4-17-5091/30

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.detsembril 2017.a. Paide kohtumajas Väärteoasja number 4-17-5091 Kohtukoosseis Kohtunik Ingrid Niinemägi Väärteoasi Kaebus kohtuvälise menetleja otsusele Menetlusosalised Kaebuse esitaja: F.E , isikukood xxx, elukoht xxxxxxxxx xxxxxx xxxx xxxxx xxxxxx, e-post: x Kohtuväline menetleja: Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskond, asukoht Tallinna 12, Paide, ametnik Ragne Tusis Kohtuistungi aeg 16.11 2017 ja 18.12.2017 avalikul kohtuistungil RESOLUTSIOON

1. Jätta F.E kaebus rahuldamata.
2. Jätta muutmata Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 13.09.2017 otsus väärteoasjas nr.2510,17,002347 F.E karistamises Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 140 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks.
3. Menetluskulud jätta F.E kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsust võib vaidlustada kassatsiooni korras advokaadist esindaja vahendusel Riigikohtus 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on kättesaadav. Asjaolud ja kaebuse sisu PPA Lääne Prefektuuri Paide politseijaoskonna 13.09.2017 otsuse nr.2510,17,002347 alusel on F.E-st karistatud Liiklusseaduse (LS) § 227 lg 2 alusel rahatrahviga 35 trahviühiku ulatuses, so 140 eurot ja LS § 227 lg 5 p 1 alusel lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmisega 1 kuuks selle eest, et ta juhtis 22.08.2017 kella 15.00 ajal Järva maakonnas xxxxx vallas TallinnTartu-Võru-Luhamaa maantee xx.kilomeetril mootorsõidukit kiirusega 116+-4 km/h, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 22 kilomeetrit tunnis. Kaebuse esitaja palub tühistada eelpoolnimetatud kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada menetlus väärteokoosseisu puudumise tõttu. Kaebuse esitaja pole nõus, et pani teo toime tahtlikult ning leiab, et tema poolt võimalik kiiruse ületamine ei ole tõendatud, kuna mõõteseadmetablool, mida talle näidati, puudus kellaaeg, mõõdetava auto number ja mõõtmise kaugus. Kaebuse esitaja juhtis politseinike tähelepanu ebakorrektsele mõõtmisele, küsides näha kiirusmõõturi taatlustunnistust ja 4-17-5091 salvestust. Politseinikud väitsid, et mõõteseade on taadeldud, kuid antud tunnistuselt seda ei nähtu ning kiirusemõõtmise salvestust ei ole. Ka politseinik Kaur Öebius seadis kahtluse alla mõõtmistulemuse, seega peaks olema piisavalt kaheldav, kas kaebuse esitaja ikka ületas kiirust. Vigu esineb ka protokollides, kuna ülekuulamise kellajad on valed ja puuduvad politseinik Vaasi ütlused. Samuti puuduvad kaebuse esitaja kinnipidamise koht ja kellaaeg. Kaebuse esitaja on seadnud kahtluse alla tunnistaja Kaur Öebiuse ülekuulamise protokollis väidetu, et peatas kaebuse esitaja silmsidet kaotamata, samas kirjutab, et kaebuse esitaja möödus veoautost ja siis järgnes talle. Ka leiab kaebuse esitaja, et temalt kiirusmõõturi kasutamise protokollile allkirja küsimine on vale, kuna tema protokolli õigsust ei suuda ega saa kontrollida. Veel on kaebuse esitaja esitanud väiteid nagu oleks teda soovitatud kirjutada allkiri protokolli tühjale lehele, millega ta ei nõustunud ning talle ei võimaldatud kaitsjat. Politseinikud väitsid, et kaebuse esitaja ei saa ise ütlusi kirja panna, see tundus kaebuse esitajale seadusevastane ning ta sellega nõus polnud. Jaoskonnas sai kaebuse esitaja anda ise oma ütlused, seega politseinikud valetasid, et ta ei saa ise oma ütlusi kirja panna. F.E seab üldse kahtluse alla Margus Vaasi tegevuse, ka on talle mõistetamatu tema transportimine Paide jaoskonda kiirusega 160 km/h. Kohtuvälise menetleja seisukoht Kohtuväline menetleja leiab, et F.E poolt toimepandud väärtegu on leidnud tõendamist, kaebus tuleb jätta rahuldamata ja vaidlustatud otsus muutmata. Kohtu seisukoht Vastavalt V™S § 73 lg 1 p-le 1 on teinud kohtuväline menetleja otsuse F.E-le rahatrahvi määramise kohta LS § 227 lg 2 alusel ja juhtimisõiguse äravõtmiseks LS § 227 lg 5 p 1 alusel. Väärteoasjas on tõenditeks lisaks kaebuse esitaja kohtuistungil antud ütlustele tema ülekuulamise protokollid (tl 30, 32), väärteoprotokoll (tl 28), kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 29) ning tunnistajate Kaur Öebiuse ja Margus Vaasi ütlused. Kuigi F.E on seadnud kahtluse alla tunnistajate ütlused, puuduvad tõendid, mis neid kahtlusi kinnitaks. Tunnistajatele on tutvustatud tunnistaja õigusi ja kohustusi ning selgusetuks jääb, mis motiivil peaksid tunnistajad andma valeütlusi. F.E on vaidlustanud tema poolt juhitud kaubiku mõõtmisel saadud näidu, kuid tunnistajad Margus Vaas ja Kaur Öebius on selgitanud, et antud ajahetkel arvestades hõredat liiklust ei saanud see ühegi teise sõiduki näit olla. Ka kiirusmõõturi kasutamise protokollist nähtub, et mõõtmise tehiolud olid head, tegemist oli valge ajaga ning ilmastik oli sademeteta. Mõõdetud sõiduk liikus pärisuunalisel teel, lähenedes mõõtjale ning vaidlust ei ole selles, et ta jõudis järele pärisuunas liikuvale sõidukile. Kohtuistungil vaadatud videosalvestiselt nähtub, et kõrvalteelt (politsei asukoht), kus punane kaubik möödus, ühtki teist sõidukit, kelle kiirust oleks võinud mõõta, läheduses ei olnud. Ka nähtub antud videosalvestiselt, kuidas punasele kaubikule järele sõideti ja see kinni peeti. Kohus ei ole tuvastanud, et mõõtmist teostanud politseiametnik oleks rikkunud kiirusmõõturiga sõidukiiruse mõõtmise mõõtemetoodikat. Kohtuväline menetleja on selgitanud, et kiiruse mõõtmiseks kasutatud Stalker II MDR näidiku tabloo ei võimalda tehniliselt kajastada andmeid kellaja, mõõdetava sõiduki registreerimismärgi ja mõõtmise kauguse kohta, samas on selline mõõteseade antud politseile igapäevaseks kasutamiseks. See, et kohtuvälise menetleja ametnikul ei olnud kohapeal näidata taatlemistunnistust, ei tähenda, et kiirusmõõtur on taatlemata, taatlemistunnistusega on võimalik tutvuda politseiasutuses ning seda kaebuse esitajale ka võimaldati (tl 4). Kiirusmõõturi igakordsel sisselülitamisel viiakse läbi automaatselt enesetestimine ning see kajastub ka 22.08.2017 kiirusmõõturi kasutamise protokollis. Kohus nõustub kaebuse esitajaga selles, et tunnistaja Margus Vaasi ülekuulamise protokollis lisana märgitud videosalvestis võib olla eksitav, kuid tunnistaja ja kohtuväline menetleja on selgitanud, et antud videosalvestis 2 4-17-5091 fikseerib ainult auto ees toimuvat, mitte aga mõõtetoimingut, mis ka videosalvestise ülevaatamisel leidis kinnitust. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll täidetakse pärast kiiruseületaja kinnipidamist tema juuresolekul, mida talle tutvustatakse. Tutvumise kohta annab isik allkirja ning allkirja mitteandmine on menetlusaluse isiku õigus. Antud juhul on politseinike allkirjadega tõendatud F.E-le eelpoolnimetatud protokolli tutvustamine. Kuna tegemist ei ole isiku kinnipidamisega väärteomenetluse seadustiku (V™S) § 44 lg 1 mõttes, ei saa kohtuvälisele menetlejale ka ette heita seda, et ülekuulamisel puudub kinnipidamise aeg ja koht. Kaebuse esitajal on pretensioone ülekuulamise protokollides kajastuva kellaja kohta, kuid kohtuväline menetleja on selgitanud, et ülekuulamine algas kohapeal kell 15.10 (tl 30) ja teine ülekuulamine toimus politseijaoskonnas kell 16.21 (tl 32) ning menetlusnormide rikkumist ei ole siin kohus tuvastanud. Tunnistaja Kaur Öebius on usutavalt selgitanud videosalvestisel märgitud erinevat kellaaega võrreldes väärteoprotokollis kajastatuga ning menetlustoimingud, mis on tehtud pärast rikkumise fikseerimist, on väärteoprotokolli kellaajaga kooskõlas. Ka pole tõendatud kaebuse esitaja väited selle kohta nagu oleks teda sunnitud andma allkirja tühjale lehele, küll aga tuleb menetlusalusele isikule enne ütluste andmist tutvustada tema õigusi ja kohustusi, mis on väärteoprotokolli pöördel. Politseiametnik Margus Vaas ei ole kohtueelses menetluses tunnistajana ütlusi andnud, kuna on antud asjas kohtuvälise menetleja ametnik. V™S § 31 3 lg 1 alusel võib kohtuvälise menetleja ametnik, kes on vahetult tajunud väärteo tehiolusid ja kirjeldanud neid väärteoprotokollis või kiirmenetluse otsuses, osaleda kohtu- või kaebemenetluses tunnistajana tema poolt tajutud faktiliste asjaolude kohta. Tunnistaja Margus Vaas on kohtu arvates usutavalt selgitanud, miks ei võimaldatud kaebuse esitajal oma ütlusi ise kirjutada, samas ei ole tal etteheiteid teise ülekuulamise kohta, seega tema õigusi anda ütlusi, esitada taotlusi ja tõendeid ei ole rikutud. V™S § 19 lg 1 p 2 kohaselt on menetlusalusel isikul õigus kaitsja abile käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatud korras. Sama sätte kohaselt peab menetleja isiku kinnipidamisel või muu esimese menetlustoimingu tegemisel võimaldama menetlusalusel isikul kasutada temal olemasolevaid sidevahendeid kaitsjaga ühenduse saamiseks. Tunnistaja Margus Vaasi sõnul ta seda korda ka kaebuse esitajale selgitas. Samas kaitsja mitteilmumine ei peata menetlustoimingu tegemist, seega ei ole kohtuväline menetleja rikkunud menetlusaluse isiku õigusi. Kaebuse esitajal on olnud vastuväiteid politseiametnike tegevusele, kuid need tulnuks adresseerida lahendamiseks kohtuvälise menetleja juhile ega kuulu lahendamisele antud kaebuse menetlemisel. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et tõendeid kogumis hinnates on tõendamist leidnud F.E poolt LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine, so rikutud on suurimat lubatud sõidukiirust asulavälisel teel 90 kilomeetrit tunnis. Karistuse määramisel on aluseks isiku süü. Väärteo kvalifitseerimisel LS § 227 lg 2 järgi on piisav selle toimepanemine ettevaatamatusest, seega on F.E toime pannud teo, mis vastab LS § 227 lg 2 järgi sätestatud süüteokoosseisule, tema poolt toimepandud teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistuse määramisel tuleb arvestada nii karistust kergendavaid kui ka raskendavaid asjaolusid, mida kohus ei ole tuvastanud. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. LS § 227 lg 5 p 1 kohaselt võib lisakaristusena kohaldada LS § 227 lg-s 2 sätestatud teo eest juhtimisõiguse äravõtmist ühest kuni kolme kuuni. Rahatrahv on määratud sanktsiooni keskmisest madalamas määras, samas pannes toime väärteo ühe suurema liiklusega põhimaanteel, samuti arvestades asjaolu, et F.E rikkumine on korduv, on alust arvata, et varasem karistus rahatrahvina ei ole suutnud F.E-st mõjutada 3 4-17-5091 seadusekuulekalt liiklema ning kohtu arvates vastab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus F.E süü suurusele. Seega on kohtu arvates tõendamist leidnud, et F.E poolt pandi toime LS § 15 lg 1 p 1 nõuete rikkumine ning teda on põhjendatult karistatud LS § 227 lg 2 ja § 227 lg 5 p 1 järgi. Karistus on määratud pädeva kohtuvälise menetleja poolt, väärteo menetlemisel on järgitud väärteomenetlusõigust ning õigesti kohaldatud karistuse kohaldamise aluseid, mistõttu tuleb jätta muutmata F.E-le mõistetud karistus. Eeltoodu alusel ja juhindudes V™S § 132 p-st 1, §-dest 133-135 leiab kohtunik, et kohtuvälise menetleja otsus tuleb jätta muutmata ja kaebus rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi Kohtunik 4