Obsah (4)
§ 192§ 118§ 38§ 704-18-1699 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29. märts 2018.a Pärnu Väärteoasja number 4-18-1699 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi I.J (ik XXX, elukoht: XXX, kaitsja: advokaat
) § 118 lg 2 p 1, kohus määras Jätta kaebetähtaeg ennistamata ja esitatud kaebus läbi vaatamata ning tagastada I.J-i kaebus väärteoasjas nr 2670,17,004310. Määrus saata kaebuse esitajale ja tema kaitsjale ning Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile. Edasikaebamise kord
§ 192
lg 1 ja § 193 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 26.03.2018.a saabus Pärnu Maakohtule I.J-i kaitsja taotlus kaebetähtaja ennistamiseks ning kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 21.09.2017.a otsuse väärteoasjas 2670,17,004310 tühistamiseks. Pärnu Maakohtu seisukoht Kohus leiab, et esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebus on esitatud pärast kaebetähtaja möödumist ning puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks.
§ 118
lg 2 p 1 sätestab, et maakohtunik teeb kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta määruse ja saadab määruse koopia ning tagastab kaebuse selle esitanud isikule, kui kaebus on esitatud pärast käesoleva seadustiku § 114 lõigetes 3 ja 4 sätestatud tähtaja möödumist ja tähtaja ennistamise taotlust ei ole esitatud või maakohtunik on jätnud tähtaja ennistamata.
§ 38
lg 1 sätestab, et kohtuvälises menetluses ja kohtumenetluses järgitakse menetlustähtaegade ja menetluskulude arvestamisel ning menetlustähtaja ennistamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 172 lg 1 sätestab, et mõjuval põhjusel möödalastud kaebetähtaeg ennistatakse selle uurimisasutuse, prokuratuuri või kohtu määrusega, kelle menetluses 1
(3)4-18-1699 on kriminaalasi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt on kaebetähtaja möödalaskmise mõjuvad põhjused äraolek, mis ei seondu kriminaalmenetlusest kõrvalehoidumisega või muu asjaolu, mida uurimisasutus, prokuratuur või kohus peab mõjuvaks. Käesoleval juhul vaidlustatakse Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusgrupi III vanemväärteomenetleja Kristiina Hallimäe 21.09.2017.a otsust väärteoasjas 2670,17,004310. Kaitsja leiab, et kaebetähtaeg tuleks ennistada, kuna menetlusalusel isikul puuduvad õigusalased teadmised, mistõttu ei olnud isik teadlik ka topeltkaristamise keelust. Isik sai sellest teadlikuks alles siis, kui kaitsja talle seda selgitas. Kaitsja sai väärteomaterjalid alles 13.03.2018.a. Kaitsja leiab, et I.J-i suhtes on rikutud ne bis in idem-põhimõtet. Nimelt on I.J-i 01.09.2017.a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2670,17,00492 karistatud narkootilise aine tarvitamise eest 31.08.2017.a ning 21.09.2017.a otsusega väärteoasjas nr 2670,17,004310 on I.J-i karistatud narkootilise aine omamise eest 31.08.2017.a. Kaitsja hinnangul on viidatud tarvitamine ja omamine üks tegu, mistõttu on menetlusalust isiku karistatud sama teo eest kaks korda, mis on aga vastuolus ne bis in idem-põhimõttega. Kohtule on muuhulgas esitatud väärteoprotokolli nr AB1443870 koopia, millelt nähtub, et kohtuvälise menetleja lahend on kohtuvälise menetleja juures kättesaadav alates 28.09.2017.a. Lisaks nähtub väärteoprotokolli pöördelt, et lahend väärteoasjas jõustub 15 päeva möödumisel väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Samuti on isikule selgitatud tema õigusi ja kohustusi, millega tutvumist on isik oma allkirjaga kinnitanud.
§ 70
lg 1 sätestab, et väärteoprotokolli koopia antakse menetlusalusele isikule kätte allkirja vastu. Väärteoprotokollist nr AB1443870 nähtub, et kaebuse esitaja on kinnitanud protokolli ärakirja kättesaamist oma allkirjaga 01.09.2018.a. Seega nimetatud kuupäevast oli kaebuse esitaja teadlik, et väärteootsus on politseist kättesaadav alates 28.09.2018.a. Samuti alates 01.09.2018.a oli kaebuse esitajal võimalik ka vajadusel täiendavalt väärteoprotokolliga tutvuda, sh otsuse kättesaadavuse kuupäeva, pöördel oleva kaebetähtaja ning õiguste ja kohustuste infoga. Väärteoprotokolli pöördel on selgelt kirjas, et otsus jõustub 15 päeva möödudes väärteoprotokollis märgitud lahendi kättesaadavaks tegemise kuupäevast. Samuti on selgelt kirjas, et isikul on õigus kaitsjale. Juhul, kui kaebuse esitaja väärteoprotokollis oleva infoga, sh otsuse kättesaadavus, kaebetähtaega ja õigust kaitsjale puudutav, ei tutvunud, siis on see kaebuse esitaja enda hooletus ega ole aluseks kaebetähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et kaebaja alles nüüd kontakteerus kaitsjaga, ei ole aluseks kaebetähtaja ennistamisele. Juhul, kui ennistada kaebetähtaeg põhjusel, et menetlusalune isik alles nüüd kontakteerus kaitsjaga, kaotaks igasuguse mõtte seaduses sätestatud 15-päevane kaebetähtaeg. Sellisel juhul võiks igas väärteoasjas iga menetlusalune isik asuda aja möödudes väitma, et ma ei saanud kaebust tähtaegselt esitada, sest mul endal puuduvad õigusalased teadmised ning alles nüüd kontakteerusin kaitsjaga. See viiks aga omakorda olukorrani, kus väärteootsused oleks sisuliselt piiramatu aja jooksul vaidlustatavad. Teadmiste ja oskuste puudumine ning kaitsjaga hilisem kontakteerumine ei kujuta endast kindlasti KrMS § 172 mõttes mõjuvat põhjust. Möödalastud kaebetähtaja ennistamisel tuleb mõjuva põhjusena mõista vaid sellist objektiivset takistust, mis tegi isikul võimatuks kaebuse tähtaegse esitamise. Siia kuuluvad nii isikuvälised asjaolud - loodusõnnetus, transpordi- või sidehäire jms, kui ka isikuga vahetult seotud asjaolud, milleks võivad olla raske haigus, ajutine vaimutegevuse rike jms (vt nt RKKKm nr 3-1 1-77-98 ja 3-1-1-152-05). Kohtule ei ole teada mitte ühtegi objektiivset takistust, mis oleks menetlusalusel isikult takistanud kaitsjaga varem ühendust võtta. Kohus on seisukohal, et kaebaja poolt märgitu ei kujuta endast KrMS § 172 mõttes mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaja ennistamiseks. Väidetava ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega seoses peab kohus vajalikuks märkida järgmist. 01.09.2017.a otsusest nähtub, et isikut on karistatud narkootilise aine tarvitamise eest 31.08.2017.a kell 13.00. 21.09.2017.a otsusest nähtub, et isikut on karistatud narkootilise aine omamise eest 31.08.2017.a kell 17.15. Tarvitamine ja omamine on üksteisest ajaliselt lahutatud, kusjuures isikut on esimesena karistatud tarvitamise eest. Seega käesoleval juhul on isik pärast tarvitamise etteheite tegemist jätkanud ebaseaduslikku tegevust, omades hiljem narkootilist ainet. 2
(3)4-18-1699 Isikule etteheidetavad teod ei ole ajalis-ruumilises läheduses sellisel määral, et isiku käitumine oleks kolmandale isikule vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. 01.09.2017.a otsusega ei ole tuvastatud, et 31.08.2017.a kell 13.00 oleks I.J narkootilisi aineid omanud. Omamine tuvastati umbes 4 tundi hiljem. Ne bis in idem-põhimõtte rikkumisest saaks rääkida näiteks olukorras, kus menetlusalust isikut oleks erinevate otsustega karistatud 31.08.2017.a kell 13.00 toime pandud teo suhtes nii omamise kui tarvitamise eest või oleks kaks erinevat otsust 31.08.2017.a kell 17.15 toime pandud väärteo kohta. Kui nõustuda kaitsja käsitlusega, siis sellisel juhul oleks näiteks ka välistatud isiku karistamine joobes juhtimise eest mitu korda sama päeva jooksul. Oletame, et isik tabatakse alkoholijoobes roolist hommikul ning teist korda sama päeva õhtul. Sellisel juhul on ju ilmselgelt tegemist iseseisvate tegudega. Pärast esimese süüteo etteheite tegemist on isik jätkanud õigusvastast käitumist. Samas isikul oli pärast esimese teo toimepanemise etteheite tegemist võimalik valida, kas jätkata õigusvastast tegevust või mitte. Ka vaidlustatud asjas oli sama olukord. Pärast tarvitamise etteheite tegemist oli isikul võimalik valida, kas jätkata õigusvastast tegevust või mitte. Käesoleval juhul on isik pärast esmase etteheite tegemist otsustanud oma õigusvastast tegevust jätkata. Riigikohus on 25.02.2017.a lahendis nr 3-1-1-10-14 märkinud, et karistamine teatud tegevuse eest kindlal ajavahemikul ei välista vastutust samalaadse tegevuse eest selle vältamise korral pärast isiku karistamist. Teo toimepanemise jätkamine identsel või sarnasel viisil ei too kaasa immuniteeti riigi karistusvõimu eest. Tuleb arvestada, et loata tegevuse korral süüteokoosseisuga kaitstava õigushüve ohustamist või rikkumist pidevalt taastoodetakse, mistõttu suureneb teo ebaõigus pidevalt ega ammendu varasema perioodi eest mõistetud karistuses. Ka juhul, kui väärteoprotokollis või süüdistuses kirjeldatud faktilisi asjaolusid hinnatakse ühe teona (näiteks vältava süüteo puhul), ei tähenda see omakorda, et teo eest mõistetud karistuses väljendub ja ammendub ka tulevikku suunatud teo hukkamõist. Karistamisotsus saab lähtuda vaid väärteoprotokollis või süüdistuses esitatud faktilistest asjaoludest ja seega mineviku sündmustest. Vastavat otsustust ei saa panna sõltuvusse ka sellest, kas riigil õnnestub isiku tegevust pärast karistamist füüsiliselt takistada või mitte. Ne bis in idem-põhimõtte eesmärk on välistada võimalus, et pärast isiku kohta tehtud jõustunud karistamisotsust võidakse teda üllatada sooviga hakata kaaluma uut karistamist sama teo eest ja kindlustada õigusrahu (vt Riigikohtu üldkogu 25. oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-4-1-1004, p 14). Isiku jaoks ei saa olla üllatav tõsiasi, et kui ta jätkab pärast karistamist ebaseaduslikku tegevust, karistatakse teda selle eest, ja ka õigusrahu põhimõttega ei saa õigustada kestva ebaseadusliku tegevuse talumist riigi poolt. Eelmärgitust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul ei ole tegemist ne bis in idem-põhimõtte rikkumisega. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes
§ 118lg 2 p 1, tuleb kaebetähtaeg jätta ennistamata ning esitatud kaebus tuleb jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Teet Olvik kohtunik 3
(3)