Vastavalt 27.01.2018 koostatud väärteoprotokollile nr AB1538035 (2315,18,000401) 27.01.2018 kell 05:27 Harjumaal, Tallinnas, Tartu mnt 87 juures liikudes Pallasti tn suunas A.S juhtis mootorsõidukit BMW 325TDS reg.nr xxxx isikuna, kelle ühes liitris juhi väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. Tõendusliku alkomeetri mõõtetulemus 0,73 mg/l±0,05 mg/l. Juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt LS § 91 lg 2 p 3 alusel mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Sellega rikkus A.S LS § 69 lg 3 ja § 90 lg 1 p 1 ja p 3 nõudeid ning pani toime LS §
Kohtuistungil kohtuvälise menetleja esindaja taotles A.S-ile karistuseks LS § 224 lg 2 ja § 201 lg 2 järgi 10 päeva aresti. Menetlusalune isik tunnistas ennast täielikult süüdi, kahetses ja nõustus aresti asendamisega üldkasuliku tööga või palus määrata aresti kandmini ositi. Kohtule on esitatud väärteoasjas järgmised tõendid: Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsused, mille kohaselt kõrvaldati A.S sõiduki juhtimiselt 12.09.2015; samuti 27.01.2018, sest ta juhtis sõidukit BMW 325TDS reg.nr xxxx, kuigi tal puudus vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ja oli alust arvata, et ta veres või väljahingatavas õhus oli alkoholi üle lubatud piirmäära või et ta oli joobeseisundis. Indikaatorvahendi kasutamise protokoll (27.01.2018 kell 05:29), millest nähtuvalt tuvastati kontrolli tulemusena A.S alkoholijoove (0,61 mg/l). Tunnistaja Aleksei Jestin ütluste kohaselt olles tööl 27.01.2018 märkas kell 05:27 Tartu mnt 87 mootorsõidukit 325TDS BMW reg.nr xxxx, mis liikus Pallasti suunas. Sõiduk tegi äkkpidurduse ning sõidukist väljus mustades pükstes, valge-sinises jopes noormees, kes oli roolis. Sõitsid sõiduki kõrvale, isik puhus indikaatori 0,61 mg/l. Isikuks osutus A.S ik xxx. Isik toimetatud Pinna 4. Sõiduki kõrvalistmel istus valdaja Xxxxik xxxx kes tunnistas, et andis joobes sõbrale juhtimise üle. Salongis viibisid veel 2 isikut (naisterahvad). A.S ik xxx, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokoll (27.01.2018) koos mõõtetulemuse väljatrükiga, millest nähtuvalt tuvastati 27.01.2018 kell 06:07-06:10 A.S alkoholijoove (lõplik lugem 0,73 mg/l ± 0,05 mg/l, mõõtetulemus 0,68 mg/l; Dräger Alcotest 7110). Maanteeameti liiklusregistri väljavõte, millest nähtub, et A.S puudub juhtimisõigus. A.S-i kahetsuskiri, millest nähtuvalt kahetseb tehtud sügavalt. Karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on A.S 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 5 kehtivat väärteokaristust, viimati karistati teda kriminaalkorras 29.04.2016 KarS § 4231 järgi tingimisi vangistusega, katseaja lõpp 28.04.2017.a. Kohus leiab, et eelpool loetletud tõendid langevad omavahel kokku ning A.S süü rikkumises on tõendatud: ta juhtis mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, olles eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning ta juhtis mootorsõidukit isikuna, kelle ühes liitris väljahingatavas õhus oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 0,68 mg/l. A.S käitumine sisaldab LS §
A.S käitumine oli süüline, ta tegutses tahtlikult. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistuse valikul tuleb lähtuda ka võimalusest, et karistus sunnib isikut edaspidi loobuma uute süütegude toimepanemisest. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Väärteoasjas leiduvatest karistusregistri andmetest nähtuvalt on A.S-i varem kriminaalkorras karistatud sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguseta isiku poolt (KarS § 4231) ja väärteokorras karistatud mootorsõiduki juhtimise eest juhtimisõiguseta. Sellise käitumisega on A.S näidanud lugupidamatut ja ükskõikset suhtumist õiguskorda isegi olukorras, kus tema õigusvastasele käitumisele on juba tähelepanu juhitud. Kohus leiab, et arvestades A.S-i süü suurust ning asjaolu, et teda on varem korduvalt väärteokorras karistatud erinevate liiklusalaste süütegude eest, on põhjendatud teda toimepandud väärtegude eest karistada arestiga. Eelnevalt on A.S kriminaal- ja väärteokorras karistatud tingimisi vangistusega ja rahatrahvidega (tasumata), mis ei ole mõjutanud isikut edaspidi süütegude toimepanemisest hoiduma. Kohus leiab, et A.S-ile tuleb LS §
lg 2 rikkumiste eest mõista käesoleval juhul põhikaristusena arest sanktsiooni keskmise määra suuruses, sest süü on keskmisest suurem (kaks rikkumist), kuid esineb ka kergendav asjaolu. Kohus mõistab A.S-ile LS §
lg 2 järgi põhikaristusena aresti 15 päeva, mille asendab üldkasuliku tööga 15 tundi, mille tegemiseks on A.S nõusoleku andnud. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 63 lg 1, sest tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab kaks väärteokoosseisu. Sellisel juhul mõistetakse karistus seadusesätte alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Arvestades eeltoodut ja juhindudes KarS § 56, V™S §-de 107 lg 1 p 1, 136-139 kohus o t s u s t a s: Süüdi tunnistada A.S LS §
S § 63 lg 1 alusel mõista arest 15 päeva. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud arest üldkasuliku tööga 15 tunni ulatuses (ühele päevale arestile vastab 1 tund üldkasulikku tööd). KarS § 69 lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel määrata A.S üldkasuliku töö tegemise ajaks Tallinna vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja (tel 612 7758) järelevalve alla. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kuulutamise päevast, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtule 7 päeva jooksul kuulutamisest. Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.