Tsiviilhagi on kohtueelses menetluses R.N. ile (N.) hüvitatud.
lg 1 p-de 4, 9, 10; § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 1, 3 välja mõista O.N-ilt menetluskuluna: sundraha 200 (kakssada) eurot; määratud kaitsjale väljamakstud tasu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti. Ülejäänud menetluskulu jätta riigi kanda.
ja § 424 alusel määrata, et O.N on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu tasuda 1 (ühe) aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 (SEB), nr 221023778606 (Swedbank) või nr 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), viitenumber 280004987, selgituses näidata kohtuasja number, menetlustoiming ning isiku nimi, kelle eest tasuti. Vabatahtlikult on õigus menetluskulu tasuda kohtuotsuses nimetatud tähtaja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon läbi Tartu Maakohtu Tartu Ringkonnakohtule juhul kui on tegemist kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumisega või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Apellatsiooni võib otsuse teinud kohtule esitada ka faksi teel. Prokuratuur või menetlusosaline, kellel on kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsuse alusel tekkinud kohustus kriminaalmenetluse kulud hüvitada, võib otsuse vaidlustada kas apellatsioonis või määruskaebuse esitamise korras vastavalt
15.peatüki sätetele. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA I Kokkuleppe sisu Kuriteo asjaolud ja süüdistus: O.N-i süüdistatakse selles, et tema 14.01.2012 kella 02.05 paiku Elva linnas Kesk 17 asuvas baaris Püramiid, grupis koos K.K. ja G.S. ´iga, rikkus rahu ja avaliku korda sellega, et avalikus kohas ja kolmandate isikute juuresolekul, pärast seda, kui K.K. ja G.S. tungisid kallale U.P. ´le ja lõid teda korduvalt rusikate ja jalgadega pea- ja kehapiirkonda, tungis kallale R.N. ’ile, kes sekkus peksmisesse eesmärgiga see lõpetada, mille käigus lõi O.N R.N. ’i rusikaga näopiirkonda, põhjustades oma tegevusega R.N. ’ile füüsilist valu ja tervisekahjustuse – sarnaluumurru. Sellega pani O.N toime KarS § 263 p 1, 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o rahu ja avaliku korra rikkumise, kui see on toime pandud vägivallaga ja grupi poolt. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kannatanu U.P. tsiviilhagi esitanud ei ole ja kannatanu 2 R.N. esitas tsiviilhagi 309.96 eurot, mille O.N talle hüvitas. Menetluskulud:
lg 1 p 4 alusel määratud asenduskaitsjale Anu Pärtel´ile makstud tasu osutatud õigusabi eest 38.40 eurot. Karistuse liik ja määr: KarS § 263 p 1, 4 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus O.N-ile karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. KarS § 74 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui O.N 2 (kahe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 lg 1 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. Konfiskeerimisele kuuluv vara: puudub. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokuröri abi jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et O.N-i , tema kaitsja ja prokuröri abi vahel on sõlmitud kokkulepped järgides
§-de 239-245 sätteid. Kohus on veendumusel, et süüdistatav on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse süüdi tunnistada O.N KarS § 263 p-de 1,4 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas kriminaalasjas peab kohus põhjendatuks välja mõista süüdimõistetult menetluskuluna sundraha 200 eurot, kuid seaduses ettenähtud summa on II astme kuriteo toimepanemise eest süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o. 435 eurot. Samuti peab kohus põhjendatuks
lg 1 p 4 alusel süüdimõistetutelt välja mõista kaitsjale väljamaksmisele kuuluva tasu.
lg 3 sätestab, et menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades O.N-i sissetuleku suurust (invaliidsuspension), on põhjendatud tema osas jätta menetluskulud osaliselt riigi kanda. Rutt Teeveer Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.