) § 90 lg 1 p 1 nõuet pannes toime
Väärteoprotokolli 1 kohaselt on tõenditeks tunnistaja ülekuulamise protokoll, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll ja riiklikust registrist tehtud päringu vastus, mis kajastub rikkumise kirjelduses. Menetlusalune isik O.Z esitas 19.09.2017 väärteoprotokollile vastulause. O.Z esitas pildid enda juhiloast tõendamaks, et ta omab B-kategooria juhtimisõigust alates 17.05.2017. 2. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Ave Uue 02.10.2017 otsusega väärteoasjas nr 2590,17,005144 määrati O.Z-ile
Karistus määrati selle eest, et O.Z 10.09.2017 kell 00:45 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Vallikraavi tänaval juhtis mootorsõidukit, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust. Kõnealuse teoga pani menetlusalune isik toime
Otsusest nähtuvalt on väärteo toimepanemine tõendatud sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse, menetlusaluse isiku O.Z ülekuulamise protokolliga ning tunnistaja A. T ülekuulamise protokolliga. Otsusest nähtuvalt pani menetlusalune isik nimetatud teo toime hooletusest ja ettevaatamatuse tõttu. Karistust kergendavate asjaoludena on kohtuväline menetleja märkinud, et isik tunnistab süüd ja kahetseb tehtut, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtuväline menetleja on otsuses viidanud, et otsuse tegemisel on võetud arvesse vastulauses esitatu. Kohtuväline menetleja on karistuse määramisel arvestanud teo ohtlikkust ja asjaolu, et isikule inkrimineeritud väärteo puhul on tegemist üha enam sageneva väärteoliigiga, mille karistamisse ei saa suhtuda kergekäeliselt ja karistus peab olema piisav, et mõju avaldada ning peab toimima. Karistuse üldpreventiivne eesmärk on tagada õigusnormide tõsiselt võetavus ning kogukonna usaldus ning rahulolu, et süütegudele reageeritaks õigeaegselt. 3. 25.10.2017 esitas menetlusalune isik O.Z kaebuse väärteoasjas nr 2590,17,005144 tehtud otsuse peale. Menetlusalune isik leiab, et kohtuväline menetleja on alusetult karistanud teda
lg 1 alusel, sest tema ei ole
Kaebusest nähtuvalt teadis O.Z, et tal on vastava kategooria mootor sõiduki juhtimise õigus olemas – tal olid juhiload olemas, kuid juhiload olid Maanteeametist füüsiliselt välja võtmata, sest ta soovis saada ka C1-kategooria märget, mille saamiseks ta valmistub. Ta teadis, et käesoleval ajal ei pea paberkandjal juhiluba endaga kaasas kandma, kui on olemas isikut tõendav kehtiv dokument ning andmed juhtimisõiguse kehtivuse kohta on kättesaadavad patrullpolitseinikele nende poolt kontrollitavast andmebaasist nende kasutuses oleva arvuti kaudu. Politseiametnikud väidetavalt andmeid tema juhtimisõiguse olemasolu kohta andmebaasist ei leidnud, mistõttu vormistati Rakvere politseijaoskonnas väärteoprotokoll. 18.09.2017 saatis O.Z kohtuvälisele menetlejale digitaalselt allkirjastatud avalduse koos juhilubadest tehtud fotokoopiatega. Nimelt on juhilubade tagaküljel selgelt näha, et ta omab B-kategooria juhtimisõigust alates 17.05.2017, s.o tal oli väärteo toimepanemise ajal 10.09.2017 juhtimisõigus olemas. Eeltoodust tulenevalt leiab menetlusalune isik, et talle oli juhtimisõigus antud juba alates 17.05.2017, juhtimisõigus kehtis ning seda ei olnud peatatud. Asjaolu, et tal kehtivat juhiluba kaasas ei olnud, ei saa olla juhtimisõiguse puudumise aluseks. Kaebuse esitaja leiab, et kõnealune karistus tooks kaasa ebaõigluse – ta ei saaks pika aja jooksul taotleda teist kategooriat, mis tema õpitavat eriala ja tööpraktikat silmas pidades on hädavajalik ning mille omandamiseks ta on kõik ettevalmistused teinud. Kaebuse esitaja sõitis ettevaatlikult (politseitöötaja hinnangul „liiga aeglaselt“) ning ta ei pannud toime ühtki väärtegu liikluskorraldusvahendite ja/või liiklusreeglite rikkumise kaudu. 4. Kohtuväline menetleja esitas 02.11.2017 Viru Maakohtule kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja palub kohtul jätta otsus väärteoasjas nr 2590,17,005144 muutmata ning O.Z kaebus rahuldamata. Menetlusalusele isikule väljastati Maanteeameti poolt juhiluba kehtivusega 2 11.09.2017 kuni 10.09.2019. O.Z omistas juhtimisõiguse 17.05.2017. Maanteeameti kirjas on selgitatud, et Liiklusregistri andmetel omas O.Z 10.09.2017 kell 00:45 Bkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuid ei vastanud
Kohtuväline menetleja on seisukohal, et juhtimisõiguse eelduseks on kehtiv juhiluba. Menetlusalusele isikule koostati väärteoprotokoll 10.09.2017, kuid tema juhiluba hakkas kehtima alles 11.09.
lg 1 p 1 nõudeid.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi juhtimise eest vastava kategooria mootorsõiduki või trammi juhtimisõiguseta isiku poolt.
lg 1 p 1 kohaselt ei tohi mootorsõidukit juhtida isik, kellel ei ole vastava kategooria või alamkategooria mootorsõiduki juhtimisõigust.
sätestab, et mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimiselt kõrvaldatud.
lg 2 kohaselt tõendatakse juhtimisõigust liiklusregistri andmete alusel või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juhtimisõigust tõendava dokumendi alusel. Järelikult selleks, et omistada O.Z-ile
lg 1 p 1 nimetatud rikkumine, tuleb tuvastada, kas O.Z juhtis B-kategooria mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et O.Z juhtis 10.09.2017 kell 00:45 Lääne-Viru maakonnas Rakvere linnas Vallikraavi tänaval mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx. Mootorsõiduki juhtimist 10.09.2017 on kinnitanud menetlusalune isik O.Z ka ise kaebuses (tl 3). Vaidlus puudub ka selles, et O.Z puudus juhtimisõigust tõendav dokument. Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokollist nähtub, et O.Z ei olnud politseile juhiluba esitada, sest ta ei olnud juhilubasid Paide Maanteeametist välja võtnud (tl 32). Praegusel juhul on vaidlus selles, kas menetlusalusel isikul oli vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigus olemas. 3 Tunnistaja A. T ülekuulamise protokollist nähtub, et menetlusaluse isiku O.Z juhtimisõiguse olemasolu kontrolliti läbi juhtimiskeskuse ja välijuhi. Juhtimiskeskuse sõnul O.Z juhtimisõigus puudus. Välijuht kontrollis läbi Maanteeameti ja ütles samuti, et O.Z puudub juhtimisõigus (tl 31). Politsei- ja Piirivalveamet koostas 31.10.2017 Maanteeametile teabenõude saamaks informatsiooni O.Z B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguse kohta 10.09.2017 kell 00:45 (tl 40). Maanteeameti 01.11.2017 vastusest Politseija Piirivalveameti teabenõudele nähtub, et Liiklusregistri andmetel omas O.Z 10.09.2017 kell 00:45 B-kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, kuid O.Z ei vastanud
Kohtu hinnangul on Maanteeameti vastus teabenõudele eksitav. Kuigi juhiloa füüsiline olemasolu sõiduki juhil ei ole tõepoolest samastatav mootorsõiduki juhtimise õiguse olemasoluga, võib seadusandja siiski teatud juhtudel siduda sõiduki juhtimise õiguse olemasolu juhiloa olemasoluga. Seda ongi tehtud
lg-s 7, mis sätestab, et isik võib esmase juhiloa vormistamise ajal kehtiva juhtimisõiguse olemasolul juhtida mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita Eestis mitte kauem kui kümme tööpäeva alates sellekohase eksami sooritamisest. Eeltoodust tuleneb, et O.Z oli õigus juhtida Eestis mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ainult kümme tööpäeva alates sellekohase eksami sooritamisest. Käesoleval juhul on menetlusalune isik esitanud 18.09.2017 vastulause Politsei- ja Piirivalveametile koos piltidega juhtimisõigust tõendavast dokumendist, millest nähtub, et O.Z omandas B-kategooria juhtimisõiguse 17.05.2017 (tl 35), kuid tema juhiluba hakkas kehtima alles 11.09.2017 (tl 34). Järelikult juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita ajal, mil eksami sooritamisest oli möödas rohkem kui kümme tööpäeva, mistõttu puudus O.Z
Eeltooduga loeb kohus tõendatuks, et O.Z on rikkunud
lg 1 p 1 nõuet ning tema väärtegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 2 lg 2 sätestab, et karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ka ettevaatamatu tegu. KarS § 16 lg 1 kohaselt on tahtluse vormideks kavatsetus, otsene ja kaudne tahtlus ning KarS § 18 lg 1 kohaselt on ettevaatamatuse vormideks kergemeelsus ja hooletus. Sealjuures on väärteo toimepanemise vormidest kõige kergem hooletus ning kõige raskem kavatsetus. Subjektiivse koosseisu osas nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga ning leiab, et O.Z pani väärteo toime hooletusest KarS § 18 lg 3 mõttes, mis sätestab, et isik paneb teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. Menetlusaluse isiku O.Z ülekuulamise protokollist nähtub, et O.Z oli üpriski kindel, et tal on juhiload olemas, sest muidu ei oleks ta rooli istunud. Ta sooritas eksami mai lõpus/juuni alguses, täpset kuupäeva ta ei oska öelda, kuid ta ei jõudnud juhiluba välja võtta, sest viibis Ida-Virumaal ning tal ei olnud aega Paides käia (tl 32). Seega nähtub menetlusaluse isiku ütlustest, et ta ei olnud teadlik juhtimisõiguse puudumisest. O.Z isikuna, kes on läbinud nii riikliku teooria- ja sõidueksami, peab teadma, et
lg 1 lause 1 kohaselt peab mootorsõidukijuhil olema kehtiv juhtimisõigust tõendav dokument. Samuti peab ta olema teadlik sellest, et kui ta asub ilma juhtimisõiguseta mootorsõidukit juhtima, siis on selle eest teda võimalik väärteokorras karistada. Samas nähtub, et O.Z ei olnud enda kohusetundetuse tõttu võtnud juhilubasid Maanteeametist välja, vaid jäi lootma, et tal on juhtimisõigus ilma juhtimisõigust tõendava dokumendita olemas. Seega ei olnud O.Z kuni politsei poolt antud asjaolule tähelepanu juhtimiseni teadlik sellest, et tal puudub seaduse kohaselt õigust juhtida mootorsõidukit ilma juhilubadeta, kui möödunud on rohkem kui kümme tööpäeva alates 4 sellekohase eksami sooritamisest. Käesoleval juhul on O.Z jätnud vajaliku hoolsuskohustuse täitmata, mis tõi kaasa tema poolt väärteo toimepanemise. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et O.Z on antud väärteo pannud toime hooletusest. 8. Õigusvastasust ning süüd välistavaid asjaolusid O.Z teos ei esine. Samuti on O.Z süüvõimeline, s.o ta oli väärteo toimepanemise ajal ja on ka käesoleval ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Samuti ei esine VTMS §-s 29 sätestatud väärteomenetlust välistavaid asjaolusid ning väärteomenetlus ei kuulu lõpetamisele VTMS §-s 30 sätestatud alustel. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga selles, et O.Z on pannud toime koosseisulise, õigusvastase ning süülise väärteo, mis on kvalifitseeritav
S § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. O.Z süü suurust mõjutab esmalt väärteo toimepanemise subjektiivne külg. Võttes arvesse asjaolu, et O.Z pani antud väärteo toime ettevaatamatusest, täpsemalt hooletusest, mis on kõige kergem väärteo toimepanemise vorm, siis on tegemist asjaoluga, mis viitab isiku väiksele süüle. Samuti arvestab kohus O.Z süü suuruse hindamisel asjaoluga, et O.Z pöördus Maanteeameti poole juhiloa väljastamiseks koheselt esimesel võimalusel saades teada sellest, et tal puudub juhtimisõigus. Nimelt peeti O.Z politsei poolt kinni 10.09.2017 ning Maanteeamet on O.Z-ile väljastanud juhiloa juba 11.09.2017. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et O.Z puhul on karistust kergendavateks asjaoludeks süü tunnistamine ja tehtu kahetsemine ning karistust raskendavad asjaolud puuduvad, mis samuti viitab, et menetlusaluse isiku süü on väike. Karistuse mõistmisel arvestab kohus ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk lähtub sellest, kuidas on võimalik O.Z mõjutada edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri kohaselt puuduvad O.Z kehtivad karistused. Nimetatud asjaolu annab kohtule aluse arvata, et kui isik mõistab, miks tema tegu on karistatav, siis hoidub ta ka edasiselt igasuguste õigusrikkumiste toimepanemisest. Seega eripreventsiooni tõttu on võimalik O.Z-ile mõista üsna sanktsiooni alammäära lähedale jääv karistus. Käesoleval juhul ei pea kohus üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt vajalikuks mõista isikule rangemat karistust võrreldes sellega, mis vastab tema süü suurusele ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. Kohtuväline menetleja on määranud O.Z-ile
lg 1 alusel karistuseks rahatrahvi 16 trahviühiku ulatuses summas 64 eurot.
S § 47 lg 1 kohaselt on rahatrahvi minimaalne määr 3 trahviühikut. Sanktsiooni keskmine määr oleks umbes 100 trahviühikut, s.o 400 eurot. Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt O.Z-ile mõistetud rahatrahv 16 trahviühikut summas 64 eurot vastab O.Z süü suurusele. O.Z-ile on karistuse määranud pädev kohtuväline menetleja, karistus on proportsionaalne ning karistuse määramine on toimunud kooskõlas karistuse kohaldamise alustega. Seetõttu jätab kohus kohtuvälise menetleja poolt määratud 16 trahviühiku ehk 64 euro suuruse rahatrahvi muutmata. 10. Eeltoodud põhjustel jätab kohus rahuldamata O.Z kaebuse Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Ave Uue 02.10.2017 üldmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 2590,17,005144 ning jätab otsuse muutmata. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.