1-08-16530 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 27. augustil 2009. a Pärnu kohtumaja Kriminaalasja number 1-08-16530 Kohtukoosseis Kohtunik Teet Olvik Sekr

§ 209

lg 2 p 1,3, § 199 lg 2 p 4 ja M.B süüdistus

§ 209

lg 2 p 1,3 ja § 201 lg 2 p 1 järgi lühimenetluses Süüdistatavad J.G, isikukood xxx. Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1. 09.06.2005 a. Tartu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4,7,8, § 202 lg 2 p 2, § 215 lg 2 p 1, § 320 lg 1 alusel 2 aasta ja 4 kuulise vangistusega

§ 74alusel 2 aasta ja 3 kuulise katseaja kohaldamisega.

Katseaega pikendati Tartu Maakohtu 09.03.2006 a. määrusega 3 kuu võrra. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 23.-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld asendatud 10.03.2009 a. Pärnu Maakohtu määrusega tõkendiga vahistamine, kinni peetud ja vahistatud alates 25.05.2009 a. M.B, isikukood xxx. Kriminaalkorras varem kohtulikult karistatud 1.09.10.2002 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 139 lg 2 p 1,2,3 alusel 9 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. 2.24.04.2003 a. Pärnu Maakohtu poolt KrK § 17 lg 6 ja § 139 lg 2 1 1-08-16530 p 2 ja § 140 lg 2 p 2 alusel 9 kuulise vangistusega tingimisi 2 aastase katseaja kohaldamisega. 3.09.03.2006 a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 201lg 2 p 1, § 199 lg 2 p 4,8 alusel 2 aasta ja 3 kuulise vangistusega.

4.03.05.2007 a. Pärnu Maakohtu poolt

§ 199

lg 2 p 4 alusel 2 aasta ja 5 kuulise vangistusega, mille kandmiselt vabanes Harju Maakohtu 24.04.2007 a. määruse alusel tingimisi enne tähtaega 1 aastase katseaja kohaldamisega, ärakandmata karistuse osa 07.05.2007 a. seisuga 11 kuud ja 25 päeva vangistust. Väärtegude toimepanemise eest karistatud 19.-l korral. Tõkend elukohast lahkumise keeld kohaldatud Pärnu Maakohtu poolt 04.05.2009 a. Ajavahemikus 30.09.2008 a. kuni 04.05.2009 a. viibis vahi all eelvangistuses. RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 3, lg 2, § 306, § 309, § 310, § 311313, kohus otsustas: Süüdi tunnistada J.G

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ning mõista karistuseks (1 a 6 k) üks aasta ja kuus kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 4 järgi ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kohaldada liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista karistuseks (1 a 6

1. k)üks aasta ja kuus kuud vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada J.G-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (1
2. a)üks aasta vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o.

09.06.2005 a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (2 a 4

1. k)kahe aasta ja nelja kuulise vangistuse võrra ning mõista liitkaristusena (3 a 4
2. k)kolm aastat ja neli kuud vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata J.G 25.05.2009 a.

kuni 27.08.2009 a. eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 kuud ja 2 päeva vangistust karistusaja hulka ning lugeda temal kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o. 27.08.2009 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (3 a 28 p) kolm aastat ja kakskümmend kaheksa päeva vangistust. Tõkend vahistamine jätta muutmata. Süüdi tunnistada M.B

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi ning mõista karistuseks (1 a) üks aasta vangistust,

§ 201

lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks (6 k) kuus kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel kohaldada liitkaristust lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga ning mõista karistuseks (1

1. a)üks aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada M.B-le mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ning mõista karistuseks (8
2. k)kaheksa kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o.

03.05.2007 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (11 k 25

1. p)üheteist kuu ja kahekümne viie päevase vangistuse võrra ning mõista liitkaristusena (1 a 7 k 25
2. p)üks aasta seitse kuud ja kakskümmend viis päeva vangistust.

§ 68lg 1 alusel arvata M.B 30.09.2008 a.

kuni 04.05.2009 a., s.o. 7 kuud ja 5 päeva vangistust karistusaja hulka ning lugeda temal kohtuotsuse kuulutamise päeva, s.o. 27.08.2009 a. seisuga veel kandmisele kuuluvaks karistuseks (1 a 20 p) üks aasta ja kakskümmend päeva vangistust.

§ 69

alusel asendada M.B-le mõistetud vangistus (760

1. t)seitsmesaja kuuekümne tunnise üldkasuliku tööga kohustusega üldkasulik töö ära kanda (1 a 6
2. k)ühe aasta ja kuue kuu jooksul, s.o. hiljemalt 27. veebruariks 2011 a. 2 1-08-16530 Allutada M.B üldkasuliku töö tegemise ajaks käitumiskontrollile, kohustada teda täitma

§ 75

lg 1 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid ja kohustusi ning panna ta Tallinna Vangla Kriminaalhooldusosakonna Pärnu Talituse kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista VÕS § 1045 lg 1 p 4, § 1050 lg 1 ja § 1043 alusel tsiviilhagid – J.G-lt

§ 209lg 2 p 1 tähendatud isikuks, 08.01.2007 a.

kella 4.08 ajal X U. K. M. avalikus internetipunktis, taotles L. L. nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta M. AS-lt 3200 krooni laenu, esitades laenutaotluses L.L. ebaõigete kontaktandmetena aadressiks X, Pärnu, telefoninumbri X ja meiliaadressiks X, viies laenuandja laenu taotleja tegelikust isikust teadvalt eksimusse. Monetti AS rahuldas laenutaotluse ja kandis laenusumma L. L. arveldusarvele nr. X Hansapangas. J.G 3 1-08-16530 kandis laekunud raha, tema valduses olevaid L.L. internetipanga paroolikaarti ja kasutajatunnust kasutades E. T. arveldusarvele nr. X Hansapangas. Kelmusega tekitas J.G Monetti AS-le 3200 krooni suuruse varalise kahju. -Veel oli J.G-le esitatud süüdistus selles, et tema taotles 08.01.2007 a. kella 5.58 ajal, täpselt tuvastamata kohas, L. L. nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta SMS Laen OÜlt 3000 krooni laenu, esitades taotluses tõele mittevastavate kontaktandmetena e-maili aadressi X, elukohaks X ja telefoninumbri X, viies laenuandja laenu taotleja tegelikust isikust teadvalt eksimusse. SMS Laen OÜ rahuldas laenutaotluse ja kandis laenusumma L. L. arveldusarvele nr. X Hansapangas. J.G kandis laekunud raha tema valduses olevaid L. L. internetipanga paroolikaarti ja kasutajatunnust kasutades E. T. arveldusarvele nr. X Hansapangas. Kelmusega tekitas J.G SMS Laen OÜ-le 3000 krooni suuruse varalise kahju. -Samuti J.G , taotles 08.01.2007 a. kella 10.03 ajal Pärnus, Esplanaadi 10 Uue Kunsti muuseumi avalikus internetipunktis L. L. nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta Mobile Credit Estonia OÜ-lt 3000 krooni laenu, esitades taotluses tõele mittevastavate kontaktandmetena elukoha X ja telefoninumbri X, viies laenuandja laenu taotleja tegelikust isikust eksimusse. Mobile Credit Estonia OÜ rahuldas laenutaotluse ja kandis laenusumma L. L. arveldusarvele nr. X Hansapangas. J.G kandis laekunud raha tema valduses olevaid L. L. internetipanga paroolikaarti ja kasutajatunnust kasutades E. T. arveldusarvele nr. X Hansapangas. Kelmusega tekitas J.G Mobile Credit Estonia OÜ-le 3000 krooni suuruse varalise kahju. -Samuti J.G , taotles 26.01.2007 a. kella 00.06 ajal X, L. L. nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta Raha 24 OÜ-lt 3000 krooni laenu, esitades laenutaotluses L. L. ebaõigete kontaktandmetena elukohaks X, mobiiltelefoninumbri X ja meiliaadressi X, viies laenuandjalaenu taotleja tegelikust isikust teadvalt eksimusse. Raha 24 OÜ rahuldas laenutaotluse ja kandis laenusumma L. L. arveldusarvele nr. X Hansapangas. J.G kandis laekunud raha tema valduses olevaid L. L. internetipanga paroolikaarti ja kasutajatunnust kasutades E. T. arveldusarvele nr. X Hansapangas. Kelmusega tekitas J.G Raha 24OÜ-le 3000 krooni suuruse varalise kahju. -Samuti J.G , 13.01.2007 a. kella 7.30 ajal, kohtueelse uurimisega täpselt tuvastamata kohas, L. L. nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta, sõlmis Tele 2 Eesti AS internetikeskkonnas iseteeninduses järelmaksulepingu mobiiltelefoni №kia 6111, imei kood X kohta ja liitumislepingu numbrile X, kavatsuseta tellitud mobiiltelefoni ja teenuse eest tasuda ning kasutas sõlmitud lepingu alusel kõneteenuseid ajavahemikul 16.01.2007 a. kuni 15.02.2007 a., kokku 1970.71 krooni eest. Mobiiltelefoni järelmaksulepingu ja Tele 2 liitumislepingu sõlmimisel andis J.G L. L. tõele mittevastavate kontaktandmetena aadressiks X, kontakttelefoni X, meiliaadressi X ja telefoni kättetoimetamise aadressiks oma elukoha aadressi X viies Tele 2 AS lepingu sõlmija tegelikust isikust teadvalt eksimusse. J.G veenis E. T. võtma L. L. nimel vastu ja L. L. nimel alla kirjutama Eesti Post kullerpostiga saabuvale pakile, milles oli Tele 2 AS-lt tellitud mobiiltelefon. E.T.võttis 16.01.2007 a. kell 10.00 X AS Eesti Post kullerilt saabunud paki, milles oli eelpoolnimetatud Tele 2 AS-le kuuluv mobiiltelefon №kia 6111 väärtusega 2690.32 krooni, vastu ja kinnitas L. L. nimel allkirjaga paki kättesaamist. Seejärel palus J.G oma sõbral S. R. telefon maha müüa. S.R. ei olnud nõus telefoni müüma, kuid helistas L. L. ja palus temalt teenet viia eelpoolnimetatud mobiiltelefon pandimajja. L. L. oli nõus S.R. aitama ja ta viis, aimamata, et mobiiltelefon on Tele 2 AS-st ostetud tema nimele, 16.01.2007 a. Pärnus Aida 9 asuvasse OÜ Konnektor kauplusesse, pantis selle, saades laenu ja käsipandilepingu alusel 1500 krooni, mille andis J.G-le üle. Kelmusega tekitas J.G Tele 2 Eesti AS-le 2690.32 krooni suuruse kahju ja liitumislepingu nr. 58365892 kasutamisega 1970.71 krooni suuruse varalise kahju. 4 1-08-16530 -Samuti J.G , kasutades L. L. isikuandmeid, muutis 02.02.2007 a. täpselt tuvastamata kohas interneti teel Tele 2 iseteeninduses L. L. nimel, viimase nõusolekuta ja teadmata sõlmitud liitumislepingu nr. X alusel mobiiltelefoni numbri X numbri X vastu ning kavatsuseta tellitud teenuse eest tasuda, kasutas sõlmitud lepingu alusel kõneteenuseid ajavahemikul 16.01.2007 a. kuni 15.02.2007 a., kokku 2819.40 krooni eest, tekitades kelmusega Tele 2 Eesti AS-le 2819.40 krooni suuruse varalise kahju. -Samuti J.G , kasutades L. L. isikuandmeid, sõlmis 03,02.2007 a., täpselt tuvastamata kohas interneti teel Tele 2 Eesti AS iseteeninduses L. L. nimel, viimase nõusolekuta ja teadmata liitumislepingu nr. X mobiiltelefoni numbrile X kavatsuseta teenuse eest tasuda ning kasutas sõlmitud lepingu alusel kõneteenuseid ajavahemikul 03.02.2007 a. kuni 15.02.2007 a. kokku 2768.29 krooni eest. Kelmusega tekitas J.G Tele 2 Eesti ASle 2768.29 krooni suuruse varalise kahju. -J.G-le ja M.B-le selles, et nemad, tegutsedes eelneval kokkuleppel ja grupis, taotlesid 05.03.2008 a. kella 13.00 ajal X, R. N. isikuandmeid ja panga isikutuvastusandmeid kasutades, R.N. teadmata ja nõusolekuta SMS Laen OÜ-lt 3000 krooni laenu, viies laenuandja laenu taotleja tegelikust isikust teadvalt eksimusse kavatsuseta laenulepingut tegelikult täita. SMS Laen OÜ rahuldas laenutaotluse ja kandis 3000 krooni R.N. arveldusarvele nr. X Hansapangas. Samuti taotlesid J.G ja M.B , tegutsedes eelneval kokkuleppel ja grupis, 05.03.2008 a., täpselt tuvastamata kellaajal X R. N. isikuandmeid ja panga isikutuvastusandmeid kasutades R. N. teadmata ja nõusolekuta Balti Investeeringute Grupi Pank AS-lt 1000 krooni laenu, viies laenuandja laenu taotleja tegelikust isikust teadvalt eksimusse kavatsuseta laenulepingut täita. BIG Pank AS rahuldas laenutaotluse ja kandis 1000 krooni R.N. arveldusarvele nr. X Hansapangas. Laenusummade laekumisel 05.03.2008 a. R.N. arveldusarvele kandis M.B R.N. panga isikutuvastusandmeid kasutades R. N. arveldusarvelt SMS Laen OÜ-lt ja BIG Pank OÜ-lt laekunud 4000 krooni J.G arveldusarvele nr. X Hansapangas. Kelmusega tekitasid J.G ja M.B SMS Laen OÜ-le 3700 krooni ja BIG Pank AS-le 1000 krooni suuruse varalise kahju. -Samuti J.G ja M.B 05.03.2008 a. kella 13.40 ajal, tegutsedes eelneval kokkuleppel grupis, taotlesid X korteris R. N. isikuandmeid ja panga isikutuvastusandmeid kasutades R. N. teadmata ja nõusolekuta Creditmarket OÜ-lt 3000 krooni laenu, viies laenu andja laenu taotleja tegelikust isikust teadvalt eksimusse kavatsuseta laenulepingut täita. Creditmarket OÜ rahuldas laenutaotluse ja kandis 3000 krooni R. N. arveldusarvele Hansapangas. J.G küsis T. L. arveldusarve numbri ja kandis seejärel R.N. paroolikaarti ja internetipangakoode kasutades R. N. arveldusarvelt 3000 krooni T. L. arveldusarvele nr. X Hansapangas. T. L. võttis J.G palvel 3000 krooni oma arveldusarvelt Pärnus Papiniidu 42 Selveri kaupluse juures asuva sularahaautomaadi kaudu 06.03.2008 a. kell 23.35 välja ja andis M.B-le üle. Kelmusega tekitasid J.G ja M.B Creditmarket OÜ-le 4020 krooni suuruse varalise kahju. -Samuti nemad – J.G ja M.B, 05.03.2008 a. kella 15.56 ajal, tegutsedes eelneval kokkuleppel grupis, taotlesid R. N. isikuandmeid ja panga isikutuvastamisandmeid kasutades R.N. teadmata ja nõusolekuta Raha 24 OÜ-lt 3000 krooni laenu viies laenuandja laenu taotleja tegelikust isikust teadvalt eksimusse kavatsuseta laenulepingut tegelikult täita. Raha 24OÜ rahuldas laenutaotluse ja kandis 3000 krooni R. N. arveldusarvele Hansapangas. M.B kandis R.N. paroolikaarti ja internetipangakoode kasutades R.N. arveldusarvelt 3000 krooni isiklikule arveldusarvele nr. X Hansapangas. Kelmusega tekitasid J.G ja M.B Raha 24OÜ-le 3690 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus on J.G-le ja M.B-le esitatud

§ 209lg 2 p 1,3 järgi, s.o.

varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomises isikute poolt, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse, kui see on toime pandud grupi poolt. 5 1-08-16530 Veel oli J.G-le esitatud süüdistus selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ning olles seega

§ 199lg 2 p 4 tähendatud isikuks, ajavahemikul 01.11.2005 a.

kuni 01.02.2006 a., varastas Pärnu maakonnas Audru vallas, Papsaare külas, Komsomoli kinnitus asuvast TIPO Trans OÜ laohoonest 200 liitrit märgistatud diiselkütust väärtusega 9.60 krooni liiter, koguväärtusega 1920 krooni, tekitades vargusega OÜ-le Tipo Trans 1920 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus J.G-le on esitatud

§ 199lg 2 p 4 järgi, s.o.

võõra vallasasja äravõtmises selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse. M.B-le on esitatud süüdistus veel selles, et tema, olles varem toime pannud varguse ja omastamise ning olles seega

§ 201lg 2 p 1 tähendatud isikuks, omastas 07.12.2007 a.

X korteris K. M. poolt korterisse vastastikusel kokkuleppel järgmise päevani ajutiseks kasutamiseks usaldatud F. M. kuuluva sülearvuti Samsung väärtusega 12900 krooni koos arvutikotiga väärtusega 299 krooni, jättes vaatamata K. M. nõudmistele arvuti tagastamata ja pööras arvuti enda kasuks. Omastamisega tekitas M.B F. M. 13100 krooni suuruse varalise kahju. Süüdistus M.B-le on esitatud

§ 201

lg 2 p 1 järgi valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramises isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse ja omastamise. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD KOHTUS: Asja kohtulikul uurimisel tunnistasid süüdistatavad J.G ja M.B end neile esitatud süüdistustes täielikult süüdi. Mõlemad süüdistatavad ei soovinud kohtus täiendavaid ütlusi anda ja jäid nende ütluste juurde, millised on nende poolt antud kohtueelses menetluses. Süüdistatav M.B palus talle karistusena reaalset vangistust mitte kohaldada ning avaldas nõusolekut karistuse asendamiseks ja üldkasuliku töö tegemiseks. Prokurör leidis, et mõlema süüdistatava süü kuritegude toimepanemises neile esitatud süüdistustes on tõendatud. Prokurör taotles J.G süüdi tunnistamist ning tema karistamist vangistusega alla sanktsioonide keskmiste määrade. Samuti taotles prokurör J.G-le liitkaristuse kohaldamist ning tema karistuse suurendamist Tartu Maakohtu 09.06.2005 a. otsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra. M.B osas taotles prokurör tema süüdi tunnistamist ja karistamist vangistusega. Samas leidis prokurör, et M.B vangistuse võib asendada üldkasuliku tööga. Kaitsjad leidsid, et nende kaitsealuste süü kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. J.G kaitsja leidis, et kuna tema kaitsealusel esineb karistust kergendav asjaolu, süü puhtsüdamlik kahetsus, siis võiks tema karistus liitkaristusena olla võimalikult minimaalne. Samuti leidis kaitsja, et kohus peaks jätma tsiviilkohtupidamise korras lahendamiseks OÜ SMS Laen tsiviilhagi, kuna nende nõue summas 21607 krooni on ilmselgelt ülepaisutatud. M.B kaitsja taotles oma kaitsealusele karistusena üldkasuliku töö kohaldamist. KOHTU SEISUKOHT: Kohus leidis, et süüdistatavate süü kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud. Esmalt analüüsib kohus süüdistatavate J.G ja M.B süüdistust

§ 209

lg 2 p 1,3 järgi varalise kasu saamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomises grupi poolt ning isikutena, kes on varem toime pannud kelmuse ja varguse.

§ 209

objektiivse koosseisu moodustab petmine, mille tulemusena teeb kannatanu varakäsutuse ning saab varalist kahju, süüdlane aga varalist kasu. Eeltoodud objektiivsetele tunnustele viitavad järgmised kriminaalasjas kogutud tõendid – L. L. kohtueelses menetluses antud ütlused (II kd. t.l. 5-6, 10,11, 12-16), millest nähtub, et L.L. andis 2006 a. sügisel J.G-le enda Hansapanga interneti koodikaardi, kasutajatunnuse ja parooli, et J.G saaks nendega L.L. nimelt 3000 krooni SMS laenu võtta. L.L. ütluste kohaselt pidid nad 6 1-08-16530 saadud raha pooleks jagama. Mõne aja pärast tagastas J.G L.L. eeltoodud asjad ning ütles talle, et ei saanud laenu. Samas on kriminaalmenetlusega kindlaks tehtud, et J.G on 2007 a. jaanuaris kokku neljal korral kogusummas 12200 krooni võtnud erinevatelt laenuandjatelt Monetti AS-lt, SMS Laen OÜ-lt, Mobile Credit Estonia OÜ-lt ja Raha 24 OÜlt. Laenud on võetud Liina Laituse nimelt. Eeltoodu kinnitab seda, et J.G viis laenuandjad eksimusse ja sai varalist kasu sel viisil, et kasutas ära L.L. poolt talle usaldatud panga koodikaarti, kasutajatunnust ning parooli. Süüdistatav vormistas L.L. nimel SMS laenud ning sai laenuandjatelt raha. Oma taolise tegevusega tekitas süüdistatav kannatanule, laenuandjale varalist kahju viies laenuandja tegelikest oludest eksimusse ning sai ise varalist kasu omastades L.L. nimelt saadud raha. L.L. ütluste kohaselt puudus J.G taolisteks tehinguteks tema nõusolek. -L. L. ütluste kohaselt pakkus 2007 a. jaanuaris S. R. talle tehingut soovides, et L.L. viiks Port Artur I poodi pandiks mobiiltelefoni №kia põhjendades L.L. nimel pandi vormistamist sellega, et tema enda nimel pandilepingut vormistada ei saa (II kd. t.l. 11). L.L. nõustuski mobiiltelefoni panti andmisega ning sõlmis enda nimel pandilepingu saades tehinguga 1500 krooni. Raha andis ta üle S.R.. Hiljem selgus, et nimetatud mobiiltelefoni osas oli J.G sõlminud L.L. nimelt ja tema isikuandmeid kasutades Tele 2-ga mobiiltelefoni №kia 6111 järelmaksu ja liitumislepingu. L.L. ütlustest järeldub, et ta ei olnud taolise tehingu sõlmimisest teadlik, samuti ei olnud ta J.G-le andunud volitusi tehingu sõlmimiseks. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et J.G poolt on 13.01.2007 a. L. L. nimelt sõlmitud mobiiltelefonifirmaga Tele 2 liitumisleping ning järelmaksuleping mobiiltelefoni №kia 6111 suhtes. Kuna taolise tehingu sõlmimiseks L.L. süüdistatavale nõusolekut andnud ei ole, siis on J.G pettuse teel ärakasutanud L.L. poolt talle usaldatud panga ja isikuandmeid ning saanud sellega varalist kasu, omandades ise raha välja andmata järelmaksuga mobiiltelefoni ja realiseeris selle hiljem L.L. teadmatust ära kasutades saades tehinguga 1500 krooni varalist kasu. S. R. ütluste kohaselt andis ta telefoni panti panemisega saadud raha üle J.G-le (II kd. t.l. 19). -Hansapanga konto väljavõtetest nähtub, et kannatanu L. L. arveldusarvele on 08.01.2007 a. laekunud kiirlaenusummad Monetti AS-lt 3200 krooni, SMS Laen OÜ-lt 3000 krooni, Mobile Credit Estonia OÜ-lt 3000 krooni ning 26.01.2007 a. Raha 24 OÜ-lt 3000 krooni (II kd. t.l. 7). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et eeltoodud laenusummad laekusid L.L. arveldusarvele J.G poolt L.L. teadmata tema panga ja isikuandmeid kasutades tehtud tehingute tulemusena. Nimetatud rahasummad on kohe pärast laekumist L.L. arveldusarvelt üle kantud E. T. arveldusarvele. -Tele 2 arvega 15.02.2007 a. summas 8099.45 krooni, milline on väljastatud L. L. nimele ning millega on viimaselt nõutud tasumist teenuste eest, mida L.L. tegelikult kasutanud ei olnud (II kd. t.l. 8). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et teenuseid kasutas J.G. -S. R. on andnud ütlusi, et 2006 a. sügisel X tegi J.G L. L. ettepaneku võtta SMS laenu. Tunnistaja nägi kuidas L.L. andis J.G-le oma panga koodikaardi, viimane käis ära ning teatas, et L.L. pangaarvele laekub rahasumma 2000 krooni, mille L.L. peab tagasi maksma (II kd. t.l. 18-19). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult laekusid L.L. pangaarvele hiljem, s.o. 2007 a. jaanuaris neljalt laenuandjalt hoopis muud rahasummad (kokku 12200 krooni). Tunnistaja ütlustest nähtub, et süüdistatav J.G ei rääkinud L.L. tõtt viies viimase tegelikest asjaoludest eksimusse. Samuti tegi J.G S.R. ettepaneku müüa maha №kia tüüpi mobiiltelefon koos laadijaga. Kuna S.R. oli äsja müünud Port Artur I kaubamajja ühe mobiiltelefoni ja kartis, et tema poolt jälle uue telefoni müüki andmine äratab kahtlust, siis tegi ta L. L. ettepaneku mobiiltelefoni müümiseks. L.L. müüski telefoni ning andis J.G-le üle mobiiltelefoni müügist saadud raha. Saadud raha andis S.R. omakorda üle J.G-le (II kd. t.l. 19). Kriminaalmenetlusega 7 1-08-16530 on kindlaks tehtud, et L.L. poolt müüdud mobiiltelefon oli sama, mille J.G omandas L.L. teadmata ja nõusolekuta järelmaksuga viimase nimelt. Samuti sõlmis J.G L.L. teadmata ja nimelt liitumislepingu ning kasutas tema arvel kõneteenuseid. Nimetatud tegevusega viis J.G mobiilsidefirma Tele 2 eksimusse ning sai varalist kasu teise isiku nimel omandatud mobiiltelefoni realiseerimisest ning kõneteenuste kasutamisest. -E. T. ütluste kohaselt (II kd. t.l. 20-21) viibis ta 2006 a. lõpul J.G külas. Samas viibisid veel S. R. ja L. L.. E.T. nägi kuidas J.G kirjutas ümber pangaparoolikaardi numbreid. Pärast selgus, et ümberkirjutatud pangaparoolikaardi numbrid kuulusid L.L. Mingi aeg hiljem, kui E.T. viibis jälle J.G juures, nägi ta, kuidas J.G võttis arvuti teel L. L. andmeid sisestades SMS laene. Samuti selgus hiljem, et L. L. nimele võetud laenusummad olid üle kantud E.T. arveldusarvele, kust J.G need E.T. pangakaarti kasutades oli välja võtnud. Tunnistaja kinnitusel oli J.G tema pangakontolt võimalik raha välja võtta, kuna E.T. pangakaart oli vahepeal J.G käes. Kohus leidis, et tunnistaja ütlused tõendavad J.G poolt L.L. andmeid kasutades, viimase teadmata SMS laenude võtmist, samuti L.L. nimele ja arveldusarvele laekunud rahasummade ülekandmist E.T. arveldusarvele ning selle väljavõtmist ja omastamist J.G poolt. Nimetatud asjaolu kinnitab, et J.G sai pettust kasutades E.T. arveldusarvelt raha välja võttes varalist kasu. Samuti on E. T. andnud ütlusi selle kohta, et 2007 a. jaanuaris võttis ta J.G palvel J.G elukohas X vastu postipaki kirjutades paki saamisel kviitungile alla L. L. allkirja. Paki avamisel selgus, et pakis oli roosat värvi mobiiltelefon (II kd. t.l. 20-21, 123-124). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et antud telefon oli sama telefon, mille osas J.G sõlmis mobiiltelefonifirmaga Tele 2 L. L. nimelt viimase teadmata ja nõusolekuta järelmaksu ja liitumislepingu. E.T. L. L. nimelt postipaki kättesaamise kohta allkirja andmisega aga aitas kaasa sellele, et J.G sai pettuse teel varalist kasu. -Tunnistaja N. S. ütluste kohaselt (II kd. t.l. 26-27) pakkus 16.01.2007 a. Port Artur I asuvas telefonipoes tütarlaps müügiks mobiiltelefoni №kia

1. Kontrollimisel selgus, et nimetatud telefon oli järelmaksuga Tele 2-st omandatud sama tütarlapse, L. L. poolt. Telefonipood tasus L.L. telefoni eest 1500 krooni ning pani selle müüki. Tunnistaja ütlused kinnitavad seda, et L.L. müüs J.G poolt omandatud mobiiltelefoni, teadmata, et J.G oli selle omandanud L.L. nimel. Kuna L.L. andis telefoni müügist saadud raha üle S. R. ning viimane omakorda J.G-le, sai viimane nimetatud tehingust pettust kasutades rahalist kasu. -Sisseostulepinguga on tõendatud eelnimetatud mobiiltelefoni №kia 6111 ost 16.01.2007 a. L. L. summas 1500 krooni (II kd. t.l. 28). Nimetatud mobiiltelefon on asitõendina lisatud kriminaalasja juurde ja vaadeldud (II kd. t.l. 33-34). Mobiiltelefoni mark (№kia 6111) ning välimus vastavad L. L., N. S. ja S. R. poolt kirjeldatud mobiiltelefoni tunnustele. -AS Eesti Post vastusest nähtub, et 15.01.2007 a. saadeti Tele 2 mobiiltelefonifirma poolt L. L. nimele aadressil X saadetis. Kullerpaki üleandmise ja vastuvõtu kviitungist nähtub, et saadetis on 16.01.2007 a. üle antud ning selle on saajana allkirjastanud L.L. (II kd. t.l. 44-45). Kriminaalmenetlusega on samas aga kindlaks tehtud, et tegelikult L.L. mobiiltelefoni vastu ei võtnud, vaid selle võttis vastu ja allkirjastas J.G palvel L.L. asemel E. T.. -Tele 2 vastusest päringutele nähtub, et 03.02.2007 a. on mobiiltelefonifirmaga Tele 2 L. L. nimelt, aadressiga X sõlmitud liitumisleping numbrile X, järelmaksuleping mobiiltelefoni №kia 6111 ostuks ning Tele 2 liitumisleping (II kd. t.l. 89-96). Samuti on eeltoodud numbrit kasutades tehtud kõnesid kogumaksumuses 2768.29 krooni (II kd. t.l. 97). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud lepinguid ei sõlminud mitte L. L.vaid need sõlmis internetti kasutades süüdistatav J.G, kelle tegelikuks elukohaks oligi X. Samuti võttis L. L. asemel kõnesid J.G saades sellega kasu ning viies eeltoodud tegevusega Tele 2 firma eksimusse telefoniteenuste tegelikust kasutajast. 8 1-08-16530 -J.G rate.ee kasutajakonto väljatrükist nähtub, et J.G kasutas meiliaadressina X (II kd. t.l. 23). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud emeili aadressi märkis J.G nii SMS laenu võtmisel SMS Laen OÜ-lt kui ka Tele 2-ga mobiiltelefoni järelmaksu ja liitumislepingu sõlmimisel L. L. kontaktandmetena, mis aga ei vastanud tegelikkusele ja millega ta viis laenuandja ning mobiiltelefonifirma teadvalt eksimusse tegelikest asjaoludest. -E. T. kuulunud Hansapanga arvelduskonto väljavõttest nähtub, et 08.01.2007 a. on L. L. E.T. arvele laekunud 11996 krooni ning 26.01.2007 a. 2990 krooni (II kd. t.l. 37 pöördel). Nimetatud asjaolu kinnitab seda, et J.G kandis L. L. nimele laekunud laenusummad E.T. arveldusarvele. -J.G rate.ee kasutajakonto väljatrükist (II kd. t.l. 23) nähtub, et J.G kasutas emaili aadressiga X. Nimetatud e-maili aadressi märkis J.G L. L. nimel SMS Laen OÜga laenulepingu sõlmimisel L.L. kontaktaadressiks, mis aga ei vastanud tegelikkusele, sest nimetatud kontaktaadressi L.L. ei kasutanud. -SMS Laen OÜ vastusest päringule (II kd. t.l. 47) nähtub SMS laenu võtmine 08.01.2007 a. L. L. nimelt summas 3000.- krooni. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud laenulepingu sõlmis L.L. asemel J.G. -Mobile Credit Estonia OÜ vastusest järelpärimisele nähtub, et 08.01.2007 a. on interneti teel laenuandjale esitatud L. L. laenu taotlus summas 3000 krooni (II kd. t.l. 62,63). Ettenähtud tähtajaks, s.o.
2. veebruariks 2007 a. laenusummat ei tasutud. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud laenu taotles L.L. asemel viimase teadmata ja tema isikuandmeid kasutades hoopis J.G. -Raha24 OÜ vastusest päringule (II kd,. t.l. 75,79) nähtub, et L. L. nimele on laenuandja poolt väljastatud 26.01.2007 a. interneti teel esitatud laenutaotluse põhjal kiirlaen summas 3000 krooni 15 päevaks. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult taotles L.L. nimelt laenu J.G esitades L.L. kohta valed isikuandmed, millega ta viis laenuandja eksimusse. -Monetti AS vastusest järelpärimisele nähtub, et 08.01.2007 a. on L. L. Monetti AS poolt väljastatud kiirlaen summas 3200 krooni (II kd. t.l. 82). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult L.L. nimetatud laenu taotlenud ei ole ning seda tegi tema nimel ning L.L. teadmata J.G. Kohtu hinnangul kinnitavad Mobile Credit Estonia OÜ, Raha24 OÜ ja SMS Laen OÜ päringutele antud vastused seda, et J.G võttis L. L. nimelt viimase teadmata kiirlaene esitades L.L. kontaktandmetena ebaõigeid andmeid laenuvõtja elukoha ning muude kontaktandmete kohta. L. L. nimelt saadud laenud kandis J.G E. T. arveldusarvele ning võttis need sealt välja. Nimetatud tegevusega esitas J.G laenuandjatele teadvalt valeandmeid, tekitas neile sellega ebaõiged ettekujutused ning sai laekunud laenusummade näol varalist kasu. -Süüdistatava J.G enda ütluste kohaselt võttis ta internetti kasutades mitmest laenukontorist L. L. laenu kandes saadud laenusummad oma tüdruksõbra E. T. arveldusarvele. Seejärel võttis J.G E.T. kontole kantud rahasummad sularahas välja. Süüdistatav on kinnitanud, et andis raha seejärel üle L.L. (II kd. t.l. 120). Kohus leidis, et J.G eeltoodud ütlused vastavad tõele osaliselt. Kriminaalmenetluse käigus ei ole leidnud tõendamist, et J.G oleks laenusummad üle andnud kannatanu L. L., kes on korduvalt kinnitanud, et ta ei ole soovinud võtta laenu mitmelt erinevalt kiirlaenu firmalt, samuti ei ole J.G talle laenuandjatelt saadud rahasummasid üle andnud. L.L. eeltoodud väited ei ole kriminaalmenetlusega millegagi ümber lükatud. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud ka see, et esmalt kanti laenusummad L. L. arveldusarvele, seejärel sealt kohe E. T. arveldusarvele, peale mida võttis J.G need sealt sularahas välja. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et tegelikult J.G saadud laene L. L. üle ei andud vaid omastas 9 1-08-16530 need, kuna laenude üleandmiseks L.L. ei olnud tal mingit vajadust kanda L.L. arvele laekunud raha üle E.T. arvele ning seejärel sularahas välja võtta. -R. N. ütluste kohaselt tegi Aleksi nimeline noormees talle 05.03.2008 a. ettepaneku avada Hansapangas arvelduskonto, kuhu pidi hakkama laekuma raha. R.N. sõidutati autoga, milles olid veel peale Aleksi kaks noormeest, Rimi pangakontorisse, kus temaga koos sisenes ja viibis konto avamise juures sõiduauto eesistmel, juhi kõrval istunud noormees. Avanud pangas konto, sai R.N. pangast vajalikud paberid ning pangakonto koodid. Seejärel viidi ta X tänaval asuvasse korterisse, kus R.N. võeti ära ID kaart, pangakoodid ja numbrikaart. Pärast korteris ootamist tagastati R.N. ID kaart, pangakoodi kaart ja kontonumbri kaart, kuid turvakoodi leht jäeti tagastamata. Hiljem, 13.03.2008 a., kui R.N. käis pangas pangakaarti kätte saamas, selgus, et tema nimelt on võetud 10000 krooni väärtuses SMS laenusid ning need on kantud T. L., M.B ja J.G pangaarvetele, milliste võtmiseks R.N. nõusolekut andnud ei olnud (I kd. t.l. 2-4, 6-7). Eeltoodud rahasummade laekumist SMS laenuandjate poolt R. N. kontole ning sealt kohest edasikandmist eelnimetatud isikute kontodele kinnitab R. N. Hansapanga konto väljavõte ajavahemikust 05.03.-15.03.2008 a. (I kd. t.l. 42). Isiku äratundmiseks esitamise käigus on R.N. fotodelt Aleksi nimelise isikuna ära tundnud süüdistatava J.G (I kd. t.l,. 10-11) ja isikuna, kes R.N. pangakontorisse kaasa tuli ning hiljem X tänaval asuvas korteris arvutit ja R.N. pangaandmeid ilmselt kasutas, süüdistatava M.B (I kd. t.l. 12-13). Eeltoodud tõendid kinnitavad seda, et M.B ja J.G tegid R.N. esmalt ettepaneku avada pangas arve, seejärel aga kasutasid tehingute tegemiseks R.N. pangaarve paroolikaarti ja internetipangakoode, samuti ka R.N. isikuandmeid. Nende poolt tehtud tehingutega võeti R.N. teadmata ja nõusolekuta SMS laene, millised kanti R. N. arveldusarvelt üle teistele pangaarvetele. Seega said M.B ja J.G tehingutega rahalist kasu ning viisid laenuandjad tegelikust olukorrast eksimusse. -Tunnistaja K. H. on kinnitanud, et 05.03.2008 a. viibis ta Sindis Konsumi poe juures, kus seisis Mercedes marki auto, mille juures viibisid M.B ja veel teised isikud, keda tunnistaja ei tundnud. Nimetatud isikud tegid samas viibinud R. N. ettepaneku Hansapangas arve avamiseks, kuhu saaks rahasummasid üle kanda. Samuti lubasid nad R.N., et viimane saab osa ülekantavatest rahasummadest endale. R.N. nõustus ettepanekuga. Umbes nädal aega hiljem teatas R.N. K.H., et tema nimele on võetud 10000 krooni SMS laene, mistõttu ta andis asja politseisse (I kd. t.l. 18-19). Eeltoodu kinnitab seda, et R.N. tehti ettepanek pangaarve avamiseks, millega ta nõustus, hiljem aga võeti R.N. nimelt viimase teadmata ja nõusolekuta rahalisi kohustusi, SMS laene. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et arve avamise ettepaneku tegijaks ning SMS laenude võtjateks R.N. nimelt olid süüdistatavad J.G ja M.B. -Tunnistaja T. L. ütluste kohaselt viibis ta 06.03.2008 a. külas J.G. Samas viibis ka M.B . J.G palvel andis T.L. viimase kätte oma Hansapanga kaardi, peale mida toimetas J.G midagi arvutiga. Mõne aja pärast teatas J.G, et T.L. arveldusarvele tuleb peagi raha, mille T.L. peab välja võtma. Kui T.L. hiljem koos M.B-ga J.G juurest lahkus, võttis ta Hansapanga sularaha automaadist välja 3000 krooni ning andis selle M.B-le (I kd. t.l. 20-21). Hansapanga konto väljavõttest ajavahemikust 04.03.15.03.2008 a. nähtub, et T. L. pangaarvele on 06.03.2008 a. R. N. arvelt laekunud 3000 krooni. Sama rahasumma on samal päeval ka sularahaautomaadist välja võetud (I kd. t.l. 45). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et eeltoodud rahasumma laekus R. N. nimelt võetud SMS laenuna esmalt R. N. arveldusarvele ning kanti sealt pärast seda üle T. L. arveldusarvele. Nimetatud tehinguga tekitati rahalisi kohustusi R.N., rahalist kasu said aga M.B ja J.G. -T. R. ütluste kohaselt viibis ta 05.03.2008 a. Sindis Konsumi poe juures. Seal küsis umbes 20-30 aastane noormees R. N. kas tal on Hansapangas arve. Kuulnud, et ei ole, suundusid 10 1-08-16530 noormees ja R.N. poe juures seisnud Mercedes marki autosse, kus viibis veel 2 noormeest. Sama päeva õhtul kuulis T.R. R.N., et ta oli endale avanud Hansapangas arve ning andnud ühes X tänava korteris noormeeste kasutada oma pangakonto andmed ja paroolid. Hiljem selgus, et R.N. ei saanud arvet kasutada, kuna tema nimele oli võetud ja jäetud tagastamata SMS laene (I kd. t.l. 22-23). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et R.N. ise laene ei võtnud, vaid neid võtsid tema pangaarve paroole ja isikuandmeid kasutades samad, Sindis Konsumi poe juures viibinud noormehed. Isiku äratundmiseks esitamise protokollidest (I kd. t.l. 24-29) nähtub, et T. R. on fotodelt ära tundnud M.B isikuna, kes viibis 05.03.2008 a. Sindis Konsumi poe juures ja kes uuris esmalt K. H. kas viimasel on arve Hansapangas. Samuti on T.R. fotodelt ära tundnud J.G , kes viibis 05.03.2008 a. Sindis Konsumi poe juures seisnud Mercedese juures. Samasse autosse sisenes R.N.. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et samade isikute poolt tehti R.N. ettepanek pangaarve avamiseks, samuti toimetati R.N. nende poolt X tänaval asuvasse korterisse, kus tehti arvuti teel tehinguid, kasutades ära R.N. panga ja isikuandmeid. -Üleandmis- ja vastuvõtmisaktist 10.02.2008 a. ja eluruumi üürilepingust nähtub, et üürileandja poolt on süüdistatavale J.G-le kasutada antud korter X (I kd. t.l. 31, 32-33). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et samasse korterisse viidi R.N. ning seal samas sooritati interneti teel R.N. panga ja isikuandmeid kasutades SMS laenu tehingud. -Süüdistatavate J.G ja M.B Hansapanga konto väljavõtetest ajavahemikust 04.03.-15.03.2008 a. nähtub, et J.G arvele on 05.03.2008 a. R.N. laekunud 4000 krooni ja M.B arvele 3000 krooni (I kd. t.l. 43,44). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et nimetatud rahasummad laekusid SMS laenudena R.N. arveldusarvele ning kanti sealt edasi süüdistatavate arveldusarvetele. Kuivõrd laenud võeti R.N. nimelt, oli R.N. laenuvõtjaks laenuandjate suhtes. Samas aga R.N. raha ei saanud. Eeltooduga tekitati süüdistatavate poolt R.N. alusetuid laenude tagasimaksmise kohustusi ning viidi laenuandjad tegelikust olukorrast eksimusse. -SMS Laen OÜ hagiavaldusest, Raha 24OÜ vastusest päringule, Raha 24OÜ hagiavaldusest, Creditmarket OÜ vastusest päringule, Balti Investeeringute Grupi Pank AS vastusest järelpäringule ja tsiviilhagist (I kd. t.l. 51-65, 67,68,70-71,74,75) nähtub eeltoodud laenuandjate poolt ühel ja samal kuupäeval, s.o. 05.03.2008 a. laenude väljastamine R. N. nimele SMS Laen poolt summas 3000 krooni, Raha24 OÜ poolt summas 3000 krooni, BIG Pank AS poolt summas 1000 krooni ja Creditmarket OÜ poolt summas 3000 krooni ning laenusummade ülekandmine tema pangaarvele. Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tegelikult R.N. nimetatud laenulepinguid ei sõlminud, samuti kanti tema arvele laekunud laenusummad üle T.L., M.B ja J.G arveldusarvetele. Eeltoodu kinnitab seda, et laenuandja viidi tegelikest asjaoludest eksimusse ning süüdistatavad said R.N. nimel tehtud varakäsutuse tehingutest rahalist kasu. -Süüdistatava M.B ütluste kohaselt võttis ta 05.03.2008 a. J.G korteris X tänaval J.G arvutit kasutades R. N. nimelt SMS laene kandes laenuks võetud rahasummad pärast laekumist R.N. arveldusarvelt edasi enda ja J.G arveldusarvele. Samuti kandis ta laenuna raha üle T. L. arveldusarvele, mille T.L. sularahaautomaadist välja võttis ja M.B-le üle andis (I kd. t.l. 82-85). Süüdistatava ütluste kohaselt oli R.N.nõus ja teadlik sellest, et tema nimele võetakse SMS laene. Kohtu hinnangul ei ole süüdistatava M.B ütlused tõepärased, kuna need on vastuolus muude tuvastatud faktiliste asjaoludega. Esmalt on need vastuolus R.N. ütlustega, kes on kogu kriminaalmenetluse aja jooksul kinnitanud, et ta ei olnud teadlik, et tema nimelt võetakse SMS laene. Samuti on ta kinnitanud, et ei ole taolisteks tehinguteks nõusolekut andnud. Kohtu hinnangul ei ole R.N. ütlustes põhjust kahelda, kuna ei nähtu põhjuseid miks pidanuks ta antud asjas andma valeütlusi. Samuti on K.H. kinnitanud, et R.N. teatas talle, et 11 1-08-16530 tema teadmata ja nõusolekuta on R.N. nimelt võetud SMS laene, mistõttu R.N. on esitanud avalduse politseile. Kohus leidis, et kui R.N. tõepoolest oleks olnud teadlik enda nimelt laenude võtmisest ja andnud selleks nõusoleku, ei oleks ta politseile avaldust esitanud ja teatanud K.H., et laene on võetud tema nimel ja tema teadmata. Samuti nähtub T.R. ja R.N.ütlustest, et kui R.N. soovis enda pangaarvet kasutada, selgus, et see ei ole tagasi maksmata laenude tõttu võimalik. Eeltoodust järeldub, et R.N. jaoks oli pangaarve blokeerimine ja laenusummade tagasinõudmine ootamatu, mis kinnitab aga seda, et R.N. ei olnud teadlik talle teiste isikute poolt pandud kohustustest. -M.B ütlused on ümber lükatud ka J.G poolt antud ütlustega (I kd. t.l. 86-87), kes on kinnitanud, et 05.03.2008 a. võttis M.B Sindis Konsumi poe juurest K.M. autosse ühe noormehe ning viis ta Pärnu Kaubamajakas asuvasse pangakontorisse. Seejärel sõideti J.G elukohta, kus M.B palus J.G-lt luba J.G arvuti kasutamiseks, millest J.G järeldas, et M.B soovib Sindist kaasa võetud mehe nimele võtta SMS laene. J.G ütluste kohaselt ei olnud eelnimetatud Sindi mees tema nimel võetavatest laenudest teadlik, samuti ei viibinud ta juures, kui M.B arvutiga laenutehinguid sooritas. Seejärel palus M.B, et J.G teeks ise oma arvutiga laenutehinguid edasi, mida J.G ka tegi. J.G kinnitusel võis ta teha ühe tehingu, millega ta kandis laenusumma T. L. arvele. Eeltoodud tehingute eest sai J.G M.B-lt 1000 krooni. J.G ütlusest järeldub, et süüdistatavad tegutsesid koos grupis, tahtlusega saada varalist kasu kolmanda isiku R.N. nimelt tehtud tehingutega. Lähtudes eeltoodust asus kohus seisukohale, et süüdistatavad J.G ja M.B teadvalt lõid ebaõiged ettekujutused tegelikest asjaoludest ja viisid pettusega eksimusse laenuandjad Monetti AS, SMS Laen OÜ, Mobile Credit Estonia OÜ, Raha24 OÜ ning mobiiltelefonifirma Tele
3. Pettuse tulemusena tegid laenuandjad ja mobiiltelefonifirma Tele 2 varakäsutused, s.o. laenuandjad andsid välja rahasummasid, mobiilsidefirma aga andis järelmaksu müügitehinguga välja mobiiltelefoni ning võimaldas J.G kasutada kõneteenuseid. Pettuse tagajärjel toimunud varakäsutuste tulemusena said J.G ja M.B aga varalist kasu omandades laenutehingutega saadud raha. Samuti omandas J.G teise isiku nimelt tehtud tehinguga mobiiltelefoni ning kasutas seda teise isiku nimel tehtud kõnedega. Varakäsutuse teinud kannatanud said aga eeltoodud tehingutega varalist kahju. Kuna laenutehingute vormistamisele R.N. nimelt andis olulise panuse ja osalesid nii J.G kui ka M.B, siis tuleb nende tegevust hinnata kuriteo toimepanemisena grupis kaastäideviijatena. Subjektiivsest küljest tegutsesid süüdistatavad

§ 16

lg 2 kohaselt kavatsetult, kuivõrd nad seadsid tahtlikult eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu, s.o. pettuse teel varalise kasu saamise saabumise ja teadsid, et see saabub. Korduvus süüdistatavate käitumises

§ 209

lg 2 p 1 tunnustel väljendus selles, et mõlemad isikud panid toime mitu kelmuse tunnustega tegu, samuti on mõlema puhul tegemist varem varguse toimepannud isikutega. Lähtudes eeltoodust, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist J.G ja M.B poolt kuriteo toimepanek

§ 209lg 2 p 1,3 järgi.

Järgnevalt hindab kohus J.G süüdistust

§ 199lg 2 p 4 järgi diiselkütuse varguse toimepanemises 01.11.2005 a.

kuni 01.02.2006 a. Pärnu maakonnas, Audru vallas, Papsaare külas, Komsomoli kinnistul. -Süüdistatav J.G on end eeltoodud kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja kinnitanud, et töötas kuriteo toimepanemise ajal Tipo Trans OÜ-s. Omades laohoone võtmeid ja juurdepääsu laoruumi, avas ta laoruumi ukse, veeretas laost välja diiselkütuse vaadi ning andis üle I. K. saades viimaselt kütuse eest 700 krooni (II kd. t.l. 152-153). Süüdistatava eeltoodud ütlused kinnitavad varguse toimepanemist tema poolt. 12 1-08-16530 -Trans OÜ avalduse ja kahjunõudega (II kd. t.l. 136,137) on tõendatud, et ajavahemikul 2005 a. novembrist kuni 2006 a. veebruarini varastati Audru vallas, Papsaare külas asuvalt Komsomoli kinnistu laohoonest 800 liitrit erimärgistatud diiselkütust kogumaksumusega 7679.44 krooni. Eeltoodu kinnitab kuriteosündmuse toimumist. -Tunnistaja M. T. ütlustel avastas ta 2006 a. veebruaris, et Papsaare külas, Komsomoli kinnistul asuvast laohoonest on varastatud 800 liitrit erimärgistusega diiselkütust (II t.l. 138139). -L. V. ütluste kohaselt sõitis ta 2006 a. jaanuaris koos I.K. Papsaare külas asuva vana viljakuivati juurde, kus noorem tumeda peaga tööriietes mees, keda kutsuti Aleksiks tõstis koos I.K. viimase mikrobussi peale kaks vaati ning veel väiksemaid anumaid. Pealevõetud vaadid ning anumad viidi Audruranna külas asuva talu kuuri juurde, kus vaatides ja anumates olnud kütus valati ümber (II kd. t.l. 143-145). Kriminaalmenetlusega on kindlaks tehtud, et tumeda peaga Aleksi nimeliseks noormeheks oli J.G, kes töötas sellel ajal kütust hoidnud firmas Tipo Trans OÜ-s ning kütus, mis viidi Audrurannas asuva talu kõrvalhoonesse pärines Tipo Trans OÜ-lt. Kohtu hinnangul oli tegemist süüdistuses nimetatud kütusega. -I. K. ütluste kohaselt pakkus süüdistatav J.G talle 2006 a. jaanuaris soodsa hinnaga diiselkütust. Pakutud kütuse järgi sõitis I.K. Papsaare külas asuva laoruumi juurde. Osa kütust oli J.G valanud I.K. poolt laoruumi juurde viidud kanistritesse, osa kütusest tõid I.K. ja J.G laoruumist välja 100 liitrilises vaadis. Laoruumi sisenemiseks oli J.G võti. Kütus viidi X R. M. juurde. Tunnistaja on kinnitanud, et ta sai J.G-lt soodsa hinnaga kokku 200 liitrit kütust (II kd. t.l. 146-147, 148-149). -R. M. ütluste kohaselt helistas talle I.K. ning küsis kas R.M. on suuremat mahutit, kuhu võiks panna kütust. Kuna R.M. oli vaba, umbes 1000 liitriline mahuti, siis tõigi I.K. kütuse tema juurde ning valas varjualuses olnud mahutisse (II kd. t.l. 150-151). Tunnistajate L.Va., I.K. ja R.M. ütlused tõendavad seda, et Tipo Trans OÜ-s töötanud J.G kasutas ära juurdepääsu firma laos olnud kütusele, pakkus seda soodsa hinnaga I.K. müügiks ning müües kütuse I.K. varastas selle. Lähtudes eeltoodust, leidis kohus, et J.G poolt on kuriteo toimepanek leidnud tõendamist. J.G-le on esitatud süüdistus kuriteo toimepanemises

§ 199

lg 2 p 4 järgi.

§ 199objektiivne koosseis näeb ette võõra vallasasja äravõtmist, s.o.

vargust. Süüdistatav J.G tõi laohoone võtit kasutades laohoonest välja Tipo Trans OÜ-le kuuluva kütuse. Seejärel ta müüs ja andis kütuse üle I. K.. Kuna kütuse omaniku poolt ei olnud J.G-le antud mingeid õigusi ega volitusi kütuse realiseerimiseks, oli kütuse puhul tegemist J.G jaoks võõra vallasasjaga, mille ta võttis ära ning seejärel realiseeris. Nimetatud tegevusega on J.G poolt täidetud

§ 199ettenähtud teo objektiivne koosseis.

Kuna J.G oli varguse eest kohtulikult karistatud ning karistus oli kuriteo toimepanemisel karistusregistris kustumata, oli tema puhul tegemist isikuga, kes on varem toime pannud varguse. Nimetatud tegevus on kvalifitseeritav

§ 199lg 2 p 4 järgi.

Subjektiivsest küljest on J.G käitumine käsitletav teo toimepanemisena otsese tahtlusega ning

§ 16

lg 2 kohaselt kavatsetult, kuna kuriteo toimepanemisel seadis süüdlane eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, varguse toimepaneku ja teadis, et see saabub. Seega on kuriteo toimepanek J.G poolt

§ 199lg 2 p 4 järgi leidnud täielikku tõendamist.

M.B-le esitatud süüdistuses 07.12.2007 a. X K. M. valduses ja F. M. kuuluva sülearvuti omandamises asus kohus järgmisele seisukohale - süüdistatav M.B on end kuriteo toimepanemises süüdi tunnistanud ja kinnitanud, et palus K. M. luba sülearvuti kaasa 13 1-08-16530 võtmiseks Tallinnasse. Sõites bussiga Pärnust Tallinnasse pani M.B arvuti bussi kõrvalistmele ning jäi magama. Ärgates avastas ta, et arvuti on kadunud (III kd. t.l. 15-17). -K. M. ütluste kohaselt tutvus ta M.B-ga 2007 a. detsembris ning hakkas tal külas käima X asuvas korteris. Külla minnes oli K. M. kaasas sülearvuti Samsung, mille ta jättis M.B palvel tema juurde korterisse. Kokkulepitud päeval, kui K.M. pidi arvuti tagasi saama, teatas M.B, et on üürikorterist lahkunud ja elab mujal, kuid tagastab arvuti K.M. järgmisel päeval. Seejärel teatas M.B, et on Soomes, kuid tagastab arvuti 20.12.2007 a. Pärast seda andis A,.M.B K.M. mitmeid lubadusi ja tähtaegu arvuti tagastamiseks, kuid ei teinud seda. 28.12.2007 a. sai K.M. M.B-ga juhuslikult Pärnus tänaval kokku ning M.B teatas, et ei saa arvutit tagastada, kuna see varastati ära (III kd. t.l. 3-5). K.M. ütlustest nähtub, et ta jättis arvuti M.B juurde hoiule tingimusel, et saab arvuti vajaduse korral kohe tagasi. K.M. kokkulepitud ajaks arvutit tagasi aga ei saanud, kuna M.B omastas selle. -Äratundmiseks esitamisel on K. M. fotodelt ära tundnud M.B isikuna, kelle kätte jäi K.M. sülearvuti ja mida ei ole M.B talle tagastanud (III kd. t.l. 6-8). -F. M. ütluste kohaselt ostis ta 2007 a. oktoobris või novembris oma tütrele K. M. sülearvuti hinnaga 12900 krooni. Sama aasta lõpul teatas tütar, et arvuti jäi M.B kätte, kes jättis arvuti tagastamata. F. M. kinnitas, et kuna arvuti on ostetud tema poolt ja vahenditest, siis soovib ta süüdlaselt kahju hüvituseks kokku 13100 krooni (III kd. t.l. 9-10). -Koopiatega arvutidokumentidest ja arvutisalongi arve – saatelehtedest nähtub sülearvuti ja lisatarvikute olemasolu kannatanul (III kd. t.l. 11-12, 13-14). Eeltoodust järeldub, et K. M. jättis sülearvuti M.B valdusesse ajutiseks kasutamiseks tingimusel, et saab selle vajadusel kohe tagasi. Süüdistatav M.B ei pidanud kinni lubadustest ja tähtaegadest arvuti tagastamiseks, vaid jättis omaniku arvutist ilma pöörates arvuti enda kasuks. Eeltoodud tegevusega on M.B poolt täidetud

§ 201objektiivne koosseis.

Kuna M.B puhul oli tegemist isikuga, kellel olid kustumata karistused nii omastamise kui varguste toimepanemise eest, siis on tema puhul tegemist

§ 201lg 2 p 1 tähendatud isikuga.

Subjektiivsest küljest oli arvuti omastamisel M.B puhul tegemist käitumisega otsese tahtlusega. Eeltoodust lähtudes, asus kohus seisukohale, et on leidnud täielikku tõendamist M.B poolt kuriteo toimepanek

§ 201lg 2 p 1 järgi.

Karistuste kohaldamisest:

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel peab kohus arvestama karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Asja kohtuliku uurimisega ei tuvastanud kohus süüdistatavate J.G ja M.B puhul

§ 58ettenähtud karistust raskendavaid asjaolusid.

Karistust kergendavaks asjaoluks luges kohus mõlema süüdistatava puhul nende süü puhtsüdamlikku kahetsust kohtus (

§ 57lg 1 p 3).

Mõlemad süüdistatavad on varem kohtulikult kriminaalkorras karistatud, J.G ühel, M.B aga neljal korral. Samuti on mõlemat süüdistatavat korduvalt, 19.-l korral karistatud väärtegude toimepanemise eest (I kd. t.l. 131-133, I kd. t.l. 94-98). Asja kohtuliku menetluse ajal on M.B asunud tööle Stonemaster OÜ-sse kivitöötleja õpilasena (III kd. t.l. 143). J.G-le karistuse kohaldamisel arvestas kohus seda, et J.G on süüdi kahe erineva koosseisuga kuriteo toimepanemises, kusjuures kuriteo toimepanemisel

§ 209lg 2 p 1,3 järgi on tuvastatud tema süü mitmes, s.o.

üheksas kuriteoepisoodis. Lisaks sellele on ta süüdi ühe varguse toimepanemises. J.G poolt on tekitatud varalist kahju mitmetele isikutele, mida ta ei ole aga hüvitama asunud. Asja kohtuliku arutamise ajal hoidis J.G kohtust kõrvale, mistõttu muutis kohus tema suhtes valitud tõkendit ning võttis ta vahi alla. 14 1-08-16530 Arvestades eeltoodut, kuid ka seda, et J.G asja kohtuliku arutamise käigus muutis oma suhtumist kuritegude toimepanemisesse ning kahetses tehtut, siis on kohtu hinnangul võimalik kohaldada talle karistust vangistusena alla sanktsioonide keskmiste määrade. Nimetatud karistus kuulub KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendamisele ühe kolmandiku võrra seoses kriminaalasja arutamisega lühimenetluse korras. Kuna J.G poolt pandi kuriteod toime eelmise kohtuotsuse alusel kohaldatud katseajal, siis tuleb talle kohaldada

§ 65

lg 2 kohaselt liitkaristust ning suurendada uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise, s.o. 09.06.2005 a. Tartu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aasta ja 4 kuulise vangistuse võrra. M.B-le karistuse kohaldamisel arvestas kohus seda, et ka tema poolt on toime pandud mitu kelmuseepisoodi (kokku 4) ning lisaks neile veel ka omastamine. M.B on kuriteod toime pannud ajal, kui ta oli Harju Maakohtu poolt tingimuslikult katseaja kohaldamisega ennetähtaegselt vabastatud eelmise, s.o. 03.05.2007 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse kandmiselt. Samas esineb M.B karistust kergendava asjaoluna süü puhtsüdamlik kahetsus. Arvestades eeltoodut ja seda, et M.B ei ole kriminaalasja kohtuliku menetluse ajal uusi õigusrikkumisi toime pannud, samuti seda, et ta on asunud tööle, leidis kohus, et M.B-le tuleb karistusena kohaldada lühiajalist vangistust, milline kuulub suurendamisele 03.05.2007 a. Pärnu Maakohtu otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 11 kuu ja 25 päeva võrra. Kohtu hinnangul võib M.B-le kohaldada vangistust määras alla 2 aasta. Asja kohtulikul arutamisel avaldas M.B nõusolekut karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Kohus leidis, et arvestades eelnimetatud asjaolusid ning ka seda, et M.B on osa karistusest juba eelvangistuses viibimisega (kokku 7 kuud ja 5 päeva) ära kandnud, siis ei ole talle reaalse vanglakaristuse kohaldamine ilmtingimata vajalik ning talle kohaldatud vangistuse võib

§ 69

kohaselt asendada üldkasuliku tööga, mille tegemise mõistlikuks tähtajaks on 1,5 aastat. Tsiviilhagide osas asus kohus järgmisele seisukohale – Käesolevas kriminaalasjas on tsiviilhagid esitanud Tipo Trans OÜ summas 1920 krooni seoses J.G poolt toimepandud kütusevargusega, F. M. poolt seoses sülearvuti omastamisega M.B poolt summas 13100 krooni, kiirlaenude andjate Monetti AS poolt summas 3790 krooni, SMS Laen OÜ poolt summades 21607 ja 3700 krooni, Mobile Credit Estonia OÜ poolt summas 5104.50 krooni, Raha24 OÜ poolt summades 3550 krooni ja 3690 krooni, Creditmarket OÜ poolt summas 4020 krooni ja Balti Investeeringute Grupi Pank (BIG) AS poolt summas 1000 krooni. Samuti on tsiviilhagi esitanud summas 2590.52 krooni Tele 2 Eesti AS. Kohus leidis, et kahjud tsiviilhagejatele ning kannatanutele on tekitatud süüdistatavate poolt kuritegude toimepanemisega. Nimetatud tegevus on õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 4 mõttes, kuna tegemist on kannatanute isikliku õiguse rikkumisega. Kuivõrd süüdistatavad ei ole tõendanud enda süü puudumist tsiviilkahjude tekitamises, tuleb nad lugeda tsiviilkahjude tekitamises süüdi olevateks VÕS § 1050 lg 1 mõttes. VÕS § 1043 kohaselt on süüdlastel, s.o. süüdistatavatel kohustus hüvitada kannatanutele tekitatud õigusvastaselt ja süüliselt tekitatud kahju. Kohtu hinnangul on reaalsed ja põhjendatud Tipo Trans OÜ, F. M., Monetti AS, Mobile Credit Estonia OÜ, Raha 24 OÜ, OÜ Creditmarket, BIG Pank AS ja SMS Laen OÜ poolt esitatud tsiviilhaginõue summas 3700 krooni. Eeltoodud tsiviilhagid kuuluvad esitatud kujul rahuldamisele ning süüdlastelt väljamõistmisele. Tele 2 Eesti AS poolt esitatud haginõude osas asus kohus seisukohale, et kuna käesoleva kriminaalasja juurde on liidetud asitõendina Tele 2-le kuuluv mobiiltelefon №kia 6111, siis on võimalik see omanikule tagastada. Mobiiltelefoni tagastamisega on võimalik rahuldada Tele 2 poolt esitatud tsiviilhaginõue. OÜ SMS Laen poolt on kriminaalasjas esitatud veel nõue kogusummas 21607 krooni (II kd. t.l. 49-50). Tsiviilhagist nähtuvalt taotletakse põhivõla summas 3000 krooni, intressi summas 10505 krooni, leppetrahvi summas 350 krooni ning viivise summas 7752 krooni 15 1-08-16530 väljamõistmist. Kohtu hinnangul on eeltoodud nõue selgelt ülepaisutatud, kuivõrd põhivõlg moodustab tsiviilhagi kogusummast üksnes 13,88 %. Kohus leidis, et viivised, intressid ning leppetrahv ei peaks ületama põhivõlga. Seega on mõistlikuks tsiviilhagi summaks nimetatud nõude puhul tsiviilhagi rahuldamine 3000 krooni põhivõla ning sama suures osas viiviste, intresside ja leppetrahvi osas. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus nimetatud tsiviilhagi kogusummas 6000 krooni. Menetluskuludena kuuluvad KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdistatavatelt riigi tuludesse välja mõistmisele järgmised menetluskulud – J.G-lt ja M.B-lt mõlemalt KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasud määratud kaitsjate Rünno Roosmaa ja Ants Nõmmiku osalemise eest kriminaalasja menetluses summas 2100 krooni, samuti KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel nii J.G-lt kui ka M.B-lt 422.20 krooni nende kaitsjatele kriminaaltoimiku materjalidest koopiate tegemise eest. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt tuleb mõlemalt süüdistatavalt nii J.G-lt kui M.B-lt välja mõista riigi tuludesse sundraha 6525 krooni seoses teise astme kuriteo toimepanemisega nende poolt. Teet Olvik Kohtunik 16