Obsah (4)

§ 25§ 199§ 65§ 68

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 21. novembril 2011. a Tartu Kalevi 1 Kriminaalasja number 1-11-9795 (kohtueelses menetluses nr 1126010

§ 25

lg 1, 2 – 199 lg 2 p 9 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Katrin Lindpere Süüdistatav P.V elukoht: XXXX XX X; isikukood: XXX; varasem karistatus: kriminaalkorras karistatud 3 korda, viimati Tartu Maakohtu 28.06.2011. a otsusega

§ 199

lg 2 p 9 järgi, liitkaristus

§ 65

lg 1 alusel 1 aasta vangistust; tõkend: elukohast lahkumise keeld Kaitsja advokaat Aivar Kello RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada P.V

§ 25

lg 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi ja mõista karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.-13.07.2011, s.o 3 päeva karistusaja hulka, P.V poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Tartu Maakohtu 28.06.2011.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuu 25 päeva pikkuse vangistuse võrra 1 ja liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis mõista P.V-le 10 (kümme) kuud 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. P.V karistuse kandmise algusajaks lugeda kohtuotsuse kuupäev

1. november
2. a. Tõkend - elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Mõista Eesti Vabariigilt Advokaadibüroo In Jure kasuks välja 19 (üheksateist) eurot 18 senti, sealhulgas käibemaks 3 (kolm) eurot 20 senti advokaat Aivar Kello poolt P.V-le Tartu Maakohtus riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel välja mõista P.V-lt riigituludesse menetluskuludena sundraha osa 100 (ükssada ) eurot. Jätta KrMS § 180 lg 3 alusel riigi õigusabi kulud 57 (viiskümmend seitse) eurot 54 senti riigi kanda ja sundraha osa 317 (kolmsada seitseteist) eurot 3 senti välja mõistmata. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud ja rahalise karistuse summa tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034796011 (SEB Pank) või 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal). Tartu Maakohtu viitenumber menetluskulude tasumisel on 2800049874 ja rahalise karistuse tasumisel
3. Selgitusse tuleb märkida kriminaalasja number, makse nimetus ja oma nimi. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtule 10 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu P.V süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem süstemaatiliselt toime pannud vargusi, 11.07.2011 kella 19.15 paiku püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta Tartus Turu tn 14 asuvast MAXIMA Eesti OÜ kauplusest 2 pakki õllesigareid kogumaksumusega 2.80 eurot ja 2 pakki vürtsikaid poolkoibasid kogumaksumusega 3.01 eurot, s.o kaupa kokku 5.81 euro väärtuses, kuid kuritegu jäi lõpule viimata kaupluse sisevalvetöötaja sekkumise tõttu ning kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. Sellega pani P.V toime

§ 25lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 järgi kvalifitseeritava 2 kuriteo, s.o.

võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud süstemaatiliselt. Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras.

§ 25

lg 1, 2 - § 199 lg 2 p 9 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 2 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 11.-13.07.2011 s.o 3 päeva karistusaja hulka ja karistuseks P.V-le mõista 1 kuu 27 päeva vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 28.06.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest on ajavahemikus 16.08.-01.09.2011 ära kantud 17 päeva vangistust) s.o 11 kuu ja 13 päeva pikkuse vangistuse võrra ja liitkaristuseks P.V-le mõista 1 aasta 1 kuu ja 10 päeva vangistust (seisuga 02.09.2011). II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et P.V on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse P.V süüdi tunnistada

§ 25lg 2-199 lg 2 p 9 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele.

Kohtuotsuse tegemise ajaks on P.V poolt Tartu Maakohtu 28.06.2011 otsusega mõistetud 1 aasta pikkusest vangistusest ära kantud 3 kuud 5 päeva vangistust (ajavahemik 16.08.-20.11.2011). Seega on kandmata karistuse osa 8 kuud 25 päeva vangistust ning liitkaristus

§ 65

lg 2 alusel, mis tuleb P.V ära kanda alates kohtuotsuse tegemisest - 10 kuud 22 päeva vangistust (1 k 27 p + 8 k 25 p). Tsiviilhagi ei ole esitatud, kaup tagastati kauplusele rikkumata kujul. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Süüdistatava kaitsja esitas taotluse riigi õigusabi osutamise eest kohtumenetluses tasu väljamõistmiseks ühe pooltunni eest summas 19,18 eurot, sealhulgas käibemaks 3,2 eurot. Kohus leiab, et taotlus kuulub rahuldamisele „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord“ p 18 kohaselt. Lisaks riigi õigusabi kulule 19,18 eurot on menetluskuludeks määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 38,36 eurot ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 417,03 eurot (palga alammäär on 278,02 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. 3 KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. P.V kannab vangistust, enne seda elatus ta juhutöödest. Tema enda sõnul on tal tasumata rahalisi nõudeid ca 100 000 krooni. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude hüvitamine P.V-le ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Ingeri Tamm Kohtunik 4