Samuti on 11.10.2010.a koostatud väärteoprotokoll AB1210896 selle kohta, et U.R viibis 11.10.2010.a kell 04:45 Tallinnas Sõle tn 25 maja juures, olles eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta, sellega rikkus U.
21.03.2011.a kohtuistungil menetlusalune isik seletas, et tunnistab ennast süüdi, kuid politsei luges ette selliste ainete nimesid, mida ta ei ole tarvitanud. Endale teadaolevat kasutas menetlusalune isik fentanüüli, metatooniravil ei ole kunagi käinud. 2010.a oktoobris ei tarvitanud narkootilisi aineid iga päev. Purgid, kuhu uriini proov võetakse, ei ole ühekordseks kasutamiseks, seda on näha sellest, et eelmise inimese nimi on maha nühitud ja kirjutatud teine. Kohtuvälise menetleja esindaja jäi kohtuistungil väärteoprotokollides toodu juurde, leidis et menetlusaluse isiku väärteod on tõendatud väärteoasjades kogutud tõenditega, sh menetlusaluse isiku ütlustega. Kuna isik on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist vaatamata varasematele karistustele, trahviga karistamist võimalust ei näe. Taotleb menetlusaluse isiku karistamist 2 episoodi eest arestiga kokku 8 päeva ja välja mõista ekspertiisikulud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja esindaja seisukohad ning hinnanud väärteoasjades kogutud kirjalikke tõendeid kogumis, leiab, et narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151 järgi kvalifitseeritava väärteoasja toimepanemine menetlusaluse isiku poolt nii väärteoprotokolli AB1210436 kui AB1210896 järgi on tõendatud. NPALS § 151 kohaselt karistatakse narkootilise või psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku valmistamise, omandamise või valdamise eest rahatrahviga kuni 200 trahviühikut või arestiga. NPALS § 151 järgi kvalifitseeritava väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemine menetlusaluse isiku käitumises väärteoprotokollides märgitud ajal ja kohas on tõendatud 3 menetlusaluse isiku kokkulangevate ütlustega nii kohtuvälises menetluses kui kohtuistungil, milles ta kinnitab narkootilise aine tarvitamist, 09.10.2010.a kiirabikaardiga, joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1659T, mille kohaselt tuvastati 09.10.2010.a kell 22:30 võetud U.R-i uriinist fentanüüli, metadooni, amfetamiini ja 7-amiinoklonasepaami; joobeseisundi tuvastamise saatekiri-uuringuaktiga 1815T mille kohaselt tuvastati 11.10.2010.a kell 10:30 võetud U.R-i uriinist fentanüüli, metadooni, amfetamiini, metamfetamiini ja 7amiinoklonasepaami ehk sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 nimekirjadesse kantud aineid. Erinevatel päevadel võetud proovides tuvastatud ainete erinevusest nähtub kohtu hinnangul väärteo toimepanemine kahel erineval, st väärteoprotokollides märgitud, ajal. Seega on kohus seisukohal, et välistatud on kahe ekspertiisi käigus ühe ja sama narkootilise aine tarvitamise korra aine tuvastamine. Väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul oli olemas arsti ettekirjutus tema organismist tuvastatud ainete tarvitamiseks. Kuna sellise loa eeldamiseks puudub alus, tuleb lugeda tõendatuks loa puudumine. Asjaolu, et menetlusalusele isikule olid tema organismist tuvastatud ained osaliselt tundmata, asjas õiguslikku tähendust ei oma, kuivõrd ta on kinnitanud endale teadaolevalt narkootiliste ainete tarvitamist ning teadmata isiku käest narkootikumi soetamisel on eluliselt usutav ainete segu tarbimine. Samuti ei välista teo tõendatust menetlusaluse isiku väited kohtuistungil selle kohta, et uriiniproov võeti temalt politseijaoskonnas korduvkasutusega plastanumasse. Vabariigi Valitsuse määrusega nr 204 kehtestatud „Vere- ja bioloogilise vedeliku proovi võtmise, säilitamise, uuringuks edastamise, uuringu tegemise ning nende toimingute tasustamise ja uuringu tulemustest teavitamise kord“ ei näe ette uriiniproovi võtmist üksnes ühekordselt kasutatavasse anumasse, mistõttu on igati lubatav võtta proov ka korduvkasutusega anumasse. Kohtul puudub igasugune alus kahelda asjaolus, et ekspertiisiks saadetavate kehavedelike võtmisel tagatakse igal juhul anumate vajalik steriilsus, seega on välistatud võimalus, et eksprtiisiks saadetav uriin võiks sisaldada ka mõne teise (varasema prooviandja) narkootiliste ainete sisaldusega uriini. Ka ei ole menetlusalune isik esitanud ühtegi asjakohast vastuväidet proovide andmise ajal, mistõttu on tema vastavad väited kohtus kohtu hinnangul ka ebausaldusväärsed. Proovi võtnud isikule anuma puhtuse osas koheselt kahtluste avaldamisel oleks menetlusalusel siikul olnud võimalik saada proov anda proov ka teise anumasse. Kuivõrd kohus on tuvastanud NPALS §-le 151 vastava koosseisupärase teo toimepanemise ning ei teo õigusvastasust ega isiku süüd välistavate asjaolude esinemist väärteoasjade materjalidest ei 1 nähtu, vastutab U.
S § 56 alusel isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohus on seisukohal, et karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Arvestades väärteoprotokollidesse märgitut, et U.R ei tööta ning varasemate rahatrahvide tasumist kinnitada võivate tõendite puudumist ja ka varasemat korduvat karistatust NPALS § 15’ järgi kvalifitseeritud väärtegude toimepanemise eest, ei pea kohus võimalikuks karistada menetlusalust isikut rahatrahviga ning karistuseks tuleb määrata arest. Kohus peab põhjendatuks menetlusaluse isiku karistamist toime pandud korduva väärteo (2 sündmust) eest arestiga kohtuvälise menetleja esindaja taotletud määras, s.o 8 (kaheksa) päeva. Asjaolud, et isik kannatab narkootiliste ainete tarvitamisest tingitud sõltuvuse käes ning sooviks karistamise asemel asuda hoopis meelepärasele ravile, ei saa välistada toime pandud süütegude eest karistuse kandmise vajadust ja vältimatust. U.R on olnud vabaduses viibides võimalik asuda võõrutusravile, mida ta teinud ei ole ning selle asemel jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Karistuse kandmine ei võta menetlusaluselt isikult ka võimalust asuda meelepärasele ravile meelepärases asukohas pärast karistuse ärakandmist. 4 U.R tuleb asuda Põhja Prefektuuri Arestimajas aresti kandma koheselt pärast kriminaalasjas kohaldatud tõkendi tühistamist või muutmist või teises süüteoasjas karistuse kandmiselt vabanemist. V™S § 111 p 8 alusel tuleb U.R-ilt mõista välja menetluskulud, milleks on menetluskulud s.o. joobe tuvastamise tasu kokku 70.81 (seitsekümmend eurot, 81 senti). Marie Tammsaar kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.