1-10-3963/51

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. august 2012, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-3963 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2012 määrus vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu L.M-i määruskaebus RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS §-st 390 jätta Viru Maakohtu
3. mai 2012 määrus muutmata ning süüdimõistetu L.M-i määruskaebus rahuldamata. KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled kümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik L.M mõisteti Pärnu Maakohtu 01.06.2010 otsusega süüdi KarS § 199 lg 2 p 4 järgi ja KarS § 65 lg 2 alusel moodustatud liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. KarS § 69 alusel asendati vangistus 834 tunni üldkasuliku tööga, mille tegemise tähtajaks määrati 18 kuud koos allutamisega käitumiskontrollile ning kohustusega järgida KarS § 75 lg-s 1 toodud kontrollnõudeid. Viru Maakohtu 11.10.2011 määrusega pöörati ülalmainitud otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa täitmisele. Karistuse kandmise aja algus on 07.10.2011 ja lõpp 31.10.
4. Kinnipeetavat võib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada alates 19.04.
5. Viru Maakohtu 15.05.2012 määrusega jäeti L.M talle Pärnu Maakohtu 01.06.2010 otsusega karistuseks mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 05.06.2012 registreeriti Viru Maakohtus L.M-i määruskaebus, mille maakohus jättis 06.06.2012 määrusega KrMS § 323 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Süüdimõistetu L.M esitas maakohtu kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse peale ringkonnakohtule määruskaebuse, leides, et kaebus oli esitatud tähtaegselt ning selle läbi vaatamata jätmiseks puudus alus. Tartu Ringkonnakohtu 13.08.2012 määrusega tühistati Viru Maakohtu 06.06.2012 määrus ning loeti L.M-i määruskaebus tähtaegselt esitatuks. Esimese astme kohtu määruse sisu Maakohus, tutvunud esitatud materjalidega ning prokuröri ja süüdimõistetu arvamustega, leidis, et L.M-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. Maakohus võttis L.M-i taotluse läbivaatamisel arvesse kõiki teda iseloomustavaid andmeid – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maakohus leidis, et L.M-i kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine ja toimepandud kuritegude iseloom viitavad tema ohtlikkusele. L.M on varem kriminaalkorras karistatud (varavastase kuriteo eest), kuid vaatamata sellele paranemise teele ei asunud ning katseajal pani taas toime uue varavastase kuriteo. Seega ei ole L.M oma eelnevast karistusest järeldusi teinud ega suutnud tõestada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Pärast seda, olles viimase kohtuotsusega allutatud käitumiskontrollile üldkasuliku töö sooritamise ajaks, ei suutnud L.M täita sellega kaasnevaid kontrollnõudeid ning ärakandmata karistuse osa pöörati täitmisele. Sellest tulenevalt oli maakohtu arvates ilmne, et kriminaalhooldus ei ole meede, mis hoiaks ära süüdimõistetu L.M-i poolt uute kuritegude toimepanemise. Veel võttis maakohus arvesse, et vabaduses puudub L.M garanteeritud töökoht, mis raskendab toimetulekut ja suurendab uue varavastase kuriteo toimepanemise riski. Enne vangistust oli kinnipeetaval probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega (ta on karistatud väärteokorras alkoholiseaduse alusel) ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Sellest järeldas maakohus, et tingimuslik karistus ei hoiaks L.M-i uute kuritegude toimepanemisest ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne. L.M on varem olnud kriminaalhooldusel, mis ebaõnnestus ja karistus pöörati täitmisele. Maakohus leidis, et süüdimõistetu käitumine vanglas ja tema võimalused vabanemisel ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. Kinnipeetava karistusaja lõpuni on veel ligi 6 kuud, mis võimaldab tal läbida õppe- ja sotsiaalprogramme, mis toetavad õiguskuulekat käitumisharjumust vabanemise korral ja suurendavad tema resotsialiseerimise võimalusi. Määruskaebuses esitatud taotluste sisu Maakohtu määruse peale esitas kaebuse L.M, kes taotleb määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega vabastada ta vangistusest tingimisi enne tähtaega. Süüdimõistetu seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. L.M leiab, et maakohtu määruse põhjendused tuginevad vaid tema kuriteoeelsele käitumisele. Seega ei ole maakohus arvesse võtnud L.M-i käitumises vangistuse kandmise jooksul aset leidnud positiivseid muutusi. Kohus ei ole võtnud arvesse K-J T G poolt L.M-i kohta koostatud iseloomustust. L.M kannab karistust avavanglas ning sellest tulenevalt käib neli korda nädalas koolis, mis asub väljaspool vangla territooriumi. L.M on oma käitumisega väljaspool vangla territooriumi näidanud üles õiguskuulekat käitumist. Ta on mõistnud oma eelmiste tegude kahetsusväärsust ning õppinud oma tegudest. Koolis ei ole L.M kordagi olnud konflikte ega probleeme. Tema õppeedukus on väga hea ning sellest tulenevalt on tal tekkinud huvi õppimise vastu ja kindel soov omandada haridus. L.M on oma käitumisega tõestanud, et ei kujuta ühiskonnale ohtu. Seega ei ole maakohtu vastupidine seisukoht põhjendatud ning tugineb üksnes L.M-i vangistusele eelnenud käitumisele. Samuti ei ole maakohus L.M-i arvates arvesse võtnud vangla koostatud iseloomustust, mis kinnitab tema õiguskuulekat käitumist terve kinnipidamise perioodi jooksul. L.M ei ole kehtivaid distsiplinaarkaristusi. Vanglas töötas ta hetkeni, mil 2 asus õppima, sest ajaliselt ei olnud enam võimalik töötada. See, et L.M vabanedes töökoht puudub, ei viita tema ohtlikkusele ja soovimatusele tööd teha, vaid sellele, et lõpetamata hariduse tõttu ei ole tal olnud võimalik tööd leida. L.M on töötanud praktika ajal ning see on olnud edukas, kuid tööandjad ei ole soovinud osaajaga töötajat, kes õpib samaaegselt päevases õppevormis. L.M on mõistnud, et peab töö leidmiseks omandama keskhariduse ja ameti. Vanglas on L.M-i nõustatud nii raha kasutamise kui ka peresuhete säilitamise vajalikkuse teemadel. L.M on teadlik sellest, et tervete peresuhete säilitamiseks on vaja vastastikune austus ja hoolivus. Peresuhete tähtsust tema jaoks näitab ka see, et L.M-i ema on avaldanud soovi poja elamaasumiseks tema juurde. Oma isaga ei soovi L.M peresuhteid säilitada, kuna isa on teda varasemalt julgustanud seadust rikkuma ning ta ei soovi tema eeskuju järgida. Enne vanemate reaalse kooselu lõppu nägi L.M pealt vanematevahelisi lahkhelisid, koges isapoolset vägivalda ning elas raskelt üle vanemate lahkuminekut. Süüdimõistetu leiab, et maakohus on teda ohtlikuks inimeseks nimetades jätnud arvesse võtmata tema sotsiaalse tagapõhja ning isapoolse vanemliku hoolivuse puudumise alates L.M-i lapsepõlvest. L.M leiab, et ka tema vangistuse-eelne käitumine ei ole seadnud ohtu ühegi inimese elu ning seega ei ole maakohtu arvamus tema ohtlikkusest põhjendatud. Üheski L.M-i varasemas süüdistuses ei ole kunagi toodud välja tema ohtlikkust ning seega ei tugine maakohtu hinnang L.M-i eelnevates süüdistustes välja toodud asjaoludele. Seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamise ohu sedastamisega on maakohus süüdimõistetu arvates jätnud arvesse võtmata selle, et ta oleks koolis käies võinud soovi korral leida võimaluse tarvitada alkoholi, kuid ei soovi seda enam teha. Samuti on ta suutnud vangistuse ajal jätta maha suitsetamise. See, miks maakohus viitab probleemidele narkootikumidega, on L.M-ile täiesti arusaamatu, sest siiamaani ei ole talle esitatud süüdistust narkootiliste ainete omamise või tarvitamise eest. L.M on arvamusel, et maakohus on teda narkootikumide probleemis süüdistades rikkunud süütuse presumptsiooni ning mõistnud ta süüdi süüteos, mida ta ei ole teinud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuses toodud motiividel puudub alus. KarS § 76 lg 3 kohaselt arvestab kohus isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.
7. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja leiab samuti, et käesoleval ajal ei ole L.M-i vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud. Maakohus on süüdimõistetu puhul õigesti käsitlenud ja hinnanud KarS § 76 lg-s 3 sätestatud asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruses avaldatud peamiste seisukohtadega, mida ei pea vajalikuks korrata, ning käsitleb järgnevalt vaid määruskaebuses esitatud väiteid.
8. Ringkonnakohus möönab, et L.M-i käitumises on vangistuse jooksul aset leidnud mitmed positiivsed muutused ning kinnipeetava käitumine vangistuses on KarS § 76 lg 3 kohaselt asjaoluks, mida kohtul tuleb isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisel kindlasti arvestada. Seega on vaieldamatult oluline arvesse võtta määruskaebuses märgitud asjaolusid – L.M kannab karistust avavanglas ja õpib K-J T G, vanglas on ta töötanud ning osalenud nõustamistel, kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Samas tuleb KarS § 76 lg-s 3 toodud asjaolusid hinnata nende kogumis, mistõttu ringkonnakohus leiab, et 3 L.M-i vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei ole käesoleval ajal põhjendatud.
9. Lisaks eelmärgitud positiivsetele asjaoludele tuleb kohtul L.M-i tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise küsimuse lahendamisel arvesse võtta, et tegemist ei ole esmakordselt karistatud isikuga. L.M-i on ka varem ühel korral kriminaalkorras karistatud – Pärnu Maakohtu 11.11.2008 otsusega karistati L.M-i KarS § 199 lg 2 pde 4, 7 ja 8 järgi 6 kuu tingimisi vangistusega18-kuulise katseajaga. Uued kuriteod pani L.M toime vähem kui aasta pärast eelmise süüdimõistva kohtuotsuse tegemist ja seega kehtiva katseaja jooksul. Sellele vaatamata otsustas maakohus anda L.M-ile veel ühe võimaluse kanda karistust vabaduses, asendades uue otsusega mõistetud liitkaristuse – 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust – 834 tunni üldkasuliku tööga. Samuti kohustati süüdimõistetut alluma KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõuetele. L.M aga hoidus üldkasuliku töö tegemisest kõrvale ega ilmunud registreerimisele, mistõttu karistuse kandmata osa pöörati täitmisele. Eeltoodust nähtub, et L.M-ile on korduvalt antud võimalusi end parandada ning kanda karistust vabaduses. Süüdimõistetu pole aga saadud võimalusi kasutanud, jätkates kuritegude toimepanemist. Kuivõrd L.M on korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud, puudub ringkonnakohtul veendumus, et vabastades ta vangistusest tingimisi enne tähtaega, ei paneks ta enam toime uusi kuritegusid.
10. Arvestades asjaolu, et varasemalt on L.M pannud kuritegusid toime majandusliku kasu saamise eesmärgil, suurendab vabaduses garanteeritud töökoha puudumine ringkonnakohtu hinnangul tema poolt uue kuriteo toimepanemise riski. Seejuures möönab ringkonnakohus, et töökoha mitteleidmine ei pruugi olla tingitud L.M-i soovimatusest, vaid hariduse ja eriala puudumisest, mis raskendab töökoha leidmist. See aga ei muuda asjaolu, et kinnipeetaval võivad vabaduses tekkida majanduslikud raskused, mis omakorda võivad viia uute varavastaste kuritegude toimepanemiseni. Kinnipeetava ema on küll nõus teda võimaluste piires materiaalselt toetama, kuid ema toetus ei ole varem suutnud panna L.M-i kuritegude toimepanemisest hoiduma.
11. Maakohus on L.M-i tingimisi enne tähtaega vabastamata jättes lugenud uue kuriteo toimepanemise riskiteguriteks ka alkoholi ja narkootikumide tarvitamise. Ringkonnakohus maakohtu sellekohase järeldusega ei nõustu. Ehkki L.M-i on väärteokorras alkoholiseaduse alusel karistatud, ei ole ta kuritegusid alkoholi- ega narkojoobes toime pannud. Kinnipeetava sõnul ei ole tal alkoholi ega narkootikumide tarvitamisega probleeme ning ringkonnakohtul puudub kinnipeetava iseloomustuse põhjal alus selles kahelda. Seega on maakohtu vastupidine seisukoht oletuslik ega tugine L.M-i kohta teadaolevatele andmetele.
12. Ringkonnakohus rõhutab, et kuigi seadus võimaldab süüdimõistetuid ennetähtaegselt karistuse kandmisest vabastada, ei ole tegemist olukorraga, kus isiku võiks vabastamata jätta üksnes erandlikel juhtudel. Vastupidi, karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja sellest tingimisi ennetähtaegne vabastamine selgelt erandiks. Käesoleval ajal ei esine ringkonnakohtu hinnangul selliseid erandlikke asjaolusid, mis võimaldaksid L.M-i kui korduvalt kohtu usaldust kuritarvitanud isikut vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada.
13. Eelnevast lähtuvalt jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Aarne Sarjas Maarika Kuusk 4 Mati Kartau