KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27.veebruar 2012 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-10-10704 Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 30.jaanuari 2012 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu S.F-i ja vandeadvokaat Irina Žurina tema kaitsja määruskaebused Viru Maakohtu
- jaanuari 2012 määrusele. RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
- jaanuari 2012 määrus muutmata ja süüdimõistetu S.F-i ja tema kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina määruskaebused rahuldamata. Maksta välja Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt OÜ Ida-Viru Advokaadibüroo kaudu 57,60 eurot sealhulgas käibemaks 9,60 eurot, vandeadvokaat Irina Žurina poolt S.F-ile apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel välja mõista S.F-ilt menetluskulud, s.o kaitsja tasu vandeadvokaat Irina Žurina poolt osutatud õigusabi eest 48 eurot, millele lisandub käibemaks 9,60 eurot, kokku 57,60 eurot riigituludesse. S.F tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB nr 10220034796011; Swedbank nr 221023778606; Nordea Bank 17001577198; Danske Bank –
- Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „S.F 110-10704 kohtukulud“. Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule kümne päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. Asjaolud Viru Maakohtu 28.03.2011 otsusega mõisteti S.F süüdi KarS § 391 lg 2 p 2- § 25 lg 1,2, § 298 lg 2 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Viru Maakohtu 29.05.2005 otsusega mõistetud ärakandmata karistus 5 kuud ja 28 päeva vangistust ning liitkaristuseks mõisteti 2 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algus 07.10.2010 ja lõpp 04.04.
- Viru Maakohtu 30.01.2012 määrusega jäeti S.F Viru Maakohtu 28.03.2011 otsusega mõistetud karistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega vabastamata. Esimese astme kohtu määruse sisu Määruse põhjenduste järgi tuleb jätta S.F elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Kohtu hinnangul on süüdimõistetu ennetähtaegne vangistusest vabastamine ennatlik. S.F on kolm korda kriminaalkorras karistatud, vanglakaristust kannab teist korda. Varasemalt on isikut karistatud narkootilise aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, varguse ja omavoli eest. S.F on katseajal toime pannud uue kuriteo ning käesoleval ajal kannab karistust katseajal toime pandud altkäemaksu lubamise ja deklareeritava kauba toimetamise katse eest üle Euroopa Ühenduse tolliterritooriumi piiri tollikontrollist kõrvale hoidudes grupi poolt, kui teo objektiks oli kaup suures koguses. Seega ei ole mõistetud karistused ja määratud kriminaalhooldus S.F-i puhul täitnud eesmärki - hoiduda uute kuritegude toimepanemisest ning mingeid järeldusi ta enda jaoks teinud ei ole. Samuti näitab see, et võimaluse tekkimisel eirab ta jätkuvalt kehtestatud reegleid ning ei ole usutav, et vabaduses hakkab ta elama õiguskuulekalt. Vabanemisel puudub S.F kindel töökoht ja iseseisev sissetulek. Kinnipeetava ema on XXXX ning ta on nõus S.F vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Kinnipeetav on viimased XXXX aastat olnud XXXX. Maakohus leidis, et arvestades S.F-i poolt toimepandud kuritegude ohtlikkust ja asjaolusid, korduvaid karistusi ja tema käitumist kriminaalhoolduse all, ei ole õigustatud S.F-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve kohaldamisega. S.F oli kriminaalhooldusele allutatud, kuid pani katseajal pani toime uue kuriteo. Seega ei osuta kriminaalhooldus S.F-ile piisavalt mõju. Ka varem oli süüdimõistetul perekonna toetus ja elukoht, kuid see ei takistanud tal uusi kuritegusid toime panna. Maakohus asus seisukohale, et süüdimõistetu võimalused vabanemisel - elukoha omamine, toetav võrgustik lähedaste näol, ei kaalu üle tema varasemat käitumist ja kuritegude asjaolusid. -2 - Määruskaebuses esitatud taotluste sisu S.F-i kaitsja esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada S.F karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi puuduvad maakohtu määrusel faktiliselt motiivid. Maakohus on taotluse rahuldamata jätmisel tuginenud kahele argumendile: S.F on kolm korda kriminaalkorras karistatud ja ta pani kuriteo toime katseajal. Maakohus on jätnud tähelepanuta positiivsed aspektid S.F-i käitumises, kuigi on määruses nendele viidanud. Kaitsja rõhutab, et karistuse kandmise ajal, s.o alates 07.10.2010 ei ole süüdimõistetu pannud toime mitte ühtegi rikkumist. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend 3-1-1-91-06) on vangistatu õiguspärane käitumine vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks. S.F selgitas, et kuritegu, mille toimepanemise eest ta karistust kannab, on toime pandud
- a ja ta ei hakka uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja leiab, et asjaolu, et S.F ei ole osalenud sotsiaalprogrammides, ei saa talle ette heita, kuna ta soovis osaleda, kuid ei saanud osaleda temast sõltumatutel asjaoludel. Kaitsja ei nõustu maakohtu arvamusega, et töö puudumine võib olla aluseks keeldumisele isiku tingimisi ennetähtaegseks vangistusest vabastamiseks. Vastupidi, lähtudes KarS § 75 lg 2 p 4 sätetest on vabanenud isikul võimalus võtta ennast arvele töötukassas ja otsida endale tööd. S.F on olemas lähedased inimesed, kes on valmis teda tingimisi ennetähtaegse vangistusest vabastamise korral materiaalselt ja moraalselt toetama. Tõsi on see, et süüdimõistetu on varem katseaja kestel toime pannud kuriteo, kuid see ei saa olla ainsaks põhjuseks tema mittevabastamiseks. Tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist kohaldatakse paranemise teele asunutele, kes ei vaja täielikku karistuse ärakandmist. Kaitsja arvamuse kohaselt on S.F just selliseks isikuks. Vangla ja kriminaalhooldusametniku iseloomustustest nähtub, et S.F-i suhtes on karistuse eesmärgid saavutatud ja süüdimõistetu ei vaja edasist karistuse kandmist. Vangla toetab S.F-i tingimisi ennetähtaegset vangistusest vabastamist koos elektroonilise valve kohaldamisega ning leiab iseloomustuses, et süüdimõistetu on motiveeritud järelvalvele alluma ja seaduskuulekalt elama. Kaitsja leiab, et maakohtu alusetu keeldumine tingimisi ennetähtaegsest vabastamisest mõjub negatiivselt S.F-i paranemisele ja tema edaspidisele resotsialiseerimisele. Maakohus ei ole tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel võtnud arvesse vangla arvamust, et süüdimõistetu poolt uue kuriteo toimepanemise risk on väga madal – 16%. S.F esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määruse ning vabastada teda karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. Määruskaebuse põhjenduste järgi on tal võimalik leida vabanemise korral töökoht. Varasemalt on ta töötanud XXXX. Edaspidi soovib elada õiguskuulekalt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused Tulenevalt KarS § 76 lg-st 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Ehkki S.F on ära kandnud tingimisi ennetähtaegseks elektroonilise valve kohaldamisega vabanemiseks vajaliku karistusaja, tal on säilinud suhted oma lähedastega, vabanemisel on tal olemas elukoht ning teda ei ole vanglas distsiplinaarkorras karistatud, peab -3 - ringkonnakohus vajalikuks osundada, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise alused sisaldavad lisaks süüdimõistetu vabastamiseks valmisolekut põhistavatele andmetele ka muid asjaolusid. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuna S.F on oma käitumise ja suhtumisega näidanud, et tema suhtes rakendatud karistused ei ole täitnud eesmärki - hoiduda edaspidi süütegude toimepanemisest, ei ole võimalik teda käesoleval ajal ennetähtaegselt vabastada. Ringkonnakohus tuvastas, et S.F on korduvalt kriminaalkorras karistatud ning ta on olnud varem kriminaalhooldusel. Katseajal sooritas S.F uued kuriteod. Seega ei suutnud kriminaalhooldus ja tingimisi karistus S.F-i käitumist muuta ning ta on jätkanud õigusrikkumiste toimepanemist. Viru Vangla iseloomustuse järgi S.F viimast kuritegu ei tunnista ning õigustab oma tegusid. Ringkonnakohus leiab, et üheks ohuteguriks S.F-i puhul on ennetähtaegse vabanemise korral töökoha puudumine, mis võib otseselt hakata soodustama S.F-i kuritegelikku käitumist vabaduses, kuna varasemad kuriteod on ta sooritanud majandusliku kasu saamise eesmärgil. Arvestades käesolevat majandusolukorda, isikul, kes ei valda riigikeelt ning kes on viimased XXXX aastat töötanud vaid XXXX, on ametliku töökoha leidmine keeruline. Ringkonnakohus leiab, et positiivne on see, et S.F on suutnud käituda vanglas õiguskuulekalt, s.o teda ei ole distsiplinaarkorras karistatud, kuid ainuüksi see asjaolu ei saa olla S.F-i ennetähtaegse vabastamise aluseks. Ringkonnakohus möönab, et S.F ei ole saanud osaleda sotsiaalprogrammides, kuid sotsiaalprogrammide mitteläbimine ei ole sõltunud S.F-i tahtest. Toimiku materjalidest ei nähtu, et S.F oleks keeldunud sotsiaalprogrammides osalemast. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus kohtul puudub süüdlase suhtes usaldus, et ta vabaduses hoidub kuritegelikust käitumisest, ei ole võimalik süüdimõistetut tingimisi enne tähtaega vabastada. Selleks, et süüdimõistetut vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada, peab kohtul tekkima veendumus, et tema suhtes on võimalik teostada tõhusat kriminaalhooldust. Maakohtul sellist veendumust ei tekkinud ja seda ei ole käesoleval ajal ka ringkonnakohtul. Eelnevast lähtuvalt ning juhindudes KrMS §-st 390 jätab ringkonnakohus vaidlustatud kohtumääruse muutmata ja esitatud määruskaebused rahuldamata. S.F-i kaitsja vandeadvokaat Irina Žurina on koos määruskaebusega esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotlusest nähtuvalt kulutas kaitsja Viru Maakohtu 30.01.2012 määrusega tutvumiseks 1 pooltunni (16 eurot) ja määruskaebuse koostamiseks 4 pooltundi (64 eurot). Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus määruskaebuse koostamiseks riigi õigusabi tasule sellises ulatuses on põhjendamatu. Kaitsja on määruskaebuse koostamisel olnud tuttav kriminaalasja materjalidega ega ole tuvastanud uusi asjaolusid. Samuti ei anna määruskaebuse maht alust arvata, et selle koostamiseks on kaitsja kulutanud 4 pooltundi. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus, et kaitsjale kuulub määruskaebuse koostamise eest tasumisele õigusabi tasu 2 pooltunni eest, s.o 32 eurot ning kokku õigusabi tasu 48 eurot, millele lisandub käibemaks 9,60 eurot, kokku 57,60 eurot. Tiit Lõhmus Mati Kartau -4 - Maarika Kuusk