristuse kohaldamine aktualiseerub juhtudel, mil põhikaristus ei ole eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks piisav ja süüdlane võib olla ühiskonnale jätkuvalt ohtlik. Lisakaristuse seisukohalt olulistel eripreventiivsetel kaalutlustel tuleb arvestada, kui rängalt juhtimisõiguse äravõtmine iseenesest ja karistuse aeg isikule mõjub (võttes seejuures arvesse, kas tegemist oli harjumus- või juhusesüüteoga). Ehkki ka lisakaristuse kohaldamisel tuleb vaieldamatult arvestada üldpreventiivsete kaalutlustega, ei tohi need anda põhjust kohaldada juhtimisõiguse äravõtmist üle piiri, mis on kindlaks määratud süü suuruse ja eripreventiivsete vajadustega. Nagu eelnevalt kohus leidis, on käesolevalt tegemist juhusüüteoga ning R.A ei ole ühiskonnale jätkuvalt ohtlik – ta on saanud aru oma rikkumisest ja lubab edaspidiselt õiguskuulekalt käituda. Kaebusest nähtub, et lisaks eeltoodule mõjutaks juhilubade äravõtmine tema ja tema xxxx poja elu drastiliselt. R.A on xxxx) ja auto on hädavajalik töövahend sissetuleku teenimiseks. Käesolevalt tegeleb ta 17 objekti müügiga nii Tallinnas kui väljaspool linna. Isik vajab juhilube ka selleks, et temaga koos elava xxxx poja eest hoolt kanda (pojaga elavad nad kahekesi, abikaasa suri 12 aastat tagasi). Ilma autota ei saaks R.A korraga tööl käia ja hooldada oma poega, vaid peaks koduseks jääma. Poeg käib iganädalaselt kirikus, kuhu kaebuse esitaja teda viib ja kust ära toob. Autoga on vaja transportida poega arsti juurde Lasnamäe polikliinikusse ja eriarsti juurde Paldiski mnt xxxx. Kohus nõustub, et ühistranspordiga liiklemine oleks sellise elukorralduse puhul ebamõistlikult koormav mitte ainult R.A-le , vaid ka tema pojale. Seega leiab kohus, et lisakaristuse kohaldamine R.A suhtes ei ole põhjendatud, mistõttu tühistab kohtuvälise menetleja 30.08.2017 otsuse ka lisakaristuse osas, jättes selle isiku suhtes kohaldamata. Julia Vernikova kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.