lg 2 järgi Menetlusalune isik D.I , isikukood xxx; EV kodanik; elukoht: xxx; ei tööta Asja läbivaatamise kuupäev 22. november 2011.a. Istungil osalenud isikud Kohtuvälise menetleja, PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusmenetlustalituse menetlusteenistuse, esindaja vanemkonstaabel ENEL REEGAT KOHTUOTSUSE RESOLUTSIOON Lõpetada väärteomenetlus D.I suhtes LS § 201 lg 2 järgi, kuna tema teos puuduvad väärteo tunnused. Süüdi tunnistada D.I LS § 201 lg 1; §
S § 63 lg 1 mõista karistuseks arest 8 /kaheksa/ päeva. Kohustada D.I asuma kandma mõistetud karistust hiljemalt 31.12.2011.a. Aresti kandmise kohaks määrata Lõuna Prefektuuri korrakaitsebüroo arestimaja . Aresti kandmise aja algust hakata lugema reaalselt aresti kandmisele asumisest. D.I poolt karistuse tähtaegselt kandmata jätmisel kohaldada D.I suhtes sundtoomist arestimajja. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Väärteoasja läbivaatamisel tegi kohus kindlaks: PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Gert Nõgu poolt on 20.08.2011.a. koostatud väärteoprotokoll AB 1220422 selle kohta, et D.I juhtis 20.08.2011.a. kella 21.50 ajal Harju maakonnas, Kiili vallas, Tallinn – Rapla – Türi maantee 9 kilomeetril mootorsõidukit Ford Transit, registreerimismärgiga xxx juhile keelatud seisundis, mille puhul alkoholisisaldus ühes liitris väljahingatavas õhus oli 0,62+/-0,05 mg/l. Lõplik mõõtetulemus oli 0,57 mg/l. Samuti juhtis eelnimetatud mootorsõidukit omamata vastava mootorsõiduki juhtimise õigust, olles eelnevalt sõiduki juhtimiselt kõrvaldatud ning mootorsõidukil ei olnud läbitud tehnonõuetele vastavuse kontrolli. Kirjeldatud tegevusega rikkus D.I LS § 69 lg 5; § 90 lg 1 p 3 ja § 73 lg 2 nõudeid, pannes toime väärteod, millised on kvalifitseeritud LS § 201 lg 2; §
D.I kohtuistungile ei ilmunud. Menetlusalusele isikule adresseeritud kutse väljastati 28.09.2011.a. isiklikult menetlusaluse isikule. Seega oli menetlusalune isik D.I kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Ilmumist takistavatest asjaoludest ta kohtule ei teatanud ning asja arutamise edasilükkamist ei taotlenud. Kohtuvälise menetleja esindaja kohtuistungi protokollimist ei soovinud, kinnitades seda kirjalikult. Kohtuväline menetleja jäi väärteoprotokollis toodu juurde ning leidis, et D.I süü on tõendamist leidnud väärteotoimikus olevate tõenditega. Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Kohtuvälise menetleja esindaja hinnangul menetlusalune isik D.I eelnevatest karistustest mingisugust järeldust teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada D.I väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise eest arestiga 16 päeva, kuna menetlusalune isik ei ole asunud seadusekuulekalt käituma. Kohus, kuulanud ära kohtuvälise menetleja seisukoha ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leiab, et D.I-le inkrimineeritud väärtegu LS § 201 lg 2 järgi kuulub lõpetamisele V™S § 29 lg 1 p 1 alusel, kuna kohtule esitatud väärteoasja materjalidest ei nähtu, et D.I oleks eelnevalt mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldatud. Küll aga on D.I süü LS § 201 lg 1; §
lg 2 järgi väärteo toimepanemises on tõendamist leidnud alljärgnevate tõenditega: - Menetlusaluse isiku poolt 20.08.2011.a antud ütlustega, millest nähtuvalt on D.I avaldanud, et 20.08.2011.a. juhtis ta sõidukit Ford Transit numbriga xxx Viljandi maanteel suunaga Tallinna poole. Oli võtnud alkoholi, õlut ja juhiluba tal ei ole. Autol ülevaatus puudub, põhjust ei tea. - Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusega, millest nähtub, et PPA Põhja Prefektuuri korrakaitsebüroo Lääne – Harju politseijaoskonna patrullpolitseinik Gert Nõgu otsustas 20.08.2011.a. kõrvaldada D.I mootorsõiduki Ford Transit, registreerimismärgiga xxx juhtimiselt liiklusseaduse § 91 lg 2 p 2, 3 alusel. Isik kõrvaldati kuni juhtimiselt kõrvaldamise asjaolude äralangemiseni. D.I on sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kätte saanud samal kuupäeval ja seda oma allkirjaga kinnitanud. 2 - Tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga koos testi väljavõttega, millest nähtuvalt mõõdeti 20.08.2011.a. kell 22:15 – 22:19 mõõdeti D.I väljahingatavas õhus alkoholisisaldust tõendusliku alkomeetriga (mõõteseadmega) Dräger Alcotest 7110 EST nr ARAF-0013, mille lõplik lugem oli 0,62 mg/l, laiendmääramatus +/-0,05 mg/l, seega lõpptulemus 0,57 mg/l. D.I nõustus, kinnitades seda allkirjaga, et alkoholi sisaldumist kontrollitakse tal tõendusliku alkomeetriga. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 30.08.2011.a. D.I kehtivaid juhtimislubasid ei leitud. - Maanteeameti liiklusregistri väljavõttega, millisest nähtub, et seisuga 30.08.2011.a. ei olnud mootorsõidukil Ford Transit registreerimismärgiga xxx läbitud korralist tehnoülevaatust. Tehnoülevaatus teostati 31.03.2010.a. ning järgmine pidi toimuma hiljemalt 30.04.2011.a. - Menetlusaluse isiku suhtes väljastatud karistusregistri õiendiga, millisest nähtub, et menetlusalust isikut on varem korduvalt väärteokorras karistatud väärtegude toimepanemise eest rahatrahvidega. Kohus asub seisukohale, et menetlusalusele isikule – D.I-le inkrimineeritud väärteod LS § 201 lg 1; §
lg 2 järgi on kvalifitseeritud õigesti, kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et 20.08.2011.a. juhtis menetlusalune isik mootorsõidukit juhile keelatud seisundis, menetlusalusel isikul puudus juhiluba, menetlusalusele isikule kehtivaid juhilubasid väljastatud ei olnud ning tema poolt juhitaval mootorsõidukil ei olnud läbitud tehnoülevaatust. Vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Kohtu hinnangul on menetlusalune isik pannud LS § 201 lg 1; §
lg 2 järgi kvalifitseeritavad väärteod toime tahtlikult, kuna menetlusalune isik – D.I teadis, et tema seisund ei võimalda juhtida mootorsõidukit, et temal puudub sõiduki juhtimise õigus ning mootorsõiduk ei ole läbinud tehnokontrolli. Käesolevas väärteoasjas ei ole kohus tuvastanud D.I käitumises õigusvastasust, süüvõimet ega süüd välistavaid asjaolusid. Isik on pannud oma rikkumised toime ühe teoga, seega lähtub kohus karistuse mõistmisel KarS § 63 lg-st 1, kuna tegemist on ideaalkogumiga ehk ühe teoga, mis täidab mitu väärteokoosseisu. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust raskendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Karistust kergendavad asjaolud menetlusaluse isiku käitumises puuduvad. Kohus asub seisukohale, et D.I ei ole varasematest karistustest järeldusi teinud ja jätkab väärtegude toimepanemist. Isik rikub süstemaatiliselt õiguskorda. Arvestades menetlusalust isikut iseloomustavaid andmeid selle kohta, et D.I ei tööta ning teda on karistatud rahatrahviga kriminaalasjas, siis ei pea kohus enam võimalikuks karistada menetlusalust isikut LS § 201 lg 1; §
lg 2 järgi kvalifitseeritavate väärtegude toimepanemise eest rahatrahviga, kuna rahatrahvi mõistmine temale karistuseks oleks ilmselgelt eesmärgitu. Karistuse mõistmisel võtab kohus arvesse, et karistusregistri väljavõtte kohaselt ei ole D.I varasemalt karistatud liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest, küll on teda aga korduvalt karistatud väärtegude toimepanemise eest, mis on seotud alkoholi tarvitamisega. Seega ei ole D.I hoolimata varem määratud karistustest oma käitumisviisi muutnud ja seetõttu on põhjendatud tema karistamine arestiga, mis sunniks teda hoiduma väärtegude 3 toimepanemisest edaspidi. Arvestades aga, et isikut ei ole varem karistatud arestiga, leiab kohus, et põhjendatud on lühiajalise aresti mõistmine pikkusega 8 päeva. Kuivõrd menetlusalust isikut ei ole kohtumenetluse ajaks kinni peetud, leiab kohus, et puudub alus aresti viivitamatult täitmisele pööramiseks V™S § 205 lg 1 alusel ja isikule tuleb määrata tähtaeg, mille vältel peab isik ilmuma karistuse kandmisele. Kohus määrab tähtajaks 31.12.2011.a. Kohus juhindub KarS § 48, § 63 lg 1 ning V™S §-dest 83 p 2, 107 lg 1 p 1, 108-111, 113 Aulike Salo Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.