Toimik nr 1-10-2020 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11.novembril 2011 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-10-2020 Kohtukoosseis Kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu juuresolekul, tõlk Olga Nõmmemees Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Sergei Travnikov Kohtuasi Viru Vangla materjalid O.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 11.11.2011 avalikul kohtuistungil Süüdimõistetu O.M , isikukood: xxx, kannab karistust XXX. RESOLUTSIOON Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384, määras: Jätta O.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 13.10.2011 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava O.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. O.M on süüdi tunnistatud Viru Maakohtu 17.08.2011 otsusega KarS § 199 lg 2 p 5,8,9 järgi KarS § 74 lg 5, § 65 lg 2 kohaldamisega mõisteti liitkaristus 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 17.03.2011 ja lõpp 14.05.2012. Tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 15.10.2011. Kinnipidamisasutusest O.M-i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetavat vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud ei ole. Vabanemisel asub elama vanemate juurde aadressil xxx. Isikul on põhiharidus, eriala puudub. Ametlik tööstaaz on väidetavalt 17 aastat. Viimane ametlik töökoht xxx ehitusobjektil. Alates 2009.a. algusest on töötu. Viimased 4 kuud 1
(3)enne vangistust oli registreeritud Töötukassas. Enne vangistust oli töötutoetus 60 eurot. Kuritegu sooritatud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Suhtlusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga isikud. Enne vangistust kinnipeetav tarvitas amfetamiini, süstis (umbes 2 korda kuus). Sõltuvust eitab. Provokatsiooni olukorras ning alkoholijoobes võib käituda agressiivselt. Enne vangistust rikkus kriminaalhoolduse kontrollnõudeid, ei täitnud ÜKT-d. Arvestades toimepandud kuritegusid võib järeldada, et kinnipeetav ei väärtusta ühiskonna reegleid ja norme ning teiste inimeste õigusi. Vangla toetab kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist, olenemata kõrgele riskiprotsendile, kuna tegemist on viimase TEV-iga. Kriminaalhooldaja andmete kohaselt asub kinnipeetav vabanemise korral elama vanemate juurde aadressile Sillamäe linn, Kooli 5-
- Korteris elavad kinnipeetava pensionäridest vanemad. Kindel töökoht vabanemisel puudub. Varasemalt on kinnipeetav olnud määratud kriminaalhooldusele järelevalve alla- ta rikkus kontrollnõudeid ja kohustust ning hoidus kõrvale üldkasuliku töö täitmisest. Teda on korduvalt kriminaalkorras karistatud, väärtegudes seitsmel korral. Tema suhtlusringkonnas on kriminaalkorras karistatud isikud- kuriteod on toime pandud grupis ning uue kuriteo toimepanemise risk on tõenäoline. O.M üldiselt taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist. Prokurör ei toeta süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud prokuröri, süüdimõistetu ja tema kaitsja arvamused, leiab, et O.M tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine ebaotstarbekas. KarS § 76 lg 3 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on neli korda kriminaalkorras karistatud. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Varasemalt on isikut karistatud isikuvastase kuriteo (kehalise väärkohtlemise), varavastase kuriteo (varguse) ja avaliku korra raske rikkumise eest. Isik on olnud kahel korral kriminaalhoolduse all, kuid mõlemal katseajal pani toime uued kuriteod. Käesoleval ajal kannab O.M karistust katseajal toimepandud varguste eest. Karistusregistri teatisest (isiklik toimik lk 7-9) on näha, et O.M-i on väärteokorras 7 korral karistatud, nendest 1 korral Alkoholiseaduse alusel ja 3 korral avaliku korra rikkumise eest ja 2 korral väheväärtusliku asja varguse eest. Eeltoodust nähtub, et mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus O.M-i puhul ei ole täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vangla poolt esitatud kinnipeetava iseloomustusest on näha, et O.M vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused puuduvad. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06), vangistatu õiguspärane käitumine on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. Sotsiaalprogrammides ei ole osalenud temast mitteolenevatel põhjustel. Isikul on kehtiv isikuttõendav dokument ID kaart kehtivusega 03.06.
- 2
(3)Vabanedes on O.M kindel elukoht vanemate juures aadressil Sillamäe linn, Kooli 5-35. Korteris elavad kinnipeetava pensionäridest vanemad. Vabanedes ei ole kindlat töökohta ega iseseisvat sissetulekuallikat. Samas on tal madal haridustase (9 klassi) ning puudub eriala, mis raskendab töö leidmist ja suurendab uute kuritegude toimepanemise riski. Enne vangistust oli registreeritud Töötukassas. Arvestades O.M-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid (muuhulgas vägivalla kasutamine elukaaslase vastu), korduvaid karistusi (korduvad isiku- ja varavastsed kuriteod), tema käitumist kriminaalhooldaja järelevalve all olles (mitmel katseajal uued kuriteod) on kohus seisukohal, et O.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole õigustatud. Süüdimõistetu on olnud varem kahel korral määratud kriminaalhooldusele (muuhulgas ÜKT tegemise ajal ei täitnud kontrollnõudeid ja kohustusi ning hoidus kõrvale ÜKT täitmisest), kuid ta ei ole suutnud kinni pidada temale määratud kriminaalhoolduse tingimustest ja katseajal pani toime uue kuriteo. Seega kriminaalhooldus ei osuta O.M-ile piisavalt mõju. Oleks ekslik ja naiivne arvata, et varem korduvalt karistatud isik, kes on juba mitmel korral vanglas olnud ning ka käitumiskontrolli all viibinud, nüüd alustab kriminaalhoodaja kontrolli all uut seadusekuulekat elu. Eksisteerib suur tõenäosus, et kinnipeetav paneb vabaduses toime uue kuriteo. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Alkoholi ja narkootikumide tarvitamine võib omakorda suurendada uue kuriteo toimepanemise ohtu. Isik, kes pani toime kuriteo korduvalt ja seda veel katseajal, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu O.M-i temale Viru Maakohtu 17.08.2011 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega vabastamata. Kohtunik Inna Kirsipuu 3
(3)