(alates 01.11.2017.a
MS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 306, § 311 ja § 313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada V.K
(alates 01.11.2017.a
lg 1 pdes 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires 1 1-18-848 kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustada V.K katseajal osalema sotsiaalprogrammis.
p 1 alusel katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 27.03.2018.a, välja arvatud
sätestatud käitumiskontrolli nõuete osas, mille kohaldamist alustatakse pärast kohtulahendi jõustumist.
(alates 01.11.2017.a
Kohtumenetluse poolte seisukohad kohtus Käesolevas asjas on süüdistatav ja tema kaitsja ning prokurör sõlminud karistuskokkuleppe. Süüdistatav ja tema kaitsja on nõustunud kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudnud kokkuleppele prokuröri poolt kohutus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on V.K-le
(alates 01.11.2017.a
lg 1) järgi kohaldatavaks karistuseks kuus kuud vangitust.
lg 1 alusel arvatakse karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 19.05.2017.a, s.o üks päev. Seega kandmisele kuuluks 5 kuud ja 29 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel jäetakse kandmata karistus tingimisi täitmisele pööramata juhul, kui V.K ei pane seitsmekuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
lg 2 p 8 alusel kohustatakse V.K katseajal osalema sotsiaalprogrammis.
lg 1 p 1 alusel kohaldatakse V.K-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist neljaks kuuks. V.K tunnistas end kohtuistungil süüdistuses
(alates 01.11.2017.a
Ka prokurör jäi kohtus sõlmitud kokkuleppe juurde ja palus selle kohtul kinnitada. Maakohtu seisukoht Kohtuliku arutamise tulemusena tegi kohus järeldused, et süüdistatavaga kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatav V.K tuleb süüdi tunnistada
(alates 01.11.2017.a
Tsiviilhagi kriminaalasjas esitatud ei ole. Tõkendit kohaldatud ei ole. Asitõendeid ei ole. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 kohustub süüdimõistetu hüvitama menetluskulud. Sõlmitud kokkuleppele kohaselt tuleb V.K-lt välja mõista riigi tuludesse KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel riigi õigusabi korras määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 222 eurot, millele lisandub kaitsja tasu kohtumenetluses 60 eurot, kokku kaitsja tasu 282 eurot, ning KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel sundraha 750 eurot, kokku 1032 eurot. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus vastavalt KrMS § 180 lg-le 1. Samuti on süüdistatavale selgitatud kokkuleppemenetlusega kaasnevate menetluskulude summa suurust. Vastavalt sõlmitud kokkuleppele välja mõistetud menetluskulud tasuda ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3 1-18-848 (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.