järgi kokkuleppemenetluses Prokurör prokuröri abi Jüri Vissak Süüdistatav H.Z isikukood: XXX; elukoht: XXXXX Varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärtegude eest karistatud kahel korral Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 08.03.2012. a Kaitsja Vandeadvokaat Rein Napa RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249 kohus otsustas: Süüdi tunnistada H.Z
järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) kuu vangistust.
lg 1 alusel asendada H.Z-ile mõistetud vangistus 60 (kuuekümne) tunni üldkasuliku tööga. H.Z üldkasuliku töö tegemise ajaks määrata
lg 3 alusel 6 (kuus) kuud.
lg 4 alusel kohustada H.Z üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ja täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule:
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju laadi ja suurusega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. 2
ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör süüdistatavale karistuseks üks kuu vangistust.
§-de 74 lg 5 ja 69 alusel asendada H.Z-ile mõistetud 1 kuu vangistust 60 tunnise üldkasuliku tööga, mille H.Z on kohustatud ära tegema kuuekuulise tähtaja jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab ta järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt
§-s 75 sätestatule. II Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kokkulepe oli süüdistatavale arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Kaitsja ja prokurör jäid sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus on seisukohal, et H.Z on sõlminud kokkuleppe oma tõelise tahte kohaselt. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse H.Z süüdi tunnistada
Kuriteoga varalist kahju tekitatud ei ole, tsiviilhagi esitatud ei ole. III Kohtu seisukoht menetluskulu osas Menetluskuludeks on riigi õigusabi kulu kohtueelses menetluses 57.60 eurot ja kohtumenetluses 19.20 eurot, kokku 76.80 eurot, samuti süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 435 eurot (palga alammäär on 290 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus jätta osa menetluskulusid riigi kanda, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselgelt üle jõu või määrata need tasumisele ositi. H.Z on töövõimetuspensionär, kelle ainsaks sissetulekuks on pension 200 eurot ja lastetoetus 19 eurot kuus. Tema ülalpidamisel on üks alaealine laps. Arvestades eeltoodut, käib kõigi menetluskulude summas 511.80 eurot hüvitamine H.Z-ile ilmselgelt üle jõu, mistõttu tuleb KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulusid vähendada, jättes kaitsjatasu riigi kanda ja välja mõista sundrahast 100 eurot. Ka vähendatud sundraha summa ühe korraga tasumine käib H.Z-ile tema sissetulekuid arvestades üle jõu, mistõttu tuleb tema maksevõimet arvestades anda talle võimalus tasuda menetluskulusid ositi 7 kuu aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Ingeri Tamm Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.