Obsah (5)

§ 132§ 29§ 98§ 123§ 19

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 23. november 2017 Jõhvi kohtumajas Väärteoasja number 4-17-5291 (2440,17,006805) Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistun

§ 132

p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta U.F kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna liikluspolitseinik A. H. 22.09.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2440,17,006805 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv summas 380 eurot tuleb tasuda 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE891010220034796011 SEB Pangas, arveldusarvele nr EE932200221023778606 Swedbank pangas, arveldusarvele nr EE403300333416110002 Danske pangas või arveldusarvele nr EE701700017001577198, viitenumber

1. Jätta menetluskulud U.F-i kanda. Edasikaebamise kord 1 Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on motiveeritud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kantseleis alates
2. detsembrist 2017.a. MENETLUSE KÄIK xxx koostas Ida prefektuur i Jõhvi politseijaoskonna liiklus politseinik A. H. kiirmenetluse otsuse nr 10220162193421 väärteoasjas 2440,17,006805 selle fakti kohta, et U.F xxx kell xxx xxx juhtis mootorsõidukit xxx asulavälisel teel liiklusmärgi nr 351 (kiirusepiirang 30 km/h)mõju piirkonnas sõidukiirusega 93+/-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 58 km/h. Sellega rikkus U.F LS § 50 lg 5 p
3. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 alusel ning karistuseks määrati 94 trahviühikut s.o. 380 eurot. 04.10.2017 esitas U.F-i kaitsja Marko Tiirik kohtule kaebuse nimetatud otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja ostus tuleb tühistada ning menetlus väärteoasjas lõpetada

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kaebuse esitaja väitel ei kehtinud sellel teelõigul (xxx) liiklusmärk nr.

1. Tee remonditööd olid lõpetatud ja liikluspiirangud võisid olla kehtestatud 70 km/h ning 50 km/h. Tavapäraselt kehtib sellel teelõigul kiirusepiirang 90 km/h. Sellest tulenevalt ei saanud menetlusalune isik ületada piirkiirust 58 km/h võrra ning ta ei ole rikkunud LS §227 lg.
2. Kaebuse esitaja möönab, et tema tegevuses võisid olla küll LS §227 lg.1 või LS §227 lg.2 tunnused, kuid mitte LS §227 lg.3 rikkumine. Menetlusalune isik kohtuvälise menetlejaga ei nõustu ja leiab, et liikluskorraldusvahendeid ei saa paigaldada suvaliselt, vaid need peavad olema asetatud vastavalt Maanteeametiga kooskõlastatud liikluskorraldusprojektile. Menetlusaluse isiku väitel xxx kella xxx ajal xxx teelõigul mingeid teetöid ei tehtud. Teetööd olid lõpetatud ja töid teostavaid isikuid sel teelõigul ei viibinud. Kuna teetööd olid lõpetatud teostaja pidi paigaldama vastavad liikluskorraldusvahendid, siis pidi olema muudetud ka liikluspiirangud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KOHTUISTUNGIL Kohtuistungil jäi kaebuse esitaja kaitsja kaebuse juurde. Kohtuvaidlustes palus kaebuse esitaja esindaja tühistada kohtuvälise menetleja otsus. Kohtuväline menetleja leidis, et otsus tuleb jätta jõusse ning kaebus rahuldamata. 2 KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID Kohtuistungil avaldati

§ 98

lg 5 alusel menetlusaluse isiku U.F ütlused (lk 16, et ta sõitis xxx ning harjumusest, et teelõigul on lubatud kiirus 90 km/h, ei pööranud tähelepanu kiiruspiirangutele seoses teetöödega. Rikkumisega on nõus. Tunnistaja M. L. andis ütlusi, et xxx sõitsid nad xxx poole ja tagant lähenes neile suurel kiirusel tume xx. Kiiruseks mõõdeti 93 km/h. Ta liikus sellise kiirusega juba xx, kud nad ei jõudnud fikseerida. Asula lõpu märgi juurde jõudes oli teetööde märk ja kiiruse piirang 50 km/h. Auto kiirust ei alandanud ja nad pidasid ta kinni. Enne kurvi oli juba kiirusepiirandu märk 30 km/h. Selles alas sõitis xx93 km/h. Rikkumine toimus esimeses kurvis peale xxx. Teetöölised teostadis haljastustöid, tee ääres olid augud puuritud teepirete paigaldamiseks. Kohtuistungil avaldati kiirusmõõturi kasutamise protokoll (lk. 17), mille kohaselt xxx kell xx mõõdeti kiirusemõõturiga Stalker DSR2X nr DP009663 xxx km-l U.F-i juhitud xxx sõidukiiruseks 93 km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 30 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/- 5 km/h, seega oli lõplik mõõtetulemus 88 km/h. Kohtuistungil avaldati ehitustööde päevik (tl 27-29) xxx 4,6-7,2 km rekonstrueerimise kohta 22.09.2017. Kohtuistungil avaldati Maanteeameti vastus (tl 35-36) kiiruspiirangutest 22.09.2017 xxx7,2 km-l, mille kohaselt oli objektil kehtestatud kiirusepiirang 30 km/h koos eelnevate kiiruspiiravate märkidega 70 km/h ja 50 km/h. Kohtuistungil vaadetdi toimikusse lisatud CD-l olev video. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, ära kuulanud menetlusaluse isiku kaitsja, kohtuvälise menetleja ametniku ja tunnistaja, vahetult uurinud asjas esitatud tõendid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendid nende kogumis, leiab, et U.F-i kaebus ei ole põhjendatud.

§ 123

kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid.

§-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel.

§-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised. KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millistele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07). Kohus loeb väärteoasjas kogutud tõendeid –tunnistaja M. L.ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid usaldusväärseteks tõenditeks ning otsuse tegemisel rajaneb kogutud tõenditele. 3 Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja M. L. ütluste ja ülalmainitud kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tunnistaja andis ülekuulamisel detailseid ütlusi, mis on kooskõlas objektiivsete asjaoludega. Tunnistaja ei ole isiklikult tuttav menetlusaluse isikuga, ta on sõltumatu tunnistaja, kes andsid ütlusi selle kohta, mida ise nägid. Antud tunnistaja on politseitöötaja, kelle igapäevaseks tööks on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases töös peab ta kontrollima, et liiklejad järgiksid Liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel koheselt reageerima. Kohtu hinnangul tunnistaja ütlused on usaldusväärsed, loogilised ja kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Kohtu hinnangul on veenvad tunnistaja M.L. ütlused, mille kohaselt ta on kindel, et nende poolt xxx kella xxx teel U.F-i juhitav sõiduk liikus liiklusmärgi 30 km/h piirkonnas kiirusega 93 km/h. Sõiduk lähenes kiiresti tagantpoolt. Tunnistaja ütlused on kooskõlas kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, mille kohaselt teostati riikliku järelevalve korras liikumiskiiruse mõõtmine xxx kell xx km-l kiirusmõõteseadega STALKER DSR2X nr DP009663, mida testiti 22.09.2017.a kell 10.15 ning seade oli töökorras. Liiklusjärelevalve kiirusmõõteseadme kasutamisel pöörati tähelepanu nii looduse kui inimese tekitatavatele häiretele, millised võivad anda eksitavaid mõõtmistulemusi ning võeti meetmeid probleemide vältimiseks. Selleks: 1) kindlustati, et mõõteseadme ja objekti vahel ei oleks signaalile läbimatuid takistusi; 2) mõõtmist ei teostatud tugeva saju (vihm, lumi, rahe) tingimustes; 3) välistati elektriliste häirete allikad; 4) tagati seadmele tõrgeteta toide ning töötingimused. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt toimus mootorsõiduki kiiruse mõõtmine asulasisesel teel, hea nähtavusega valgeajal, sademeteta ilmaga, kuiva kattega, kahesuunalisel kahe sõidurajaga teel. Patrullauto liikus 1 sõidurajal kiirusega 60 km/h. Kiirusmõõturi paigaldus mõõtmise ajal oli statsionaarne. Kiirusmõõteseadet kasutades järgiti seadme kasutamise juhendit ja mõõtemetoodikat. Sõiduki sõidukiiruse mõõtmiseks valiti mõõterežiim: samas suunas liikuva objekti kiiruse mõõtmine liikuvast sõidukit, kiirema objekti jälgimine. Mootorsõiduk liikus pärisuunalisel sõidurajal, lähenes, liikus üksinda. Kiirus mõõdeti märgi 351 (30km/

1. h)mõjualas. Seadme helisignaal Radarimõõturil (Doppler helisignaal) oli ühtlane. Seadme lugem näitas 93 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 5 km/h. Lõplik mõõtetulem 88 km/h. Juhile näidati seadme tabloole fikseeritud lugemit. Mõõtmise ajal kasutati video/helitehnikat. Protokoll on allkirjastatud mõõtja, protokollija, menetlusaluse isiku ja tunnistaja poolt. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll on tõendiks väärteoasjas KrMS § 63 lg 1 mõttes. Käesoleva tõendi kogumisel on kohtuväline menetleja järginud tõendite kogumise üldtingimusi ning menetlusnormide rikkumisi ei ole esinenud. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokollis kirjeldatud mõõtmistulemuste käik on järgitav ja arusaadav. Samuti on tunnistaja ütlused vastavuses xxx poolt väljastatud ehitustööde päevikuga, millest nähtub, et xxx kella xxx teostati xxx2 km-l teeehitustöid, paigaldati tähisposte ning paigaldati äärekivisid ringristmikul. Samuti nähtub Maanteeameti vastusest, et xxx6-7,2 km-l olid xxx kella 9xx paigaldatud kiiruspiirangu liiklusmärgid 351 (suurin miirus 30 km/
2. h)koos eelnevate kiiruspiiravate märkidega 351 (suurim kiirus 70 km/h ja 50 km/h). Kiiruspiirang oli kehtestatud seoses tähispostide paigaldamisega 4,6-7,2 km-l ning äärekivide paigaldamisega xxxxingristmikul 7,2 km-l. 4 Politseiautost tehtud videost on nähtav auto kiirus, ning koostoimes tunnistaja M. L. ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga on tõendatud, et antud kiirus xxxx kiirust liiklusmärgi nr 351 (kiirusepiirang 30 km/T) mõju piirkonnas. Kohus avaldas U.F-i ütlused, mille kohaselt tunnistas ta ennas süüdi. Kohtu hinnangul tunnistaja ütlused koostoimes dokumentaalsete tõenditega saavad olla küllaldasteks ja usaldusväärseteks tõenditeks. Kaebuse kohaselt olid xxx remonditööd xxxx teel lõpetatud, teetööd tehtud ning töid teostavad isikud antud teelõigul puudusid. Sellest tulenevalt ei saanud sel olla ka liikluspiirangut 30 km/h. Kiirmenetluse otsusest aga nähtub, et U.F on rikkumisega nõus, ei pannud hajameelsusest tähele teetöödega seostud kiiruspiirangut. Kohus leiab, et kaebuses esitatud väited on ümber lükatud kohtuistungil kogutud tõenditega: tunnistaja M. L. ütlustega, xx kiirust mõõdeti 30 km/h märgi mõjualas, samuti N&V OÜ vastavusega, mille kohaselt teo toimepanemise ajal teostati xxx2 km-l teeehitustöid, Maanteeameti vastusega, millest nähtub, et väärteo toimepaenmnise ajal ja kohas kehtid kiirusepiirang 30 km/h, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga, millest nähtub, et U.F-i juhitud sõiduauto kiiruseks xx km-l 30 km/h kiirusepiirangu alas oli 93 km/h. Kohua ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kiirmenetluse otsus on puudulik, sest menetlusaluse isiku teokoosseisu objektiivsest kirjeldusest ei selgu, kus kohas täpselt rikkums on aset leidnud (ei ole märgitud millisel xxx tee kimoleetril teo on toime pandud). Riigikohtu praktika kohaselt kannab väärteoprotokoll väärteomenetluses samasugust funktsiooni, nagu süüdistusakt kriminaalmenetluses. Selle ülesandeks on määratleda menetlusese ning anda menetlusalusele isikule teada, milles teda konkreetselt süüdistatakse. Neid funktsioone saab väärteoprotokoll täita vaid juhul, kui väärteoprotokollis on kajastatud andmed, mille alusel on võimalik hinnata, kas (nii objektiivne kui subjektiivne) koosseis on täidetud. Vastasel juhul on rikutud

§ 19

lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusaluse isiku õigust teada, milles teda süüdistatakse. See tähendab, et „väärteo lühike kirjeldus“ peab kajastama kõiki neid faktilisi asjaolusid, mille alusel on menetleja arvates võimalik lugeda süüteokoosseis täidetuks (RKKK 31-1-68-08). Samas kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi saab kuriteosündmust ajalises mõttes lugeda tuvastatuks mitte üksnes siis, kui seda on tehtud kas sekundilise või minutilise täpsusega, vaid ka ajahetke või ajavahemikuna. See sõltud konkreetse kriminaalasja esemeks oleva teo tehioludest. Kaitseõiguse tagamist silmas pidades on oluline, et süüdistataval oleks võimalus aru saada, millist konkreetset tegu talle ette heidetakse, ja ennast esitatud süüdistuse vastu kaitsta (RKKK3-1-1-7611). U.F süüdistatakse selles, et ta juhtis xxx xxx kell xxxteel asulavälisel teel liiklusmärgi nr 351 (kiirusepiirang 30 km/

1. h)mõju piirkonnas sõidukiirusega 93+/-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 58 km/h. Kohtulikul uurimisel on tuvastatud, et teeehitustööd teostati xxx-7,2 km-l, kus kehtis kiirusepiirang 30 km/h (Maanteameti ja N&V OÜ vastused ), mootorsõiduki xxx kiirust mõõdeti xxx, xxx km-l (kiirusmõõturi kasutamise protokoll). Kiirusmõõturi kasutamise protokolli allkirjastas U.F ning oma käega kirjutas, et ta on seadme näiduga ja protokolliga tutvunud. Samuti 5 kiirmenetluse otsuses kirjutas U.F oma käega, et ei pannud hajameelsusest tähele teetöödega seostud kiiruspiirangut, ning rikkumisega on ta nõus. Seega, arvestades kiirusmõõturi kasutamise protokolli andmeid, ning lähtudest U.F-i ütlustest, selgub, et menetlusalusel isikul on võimalus aru saada, millist konkreetset tegu (ja millises kohas) talle ette heidetakse. Seega loeb kohus väärteo toimepanemise koha ( xxx teel liiklusmärgi nr 351 (kiirusepiirang 30 km/
2. h)mõju piirkonnas) määratlemist kiirmenetluse otsuses näidatud viisil kaitseõiguse tagamise seisukohalt piisavaks ning leiab, et kiirmenetluse otsuses kajastatud andmete alusel on võimalik hinnata, kas väärteokoosseis on täidetud. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust. Arvestades ülaltoodut, ning tunnistaja ütluste, kiirusmõõturi kasutamise protokolli, Maanteeameti ja N&V OÜ vastuse alusel loeb kohus tuvastatuks, et U.F xxx kell xxxjuhtis mootorsõidukit xxx asulavälisel teel liiklusmärgi nr 351 (kiirusepiirang 30 km/h)mõju piirkonnas sõidukiirusega 93+/-5 km/h, millega ületas lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 58 km/h. Sellega rikkus U.F LS § 50 lg 5 p 3. Menetlusaluse isiku tegu on tõendatud ja õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 alusel. ASJASSEPUUTUVAD NORMID Liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 kohaselt juht ei tohi sõita kiiremini liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest. Liiklusseaduse § 227 lg 3 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41 -60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja tunnistajate ütluste kohaselt oli mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirus 30 km/h. Seadme lugem näitas 93 km/h. Kiiruse mõõtmisel laiendmääramatus +/- 5 km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lubatud sõidukiirust mitte vähem, kui 88 km/h. Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et U.F juhtis mootorsõidukit, ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 58 km/h, mis on keelatud vastavalt LS § 50 lg 5 p 3 ja kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et U.F täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi kaudse tahtlusega. KarS § 16 lg 4 kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokooseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. U.F sõiduki autojuhina ei olnud tähelepanelik liiklust piiravat märkide ja enda poolt valitud kiiruse koha, kuid pidi pidama vähemalt võimalikuks, et täidab vastavad väärteokoosseisud. 6 Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 227 lg 3 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et U.F pani talle inkrimineeritavad väärteod toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. KARISTUS KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. LS § 227 lg 3 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 200 trahviühikut ehk summas 800 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmisega kuni 12 kuuni. Menetlusalune isik on karistatud rahatrahviga 94 trahviühikut ehk summas 380 eurot, mis on keskmises määras. Karistus on teopõhine ehk kõigepealt võetakse arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Riigikohus rõhutas (tsitaat lahendist 3 -1-1-43-06): „13.1 Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ Kohus on seisukohal, et kohtuvälise menetleja karistuse kohaldamisel on õigesti võetud arvesse kergendavate asjaoludena kahetsust ja kehtivate rikkumiste puudumist, samuti raskendavate asjaolude puudumist. Kohus selgitab, et karistuse määra valimisel on kohtupraktika välja kujunenud. Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-58-13 on märgitud, et kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele asjaolud, et süüdlane pani toime liiklusalase rikkumise kaudse tahtlusega, kergendavaks asjaoluks on kahetsust ja kehtivate rikkuste puudumine, raskendavad asjaolud puuduvad. Kohtu hinnangul U.F-i süü tase on 7 keskmine ning kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus (keskmisest veidi madalamas määras) on vastavuses süü suurusega, toimepandud süüteo laadi ja raskusastmega ja arvestab teo toimepanija isikut. Kohus, võttes arvesse eeltoodut, on seisukohal, et kohtuvälise menetleja määratud karistus on õiglane ja põhjendatud, rahatrahv summas 380 eurot on piisav motiveerima menetlusalust isikut edaspidi hoiduma õigusrikkumisest ning määratud karistus arvestab õiguskorra kaitsmise huvisid. KOHTU MEE™ED Menetlusaluse isiku esitatud kaebus tuleb jätta rahuldamata, kohtuvälise menetleja 22.09.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas 2440,17,006805 muutmata. Menetluskulud tuleb jätta kaebuse estaja kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko 8